Laupäev, november 8, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2020

Osa Iraagist Kuveiti ümber paigutatud Eesti kaitseväelastest naaseb Eestisse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi otsusega naasevad Eestisse neli Iraagis operatsioonil Inherent Resolve teeninud ja sealt piirkonna pingete eskaleerumise tõttu Kuveiti ümber paigutatud Eesti kaitseväelast.

Eestisse naasevad kuuest väljaõppemeeskonna liikmest neli. Kaks väljaõppemeeskonna liiget jätkavad teenistust ja on valmis koostöös Taani kontingendiga täitma missiooniga seonduvaid väiksemaid tehnilisi ja logistilisi ülesandeid. Samuti jätkab teenistust operatsiooni Inherent Resolve staabis teeniv Eesti Iraagi kontingendi vanem kolonel Tõnu Miil.

“Kuna väljaõppemeeskonna rotatsioon läheneb lõpule ning neil ei ole hetkel võimalik oma ülesandeid Iraagis täita, otsustas kaitseväe juhataja osa neist tagasi kutsuda,” ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel.

“Operatsioonil jätkavate kaitseväelaste üheks ülesandeks saab ka järgmise Eesti rotatsiooni saabumise ettevalmistamine,” lisas kindralmajor Sirel.

Kindralmajor Sireli sõnul on järgmine operatsioonile Inherent Resolve suunduma pidanud Eesti kaitseväelaste väljaõppemeeskond ettevalmistatud ning valmis teenistust alustama niipea, kui operatsiooniga on võimalik jätkata.

Kõik seitse Iraagis teeninud Eesti kaitseväelast paiknesid eelmisel nädalal piirkonnas eskaleerunud pingete ja vaenutegevuste tõttu ümber Kuveiti.

Eesti kaitsevägi osaleb Iraagis Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve kuueliikmelise väljaõppemeeskonna ja ühe vanemohvitseriga rahvusvahelises sõjalis-strateegilises meeskonnas, mis nõustab Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid.

Inherent Resolve’i eesmärgiks on Daeshi (ISISe) vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus ning operatsioonil osalemisega suurendab Eesti Euroopa ja NATO julgeolekut. Enne ümberpaigutamist teenis vanemohvitserist Eesti kaitseväelane Bagdadis ja väljaõppemeeskond Al-Assadi õhuväebaasis (linnulennult ca 180 kilomeetrit Bagdadist).

Euroopa Komisjon tõhustab Euroopa intellektuaalomandi kaitset üleilmsetel turgudel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Euroopa Komisjon avaldas 9. jaanuaril oma viimase aruande intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise kohta kolmandates riikides. Kuigi pärast eelmise aruande avaldamist on tehtud edusamme, on olukord endiselt murettekitav. Paljudes valdkondades tuleb leida lahendusi ja võtta meetmeid. Intellektuaalomandi õiguste rikkumine üleilmsel tasandil põhjustab Euroopa ettevõtetele miljardite eurode ulatuses kahju saamata jäänud tulu näol ja seab ohtu tuhanded töökohad. Tänases aruandes käsitletakse kolme riikide rühma, millele EL keskendub.

Kaubandusvolinik Phil Hogan märkis: „Intellektuaalomandi (kaubamärgid, patendid, geograafilised tähised) kaitse on väga tähtis ELi majanduskasvu, innovatsiooni ja meie üleilmse konkurentsivõime seisukohast. Koguni 82 % ELi ekspordist on pärit sektoritest, mis sõltuvad intellektuaalomandist. Intellektuaalomandiga seotud rikkumised, sealhulgas sunniviisiline tehnosiire, intellektuaalomandi vargus, võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine, seavad ELis igal aastal ohtu sajad tuhanded töökohad.  Aruandes esitatud teave võimaldab meil veelgi tõhusamalt kaitsta ELi ettevõtteid ja töötajaid intellektuaalomandi õiguste rikkumise, näiteks võltsimise või autoriõiguste rikkumise eest.“

ELi intellektuaalomandi õiguste kaitse meetmete geograafilised ja temaatilised prioriteedid sõltuvad ELi ettevõtetele tekitatud majandusliku kahju ulatusest. Aruanne aitab jõupingutusi paremini suunata. Aruandes esitatud prioriteetsete riikide ajakohastatud loetelu on endiselt jagatud kolme kategooriasse probleemide ulatuse ja nende püsivuse põhjal: 1) Hiina; 2) India, Indoneesia, Venemaa, Türgi, Ukraina; 3) Argentina, Brasiilia, Ecuador, Malaisia, Nigeeria, Saudi Araabia ja Tai.

