NordenBladet —Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem tunnustas täna (26.veebruaril) Viimsis Eesti Sõjamuuseumis 2019. aasta kaitseväe parimaid sportlasi. Aasta meessportlaseks valiti maadleja kapral Heiki Nabi küberväejuhatusest, parimaks võistkonnaks meesorienteerujad.
Kapral Nabi võitis 2019. aasta maailmameistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses pronksmedali ning CISM ülemaailmsetel sõjaväemängudel hõbemedali.
Aasta võistkonna koosseisu kuulusid kapral Timo Sild ja kapral Lauri Sild küberväejuhatusest ning kaitseliitlased Sergei Rjabõškin ja Kristo Heinmann kaitseliidu Tallinna- ja Võru malevast.
Aasta parima parasportlase tiitli pälvis veebel Ergo Mets mereväest.
Kaitseväe 2019. aasta aktiivseimaks meesportlaseks tunnistati kapten Ailar Asson küberväejuhatusest, aktiivseimaks naissportlaseks nooremleitnant Kärt Praks mereväest ning aktiivseimaks meesveteransportlaseks vanemveebel Risto Randma toetuse väejuhatusest.
2019. aasta kaitseväe sportmängude kokkuvõttes saavutas üksustest esimese koha sõjaväepolitsei Vahipataljon, teise koha pälvis 1. jalaväebrigaad ning kolmanda koha 2. jalaväebrigaad.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Võrreldes loomulikul teel viljastatud munarakuga on katseklaasis viljastatud munarakul kasvuks üsna teistsugused tingimused. „Kuna need tingimused ilmselt ei vasta keskkonnale, mis on embrüol naise organismis, tekibki embrüosse üsna sageli kromosoomimuutusi,“ ütles Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professor ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja Andres Salumets.
Pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk väga kiiresti arenema ja selle käigus tuleb ette rohkesti geneetilisi kõrvalekaldeid. Neid muutusi põhjustab sageli just kromosomaalne ebastabiilsus. See ongi tõstatanud küsimuse: kas tegu võib olla geneetilise riskiga ka sündivale lapsele?
„Kasutasime väga tundlikke meetodeid, aga me ei näinud, et kehaväliselt eostatud laste organismides oleks kromosomaalselt muutunud rakuliine. Meie uuringu põhjal saab tõdeda, et kehaväline viljastamine ei kujuta endast meditsiinilist või terviseohtu sündivatele lastele,“ selgitas professor Salumets.
Teadusajakirjas Nature Medicine ilmunud uuringu taga on Eesti, Belgia, Hollandi ja Soome teadlaste nelja aasta pikkune koostöö. Nature Medicine on biomeditsiini valdkonna tähtsaim ajakiri, kus ei ole varem ükski Baltimaade teadlane või arst oma teadustööd avaldanud.
NordenBladet —Soome põhjaosas asuv väike Puolanka vald on nii depressiivne, et on teinud sellest omaette vaatamisväärsuse. Nüüd on vald tänu sellele saanud üle maailma kuulsaks. „Puolanka – veel jõuad tagasi keerata,” ütleb silt valla piiril. 2600 elanikuga Puolanka tegi depressiivsusest tõmbenumbri juba mõned aastad tagasi.
Puolankast avaldas eelmisel nädalal põhjaliku loo Briti rahvusringhääling BBC. Lugu oli Soome „väljasurevast linnast”, kus asjad on nii hullud, et see on isegi hea. Vaatamata kurjakuulutavale pealkirjale on lugu kirjutatud positiivses võtmes. Nimelt on märgitud, et kohalikud inimesed võtavad oma depressiivset seisu huumoriga. Näiteks on teede ääres sildid, mis inimesi Puolanka eest hoiatavad.
Sildid ilmusid Puolankas teede äärde eelmise, 2018. aasta suvel. Soomes on nad juba tähelepanu äratanud. Kohalikud inimesed on oma depressiivsusest teinud eraldi vaatamisväärsuse ja Puolankas korraldatakse lausa pessimismi päevi. Ühendus Puolanka pessimistid asutati 2006. aastal. Teadaolevalt lõpetas see tegevuse kolm aastat tagasi. Ettevõte on registris edasi ja selle esindaja tutvustas valda BBC ajakirjanikule.
Puolankas ollakse arvamusel, et olgugi on asi kehv, aga vähemalt suudetakse olla parimad kehvade hulgas. Üks kohalik mees on koguni väitnud, et negatiivne suhtumine on Kainuu maakonnas juba 1000 aastat vana. Puolanka pessimism kerkis esile 2015. aastal enne valimisi, kuna tulevane peaminister Juha Sipilä käis seal ja tõstis esile pessimismi päevi. Siis kommenteeris üks kohalik asja nii, et Puolanka on koht, kus läheb untsu kõik, mis ette võtad.
Puolanka pessimismist on saanud omamoodi bränd, mis on nüüd saanud rahvusvahelist tähelepanu.
