NordenBladet —USA president Donald Trump kuulutas koroonaviirusega seoses välja hädaolukorra ja keelas riiki sisenemise kõigile välismaalastele, kes on käinud Hiinas viimase 2 nädala jooksul. USA lennufirma American Airlines katkestab kõik Hiina lennud kuni 27. märtsini, Delta Airlines vähemalt 30. aprillini ja United kuni 28. märtsini, välja arvatud Hong Kong, vahendab Daily Mail.
Riiki sisenemise keeld ei kehti USA kodanike pereliikmete kohta. Hiina võimud teatasid, et see on liiga karm meede ja et haiguse levik saadakse kontrolli alla. Praegu on nakatunute arv kasvanud ametlikel andmetel ligi 10 000 peale ja surnute arv on üle 200. USA-s on kinnitatud 7 nakatumist.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas osaleb täna Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika sõprade grupi ehk 17 liikmesriigi tippkohtumisel Portugalis Bejas, et arutada ametikaaslastega ühenduse järgmist pikaajalist eelarvet aastateks 2021-2027.
Peaminister Jüri Ratas rõhutas Euroopa Liidu järgmisest seitsmeaastasest eelarvest kõneldes vajadust suurendada ühtekuuluvuspoliitika osatähtsust võrreldes seniste ettepanekutega. „Meie ühine huvi on, et Euroopa Liidu eelarve järgmisel perioodil liiga järsult ei kahaneks. Ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarveid on ettepanekutes juba ebamõistlikult kärbitud,“ sõnas Ratas. „Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud Eesti inimeste elujärge märkimisväärselt parandada. See on toetanud meid reformide ja investeeringute tegemisel, mille tulemusel on riigi elatustase tõusnud madalama jõukusega riikide hulgast lähemale Euroopa keskmisele tasemele. Koos ühise põllumajanduspoliitikaga on ühtekuuluvuspoliitika liikmesriikide jaoks oluline tugi paljude väljakutsetega toimetulekuks, olgu nendeks näiteks kliimaeesmärkide saavutamine, innovatsioon või jätkusuutliku kasvu tagamine,“ ütles Ratas.
Tänasel kohtumisel osalevad 17 liikmesriigi juhid. Lisaks Eestile osalevad sellel Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Küpros, Malta, Kreeka, Portugal, Itaalia ja Hispaania.
Praegu on käimas läbirääkimised Euroopa Liidu tulevase pikaajalise eelarve kokkuleppimiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel on selleks kutsunud 20. veebruaril kokku riigipeade ja valitsusjuhtide erakorralise kohtumise.
Euroopa ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on toetada liikmesmaades reforme ja investeeringuid. Samuti lõimida siseturgu ja kasvatada liidu konkurentsivõimet maailmas. Selleks viiakse ellu sadu tuhandeid projekte, millest tuhanded on panustanud Eesti ühiskonda ja inimestesse. Praegusel ELi eelarveperioodil 2014–2020 on Eesti osa ühtekuuluvuspoliitika struktuurivahenditena olnud 3,5 miljardit eurot, lisaks põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetusi 1,8 miljardit.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas rõhutas Euroopa Liidu tugevat eelarvet ja ühtekuuluvuspoliitikat toetavate 17 liikmesriigi juhtidega kohtudes, et järgmise pikaajalise eelarve maht ei tohi liialt järsult kahaneda ning ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarveid ebamõistlikult vähendada. Samuti tõi peaminister esile, et tulevane seitsmeaastane eelarve peab aitama liikmesriikidel tegelda uute väljakutsetega ja kiiremini saavutada kliimaneutraalsuse eesmärki.
Peaminister Ratase sõnul on eelarvekõneluste senistes ettepanekutes ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarveid uuel eelarveperioodil ülemäära kärbitud. „Need vahendid on meile ja teiste liikmesriikide jaoks oluline tugi näiteks kliimaeesmärkide saavutamisel, innovatsiooni toetamisel või jätkusuutliku kasvu tagamisel,“ lausus Ratas. „Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud meil ELi investeeringute abil Eesti inimeste elu paremaks muuta näiteks uute töökohtade loomise, ettevõtluse ja teaduse toetamise ning koolivõrgu, tervishoiu, turismi ja veemajandustaristu arendamise ning transpordiühenduse rajamisega,“ sõnas Ratas.
Eesti prioriteetidest kõneldes sõnas Ratas, et ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv peab olema hoolimata riigi kiirest majandusarengust esitatud ettepanekutest sujuvam. Samuti tõi peaminister esile taristuprojektide toetamise jätkamist ja ühenduste väljaehitamist ning tõi näiteks Rail Balticu ja elektrisüsteemide sünkroniseerimise Euroopaga. Veel pidas peaminister oluliseks Eesti põllumeestele võrdsete konkurentsitingimuste tagamist, milleks on tarvis otsetoetuste tasemete kiiremat ühtlustamist.
Ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika on Ratase sõnul Euroopa Liidu eelarves peamised vahendid ka kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute toetamiseks. „Kliimaneutraalsuse saavutamine on meie ühine eesmärk, mida peame võtma tõsiselt ning hakkama tegutsema. Meil on vaja teha suuri muudatusi, milleks on vaja suuri investeeringuid näiteks energia- ja transpordisektoris ning elamumajanduses ja tööstuses,“ sõnas peaminister.
Samuti on Euroopa Komisjoni plaan õiglase ülemineku fondi kohta oluline enim mõjutatud piirkondade, sealhulgas Eesti, toetamiseks kliimaneutraalsusele üleminekul. Ratas tõi esile, et õiglase ülemineku fondi finantseerimine ei tohi tulla ühtekuuluvus- ega põllumajanduspoliitika eelarvete arvelt. „Nende vähendamine tähendaks kliimainvesteeringuteks mõeldud raha kärpimist. Seda me ei soovi,“ ütles peaminister.
Liikmesriigid võtsid kohtumisel vastu ühisavalduse, kus nad toovad esile ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika eelarvete tähtsust paljude oluliste väljakutsete lahendamisel. Riigid tegid ka ettepaneku lõpetada uue eelarveperioodi algusest kõik tagasimaksed, mille tulemusel kõige jõukamad riigid saavad osa enda ELi eelarve sissemaksetest tagasi.
Kohtumisel osalesid lisaks Eestile Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Samuti võtsid kohtumisest osa Euroopa Komisjoni eelarve ja halduse volinik Johannes Hahn ning ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira.