Nii väärtuse kui ka mahu poolest on valdav osa ELi saabuvatest võltsitud ja piraatkaupadest pärit Hiinast. Üle 80 % ELi tolliasutuste konfiskeeritud võltsitud ja piraatkaupadest on pärit Hiinast ja Hongkongist.

Intellektuaalomandi kõrgetasemeline kaitse on kõigi ELi kaubanduslepingute standardelement. Komisjon osaleb ka dialoogides, töörühmades ja tehnilistes programmides selliste oluliste riikide ja piirkondadega, nagu Hiina, Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia või Aafrika. Viimase kahe aasta konkreetsed meetmed hõlmasid järgmist:

  • tehniline abi rahvusvaheliste lepingutega ühinemiseks intellektuaalomandi õiguste valdkonnas;
  • seminar teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandi õiguste tähtsusest väikeettevõtetes;
  • tolliametnike, kohtunike ja politseinike koolitamine intellektuaalomandi õiguste jõustamise alal;
  • patendiametnike koolitamine;
  • koolitamine kaitstud taimesortide litsentseerimise alal.

Komisjon tegeleb aktiivselt ka intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamisega mitmepoolsel tasandil, näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioonis (WIPO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD).

Aruandes pööratakse tähelepanu ka taimesortidega seotud intellektuaalomandile. Sordiaretusel võib olla oluline roll põllumajanduse tootlikkuse ja kvaliteedi parandamisel, vähendades samal ajal survet keskkonnale. EL soovib edendada investeeringuid ja teadusuuringuid selles valdkonnas. See hõlmab uute põllukultuuride aretamist, mis on vastupidavad põua, üleujutuste, kuumuse ja soolsuse suhtes, et paremini reageerida kliimamuutuste kahjulikele mõjudele. Seetõttu on taimesortide kaitse järgmisel perioodil üks komisjoni prioriteet.

Taust

Tõhusad, hästi kavandatud ja tasakaalustatud intellektuaalomandi süsteemid on keskse tähtsusega investeeringute, innovatsiooni, majanduskasvu ja meie ettevõtete ülemaailmse äritegevuse edendamisel. Sellega seoses osaleb Euroopa Komisjon aktiivselt intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise tugevdamises kolmandates riikides, sealhulgas oma kaubanduse tegevuskava kaudu.

Ajavahemikul 2014–2016 andsid intellektuaalomandimahukad tööstusharud ELis tööd ligikaudu 84 miljonile inimesele ja moodustasid 45 % kogu SKPst. Intellektuaalomandit intensiivselt kasutavate tööstusharude osakaal ELi ekspordis oli 82 %. Nendes sektorites on ELi kaubandusbilansi ülejääk ligikaudu 182 miljardit eurot. Samas moodustavad võltsitud või piraatkaubad hinnanguliselt 121 miljardit eurot ehk 6,8 % kogu ELi imporditavast kaubast.

Lisateave

Aruanne intellektuaalomandiõiguste kaitse ja jõustamise kohta kolmandates riikides

Intellektuaalomand ja ELi kaubanduspoliitika

TEA OMA ÕIGUSI! Vähem kui pooled reisijad ELis on teadlikud ELi reisijate õigustest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Euroopa Komisjon avaldas 13.jaanuaril Euroopa Liidus (EL) reisijate õigusi käsitleva Eurobaromeetri uuringu tulemused. Uuringu kohaselt teab 43% ELi kodanikest, kes on viimase 12 kuu jooksul reisinud lennuki, pikamaarongi, bussi, laeva või parvlaevaga, et ELis on kehtestatud reisijate õigused.

Transpordivolinik Adina Vălean ütles: „Euroopa Liit on ainus piirkond maailmas, kus kodanikud on kaitstud täiskomplekti reisijate õigustega. Teadlikkus nendest õigustest peab aga olema suurem ning õigused peavad olema paremini mõistetavad ja jõustatavad. Meie eeskirjad peaksid pakkuma ka suuremat õiguskindlust reisijatele ja kogu tööstusharule. Seepärast esitas komisjon ettepaneku ajakohastada lennu- ja rongireisijate õigusi. Nüüd on vaja, et nõukogu ja Euroopa Parlament jõuaksid kõnealuste õiguste suhtes kiiresti kokkuleppele, et ELis reisivad inimesed oleksid tõhusalt kaitstud.“

Reisijate õigused on määratletud ELi tasandil. Neid kohaldavad transporditeenuste osutajad ja jõustavad riiklikud asutused. Erinevuste tõttu riikide tavades võib reisijatel olla raske saada selget ülevaadet sellest, mida teha ja kelle poole pöörduda, eriti kuna reisijad ületavad sageli ELi piire.