NordenBladet —Elektriautode kasutajad on imestanud, miks on elektriautode kindlustus tavalistest autodest kordades kallim. Nüüd on põhjus selgunud – elektriautod satuvad märksa sagedamini avariidesse. Soome liikluskindlustuskeskuse tehtud uuringu järgi on Soomes elektriautode oht sattuda õnnetusse 1,5 korda kõrgem ja kahju 1,8 korda suurem kui tavalistel sisepõlemismootoriga autodel, vahendab Iltalehti.
Elektriautod kiirendavad liikluses kiiremini ja seetõttu ei osata nendega arvestada. Samuti võib elektriauto kiiresti seisma jääda. Elektriautos olev tehnoloogia loob juhile petliku turvatunde.
Õnnetusi on rohkem just suurtel elektriautodel, eriti Tesladel. Väiksed elektriautod pole tavalistest ohtlikumad.
Seoses suurema ohu ja kuludega on elektriautode kindlustus kaks korda kallim kui tavaautodel. Enamus kasutatavatest elektriautodest on suured.
NordenBladet —Soome on võtnud ambitsioonikad eesmärgid seoses elektriautodega, aga see ei pruugi nii hästi minna, kui loodetud. Laadimiskohtade võrk on hõre ja ebaühtlane, mis raskendab elektriautode kasutamist näiteks Lapimaal. Täielikult elektriga või osaliselt elektriga töötavaid nn hübriidautosid on Soomes kokku ligi 30 000. Kümne aasta pärast peaks neid vastavalt püstitatud eesmärkidele olema 800 000, vahendab Yle.
Lapimaal on elektriautosid ainult 52. Pikemaid sõite külmaga teha ei saa, sest aku mahutavus külmaga väheneb. Praeguse ilmaga ei saa sõita rohkem kui 90 kilomeetrit. Pikemateks sõitudeks peab olema majapidamises teine auto.
Uuematel elektriautodel on läbisõit 400 kilomeetrit, aga talvel külmaga väheneb seegi poole võrra. Probleeme võib tekkida siis, kui elektriauto seisab külmaga pikemat aega ja laadida pole võimalik.
Soomes oli eelmise, 2019. aasta lõpus isiklikus kasutuses ligi 2,7 miljonit sõiduautot. Ligi 30 000 olid sellest kas osaliselt või täielikult elektriautod. Täiselektriautosid on ainult 5000 ringis. Soomes on prognoositud, et 10 aasta pärast võiks olla elektriautosid võrreldes praegusega üle saja korra enam enam ehk 800 000. Soome autoliidu hinnangul aga oleks reaalsem number 350 000.
Soome on võtnud eesmärgiks vähendada heitekoguseid kaks korda vahemikus 2005-2030. See on teostatav, aga mitte ainult elektriautode, vaid hübriidide, gaasiautode ja säästlikumate diiselautode abil.
Praegu on Soomes elektriautode laadimispunktide võrk väga hõre, seetõttu ei saa pikemaid reise elektriautoga ette võtta. Eriti hõre on võrk Soome põhjaosas Lapimaal, mistõttu enamus elektriautosid müüaksegi Soome lõunaosas.
Soome valitsus on ette valmistanud seadusemuudatuse, mille kohaselt peavad majaühistud hakkama rajama elektriautode laadimispunkte. Uusi laadimispunkte peaks olema 10 aasta pärast Soomes 171 000. Valitsus on seni toetanud laadimispunktide ehitamist. Toetus on 35 protsenti või enam laadimispunkti maksumusest.
Autoliit aga väga karme nõudeid ei seaks, sest keegi ei tea, mis tuleb järgmisena. Võib välja tulla uus keskkonnasõbralik kütus, mis muudab elektriautod ja laadimispunktid tarbetuks. Näiteks võivad 2030. aastaks tulla vesinikuautod ja see lahendab kõik probleemid. Elektriautode puuduseks on akude vähene mahutavus ning nende kõrge hind, samuti võib tulla puudus materjalidest ning akude käitlemine on keskkonda reostav.
Soome valitsuse poolt pakutavast elektriautode ostmise toetusest oli eelmisel aastal kasutatud ainult murdosa. Praegu jagatavast 11 miljonist eurost on kasutatud vaid 3,2 miljonit eurot. Toetus on eraisikutele 2000 eurot ja seda jagatakse järgmise aasta lõpuni.
Praegu on elektriauto veel palju kallim kui sisepõlemismootoriga sõiduvahend. Selleks, et elektriautosid rohkem ostetaks, tuleks toetust suurendada. Toetus peaks olema vähemalt kaks korda suurem, et inimesed hakkaks mõtlema elektriauto soetamise peale. Näiteks Norras ei pea elektriauto ostmisel maksma käibemaksu ja automaksu ning elekter on laadimiseks tasuta. Norras on elektriauto ostmisel soodustus 15 000-18 000 eurot.