Komisjon on juba suurendanud jõupingutusi, et muuta reisijate õigused selgemaks ja suurendada teadlikkust nendest õigustest. Sel eesmärgil on komisjon teinud seadusandlikke ettepanekuid lennu- ja rongireisijate õiguste kohta, koostanud suuniseid ning andnud korrapäraselt teada asjaomasest kohtupraktikast. Komisjon käivitas ka teadlikkuse suurendamise kampaania.

Uuringu muud tulemused:

  • 32% kõikidest vastajatest (sealhulgas need, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul ühegi eespool nimetatud transpordiliigiga reisinud) teavad, et ELis kehtivad reisijate õigused lennu-, rongi-, bussi-, laeva- või parvlaevatranspordi puhul. Kuid ainult 14% on konkreetselt teadlikud lennutranspordi, 8% rongitranspordi, 5% bussitranspordi ja 3% laevatranspordiga seotud õigustest. Vastajad, kes on kasutanud vähemalt ühte neist transpordiliikidest, on reisijate õigustest tõenäolisemalt teadlikud (43% vs. 32%), kuid neid on siiski alla 50%.
  • Nende reisijate osakaal, kes tunnevad, et transpordiettevõtjad olid neid nende õigustest enne reisi hästi teavitanud, on transpordiliikide kaupa erinev: 40% lennureisijatest, 29% laeva- või parvlaevareisijatest, 26% rongireisijatest ja 26% bussireisijatest. Reisi ajal ja pärast reisi saadud teabe puhul on protsendid veelgi madalamad.
  • Vastajad, kellel esines tõrkeid lennureisi ajal, esitasid kaebuse suurema tõenäosusega kui need, kes kasutasid muid transpordiliike: kaebuse esitasid 37% lennureisijatest, 26% bussireisijatest, 24% rongireisijatest ja 18% laeva- või parvlaevareisijatest; kõigis reisimisliikides kokku 26%. Vastanud, kes kogesid reisitõrkeid, kuid ei esitanud ametlikku kaebust (72%), ei teinud seda kõige tõenäolisemalt sel põhjusel, et nad tundsid, et see oli kasutu (45%), sellele järgnes asjaolu, et asjaomast rahasummat peeti liiga väikeseks (25%).
  • 53% neist, kes kogesid viimase 12 kuu jooksul lennureiside ajal tõrkeid, märkisid, et lennuettevõtja pakkus neile mingis vormis abi (toit ja joogid, alternatiivne lend, hüvitus, rahaline kompensatsioon, majutus, jne), olenemata sellest, kas reisija esitas kaebuse või mitte. Ainult 43% rongireisijatest ja 38% bussi, laeva või parvlaevaga reisinutest märkisid, et transpordiettevõtjad pakkusid reisitõrgete korral abi.
  • 55% vastajatest, kes esitasid transpordiettevõtjale kaebuse tõrgete kohta, ütlesid, et nad olid rahul sellega, kuidas nende kaebust menetleti, kuid ainult 37% neist, kes olid tõrkeid kogenud, väitsid, et nad on rahul sellega, kuidas transpordiettevõtja neid kaebuste esitamise korrast teavitas.
  • Valdav enamik (81%) neist, kes on mingil hetkel palunud abi puudega või piiratud liikumisvõimega inimesele (st 8% vastanutest), kinnitab, et oli transpordiettevõtja reageeringuga rahul. Vähem (60%) neist väljendas rahulolu, kui kasutati rohkem kui üht transpordiliiki.

Järgmised sammud

Uuringu tulemusi kasutatakse kahes käimasolevas seadusandlikus menetluses, milles käsitletakse rongi- ja lennureisijate õigusi, samuti bussi-, laeva- ja parvlaevareisijate ning puudega või piiratud liikumisvõimega lennureisijate õiguste hindamist (vt. SIIT). Sellega seoses kaalutakse ka mitmeliigilise transpordi kättesaadavust nii nende kui ka teiste reisijate jaoks.

Taustteave

Uuring toimus 19. veebruarist kuni 4. märtsini 2019 ja selle käigus küsitleti 27 973 ELi kodanikku.

Kõigi transpordiliikide jaoks on kehtestatud ELi õigusaktid, mille eesmärk on kaitsta reisijate õigusi ja tagada, et need ei läheks riiklike eeskirjade paljususe tõttu kaduma – see on kogu maailmas ainulaadne ning ükski teine kontinent ei paku kõigi transpordiliikide puhul reisijatele sellist kaitset.

Lisateave

Reisijate õigusi käsitleva Eurobaromeetri uuringu täielikud tulemused

Teave ELi reisijate õiguste kohta on kättesaadav Teie Euroopa veebilehtedel.

Avafoto: Pexels

Rohelisele majandusele ülemineku rahastamine: Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava ja õiglase ülemineku mehhanism

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Euroopa Liit on võtnud eesmärgi saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks ühenduseks. See nõuab nii ELilt kui ka liikmesriikide avalikult ja erasektorilt märkimisväärseid investeeringuid. Täna esitatud Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava ehk kestliku Euroopa investeerimiskavaga käivitatakse avaliku sektori investeeringud ja kaasatakse ELi rahastamisvahendite, eelkõige InvestEU abil erasektori vahendid, et teha kättesaadavaks vähemalt 1 triljon eurot.

Üleminekuks tuleb teha jõupingutusi kõigil liikmesriikidel, piirkondadel ja sektoritel, kuid mõnel rohkem kui teisel. Neil piirkondadel, mida üleminek mõjutab eriti tugevasti, seisavad ees põhjalikud majanduslikud ja sotsiaalsed muutused. Selleks et toetada töötajaid ja tagada nendes piirkondades vajalikud investeeringud, pakutakse õiglase ülemineku mehhanismi kaudu vajaduspõhiselt rahalist ja praktilist abi.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „Euroopa roheline kokkuleppe on meie kava, kuidas muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Selle kava keskmes on inimesed. Meid ootab ees pöördeline üleminek. Saame sellega hakkama ainult juhul, kui oleme õiglased ja arvestame kõigiga. Selleks et keegi ei jääks kõrvale, toetame oma kodanikke ja piirkondi, kellel tuleb selle protsessi käigus teha suuremaid jõupingutusi. Roheline kokkulepe eeldab suuri investeeringuid, mis meil on kavas muuta võimalusteks. Täna esitatud kava abil võetakse kasutusele vähemalt 1 triljon eurot. See näitab meile teed tulevikku ja vallandab roheliste investeeringute laine.“

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans märkis: „Üleminek kliimaneutraalsele majandusele on hädavajalik, parandab kodanike heaolu ja muudab Euroopa konkurentsivõimelisemaks. Samal ajal nõuab see neilt inimestelt, sektoritelt ja piirkondadelt, kes sõltuvad fossiilkütustest rohkem, suuremaid jõupingutusi. Õiglase ülemineku mehhanismi kaudu soodustatakse investeeringuid ja pakutakse vähemalt 100 miljardi euro ulatuses rahalist ja praktilist toetust, et neid abivajajaid aidata. Selline on meie lubadus solidaarsuse ja õigluse tagamiseks.“

Inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis lisas: „Kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks vajab Euroopa nii sihikindlat poliitikat kui ka väga suuri investeeringuid. Roheline kokkulepe näitab, et oleme valmis kliimamuutustega otsustavalt võitlema. Nüüd on meil ka kava selle rahastamiseks. Esiteks kasutame ELi eelarvet, et kaasata erasektori vahendeid roheprojektide rahastamiseks kogu Euroopas ning et toetada piirkondi ja inimesi, keda üleminek kõige tugevamini mõjutab. Teiseks loome sobivad regulatiivsed stiimulid roheliste investeeringute edendamiseks. Kolmandaks aitame avaliku sektori asutustel ja turuosalistel selliseid projekte kindlaks teha ja arendada. Euroopa Liit ei tekkinud üleöö. Samuti ei saa nõiaväel minna üle rohelisele majandusele. Selleks et kestlikkus muutuks investeerimisel keskseks kriteeriumiks, tuleb meil muuta oma mõtteviisi. Täna oleme astunud selle suunas olulise sammu.“

Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava

Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskavaga kaasatakse ELi vahendid ning luuakse raamistik, millega lihtsustatakse ja soodustatakse kliimaneutraalsele, rohelisele, konkurentsivõimelisele ja kaasavale majandusele üleminekuks vajatavaid avaliku ja erasektori investeeringuid. Investeerimiskava täiendab muid rohelise kokkuleppe raames teatatud algatusi ja hõlmab kolme tahku:

  • Rahastamine. Järgmisel kümnel aastal tehakse vähemalt 1 triljon euro väärtuses kestlikke investeeringuid. Selleks et kaasata erasektori rahastamine, eraldatakse kliima- ja keskkonnameetmetele ELi eelarvest rohkem avalikke vahendeid kui kunagi varem. Euroopa Investeerimispangal saab olema selles oluline roll.
  • Soodustav raamistik. Luuakse stiimulid avaliku ja erasektori investeeringute kaasamiseks ja ümbersuunamiseks. Selleks et pakkuda investoritele abivahendeid, asetab EL kestliku rahastamise finantssüsteemis kesksele kohale. Samuti soodustab ta keskkonnahoidlikke riigihankeid ja eelarvestamist ning töötab välja võimalused õiglase ülemineku piirkondadele antava riigiabi heakskiitmise menetluse lihtsustamiseks, et avaliku sektori asutustel oleks kergem teha kestlikke investeeringuid.
  • Praktiline abi. Komisjon toetab avaliku sektori asutusi ja projektiarendajaid kestlike projektide kavandamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel.

Õiglase ülemineku mehhanism

Õiglase ülemineku mehhanismil on keskne roll selles, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele toimuks õiglaselt, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale. Kuigi Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskavas on võetud arvesse kõikide piirkondade rahastamisvajadusi, pakutakse mehhanismi kaudu sihtotstarbelist abi, et tagada 2021.–2027. aastal vähemalt 100 miljardit eurot majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks piirkondades, mida üleminek mõjutab kõige rohkem. Mehhanismist rahastatakse investeeringuid, mille eesmärk on abistada fossiilkütuse väärtusahelast sõltuvaid töötajaid ja kogukondi. Need summad lisanduvad ELi eelarvest kõigi otseselt üleminekuga seotud vahendite kaudu antavale märkimisväärsele toetusele.

Õiglase ülemineku mehhanism koosneb kolmest peamisest rahastamisvahendist:

1) Õiglase ülemineku fond, millele eraldatakse ELi vahenditest 7,5 miljardit eurot lisaks summadele, mis on juba ette nähtud komisjoni ettepanekus ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta. Selleks et fondilt abi kätte saada, peavad liikmesriigid komisjoniga koostöös määrama territoriaalsete õiglase ülemineku kavade raames kindlaks abikõlblikud territooriumid. Nad peavad ka võtma kohustuse eraldada ise sama suure summa neile Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfond+-st ette nähtud vahenditest ning täiendama seda veel oma ressurssidest. Kokkuvõttes tehakse kättesaadavaks 30–50 miljardit eurot, mis aitab kaasata veel rohkem investeeringuid. Toetust antakse peamiselt piirkondadele. Näiteks abistatakse töötajaid tuleviku tööturul vajatavate oskuste ja pädevuste omandamisel ning toetatakse VKEsid, idufirmasid ja ettevõtlusinkubaatoreid, et nad looksid piirkonnas uusi majanduslikke võimalusi. Samuti toetatakse investeeringuid üleminekuks puhtale energiale, näiteks energiatõhususe valdkonnas.

2) Sihtotstarbeline õiglase ülemineku kava InvestEU raames, mille abil kaasatakse kuni 45 miljardit eurot investeeringuid. Kavaga meelitatakse ligi erainvesteeringuid, sealhulgas kestlikusse energiasse ja transporti, et toetada nimetatud piirkondi ja aidata neil leida uusi majanduskasvuvõimalusi.

3) Euroopa Investeerimispanga avaliku sektori laenurahastu, millel on ELi eelarve tagatis ja mille abil kaasatakse 25–30 miljardit eurot investeeringuid. Rahastust pakutakse avaliku sektori asutustele laenu näiteks selleks, et teha investeeringuid kaugküttevõrkudesse ja remontida hooneid. Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku rahastu loomiseks 2020. aasta märtsis.

Õiglase ülemineku mehhanism ei hõlma aga ainult rahastamist. Komisjon osutab õiglase ülemineku platvormi kaudu liikmesriikidele ja investoritele ka tehnilist abi ning tagab mõjutatud kogukondade, kohalike asutuste, sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide kaasamise. Õiglase ülemineku mehhanism hõlmab tugevat juhtimisraamistikku, mille fookuses on territoriaalsed õiglase ülemineku kavad.

Taust

Komisjon esitas 11. detsembril 2019 Euroopa rohelise kokkuleppe, mis peab aitama Euroopa Liidul saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks ühenduseks. Selleks et minna üle kestlikule majandusmudelile, tuleb Euroopal investeerida suuri summasid kõigisse sektoritesse. Näiteks praeguste 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks on vaja teha igal aastal 260 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid.

Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava edu sõltub kõigi osaliste pühendumusest. Väga oluline on, et liikmesriigid ja Euroopa Parlament ei taganeks komisjoni ettepaneku kõrgetest sihtidest järgmise finantsraamistiku üle toimuvatel läbirääkimistel. Seejuures on otsustav roll õiglase ülemineku fondi määruse ettepaneku kiirel vastuvõtmisel.

Komisjon jälgib ja hindab tähelepanelikult üleminekul tehtavaid edusamme. Nende jõupingutuste raames korraldab komisjon igal aastal kestlike investeeringute tippkohtumise, kus osalevad kõik sidusrühmad, ning jätkab tööd ülemineku edendamiseks ja rahastamiseks. Komisjon kutsub investoreid üles kasutama täielikult ära soodsaid regulatiivseid tingimusi ja kiiresti laienevaid võimalusi kestlike investeeringute tegemiseks ja paneb ametiasutustele südamele, et nad osaleksid aktiivselt selliste investeeringute kindlakstegemises ja toetamises.

Lisateave

TEABEKIRI: Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava ja õiglase ülemineku mehhanismi selgitus

Teabelehed

Komisjoni teatis kestliku Euroopa investeerimiskava kohta

Õiglase ülemineku fondi asutamise määruse ettepanek

Ühissätete määruse muudatused

Euroopa roheline kokkulepe

Eesti Olümpiakomitee asepresident ja endine tippsportlane Tõnu Tõniste kandideerib EOK presidendiks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – “Annan teada, et olen otsustanud osaleda 15. aprillil toimuvatel Eesti Olümpiakomitee presidendi valimistel. Eesti spordi mitmekülgne edendamine on minu missioon ning EOK presidendina saan sellele täielikult pühenduda. Tegu on kaalutletud otsusega, mis on ajendatud motivatsioonist taastada dopinguskandaalides haavata saanud Eesti spordi maine ning toetusest, mida spordiinimestelt tajun. Hindan seda usaldust kõrgelt ning suhtun oma otsusesse kandideerida tõsiselt,” ütles Tõniste, vahendab Eesti Rahvusinghääling.

Eesti tippsportlaste jõudmiseks maailmatasemele ja heade tulemuste saavutamiseks tuleb Tõniste sõnul jätkata Team Estonia edasiarendamist ning tema sõnul peab Eesti Olümpiakomitee president nägema Eesti spordi juhtimisel tervikpilti. “Selleks on mul kogemusi EOK asepresidendi ametist, kokkupuude alaliitude tegevusega ning lisaks isiklik tippsportlase karjäär, harrastusspordiga tegelemine ning vanema roll oma sportivatele lastele. Olen seega spordist läbi imbunud ja seda kõige paremas mõttes,” ütles Tõniste.

Enam kui 20-aastase spordijuhtimiskogemuse raames on Tõniste presidendi või juhatuse liikmena tegutsenud EOK-s, Eesti Judoliidus, Kalevi Jahtklubis, Ühenduses Sport Kõigile, Spordiseltsis Kalev, Eesti Melges24 Klassiliidus, Eesti Sportlaste Ühenduses ja Eesti 470 Klassiliidus. “1988. aastal saavutasin olümpiamängudel purjetamises teise koha ja 1992. aastal kolmanda koha, 1992. aastal pälvisin Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali,” tutvustas end Tõniste.

Juba varem on kandideerimisest EOK juhiks teatanud tartlane Jaanus Kriisk ja praegune president Urmas Sõõrumaa.

Allikas: BNS/ERR

1...151617...26Page 16 of 26