Reede, aprill 19, 2024

Monthly Archives: jaanuar 2020

Soome: Suri tuntud kirjanik ja filmirežissöör Jörn Donner

NordenBladet — Soomes suri täna kopsuhaiguse tagajärjel 86-aasta vanuselt tuntud kirjanik, filmirežissöör ja poliitik Jörn Donner. Donner oleks saanud 87-aastaseks 5. veebruaril. Surmast teavitas abikaasa Bitte Westerlund, vahendab Helsingin Sanomat.

Jörn Johan Donner (5. veebruar 1933 Helsingi – 30. jaanuar 2020 Helsingi) oli Soome kirjanik, filmilavastaja, poliitik ja diplomaat. Jõrn Donner oli soomerootslane ja kirjutas rootsi keeles. Tema isa Kai Donner oli soome-ugri keelte uurija ja antropoloog. Ta sai 1959. aastal Helsingi ülikoolist filosoofiamagistri kraadi.

Tema esimene raamat (novellikogu “Välsignade liv”) ilmus 1951. aastal, kolm aastat hiljem lavastas ta oma esimese lühifilmi. Aastal 1957 oli ta üks Soome filmiarhiivi loojaid. Aastatel 1961–1963 oli ta Dagens Nyheteri filmikriitik ja 1972–1977 Rootsi filmiinstituudi direktor.

Ta on kirjutanud mitukümmend romaani ja avaldanud mitu novellikogu ning osalenud lavastaja või produtsendina paarikümne filmi loomisel. Ta oli muu hulgas Ingmar Bergmani filmi “Fanny ja Alexander” produtsent ja tema sõber.

Donner oli aastatel 1987–1995 ja 2013–2015 Soome Rootsi Rahvapartei esindajana Eduskunna liige ja 1996–1999 Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei esindajana Euroopa Parlamendi liige. Ta oli lühiajaliselt Eduskunna liige ka 2007. aasta alguses.

Aastatel 1995–1996 oli ta Soome peakonsul Los Angeleses.

Tema isa Kai Donner (1888–1935) oli fennougrist, antropoloog ja poliitik, vanaisa Otto Donner oli Helsingi Ülikooli sanskriti ja võrdleva keeleteaduse professor ning Soome Maapäeva liige; vend Joakim Donner on Helsingi Ülikooli geoloogia ja paleontoloogia professor, vend Kai Otto Donner oli (1922–1995) oli Helsingi Ülikooli zooloogia professor. Jörn Donner oli kolm korda abielus ja tal on kokku kuus last. Tema esimene abikaasa oli kirjanik Inga-Britt Wik.

Tunnustused

1963 Veneetsia filmifestivali parim debüütfilm (“En söndag i september”)
1985 Finlandia kirjandusauhind (romaani “Isa ja poeg” eest)
1987 Pro Finlandia
2004 Svenska Akademiens Finlandspris
2008 riiklik kunstipreemia

Eesti keeles ilmunud teoseid

“President”
“Isa ja poeg”
“Rootsi: rännakud võõral maal”

 

Minister Reps: Deltas suubub IT tarkus ka teistesse valdkondadesse

NordenBladet — Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles täna Tartu Ülikooli Delta keskuse avamisel, et uue õppe- ja teadushoone ehitamist tõukas tagant infotehnoloogia valdkonna kiire areng ning on väga oluline, et edaspidi suureneks lõpetajate arv ja IT tarkus jõuaks rohkem ka teistesse valdkondadesse.

„Riik on kahtlemata huvitatud suuremast hulgast IT erialade lõpetajatest, kuid seni oli üheks takistavaks teguriks Tartu Ülikooli ruumipuudus. Nüüd on see takistus ületatud,“ sõnas Reps. „Valminud hoone loob parimad eeldused ka selleks, et tekiks erialade vaheline sünergia, et siin õpitavad IT alased teadmised leiaks kiiresti rakendust ettevõtluses.“

Minister Mailis Reps märkis, et arvutiteaduse instituut – mille koduks Delta keskus saab – on Tartu Ülikoolis üks kõige rohkem rahvusvahelist koostööd ilmestavaid instituute, ka oma koosseisult. „Loodan, et suurepärane füüsiline keskkond ja koostöö majandusteaduskonnaga aitavad suurendada doktoriõppe atraktiivsust ka kodumaiste üliõpilaste jaoks. Et tulevikus jaguks Tartus heade välisõppejõudude kõrvale teadust tegema ja õpetama ka väljapaistvaid eestimaiseid IT valdkonna professoreid,“ kõneles Reps.

Minister lisas, et märgilise tähendusega on see, et ülikool otsustas rajada uue õppehoone just Tartu südamesse Emajõe kaldale, mitte Maarjamõisa väljale, tuues sellega ülikooli lähemale linnale, rahvale ja ettevõtjatele.

Veidi vähem kui nelja aasta eest otsustas valitsus, et kõrgkoolide ja teadusasutuste arenguprogrammist ASTRA toetatakse seitsme teadus- ja õppehoone ehitamist või renoveerimist. Tartu Ülikooli Delta keskuse rajamisse suunas riik 15 miljonit eurot. Nii on Delta keskus – nagu ka poolteist aastat tagasi valminud Eesti Kunstiakadeemia hoone – suurimad ehitised, mida ASTRA programmist toetati.

Delta keskus koondab ülikooli arvutiteaduse, matemaatika ja statistika instituudid, robootika laborid, majandusteaduskonna, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse ning mitmed valdkonnaga seotud ettevõtted.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kas leppida teaduses inglise keele pealetungiga või ujuda vastuvoolu ja teha teadust ka emakeeles? TEADLASED ei lase erialakeelel hääbuda

NordenBladet — Kas leppida teaduses inglise keele pealetungiga või ujuda vastuvoolu ja teha teadust ka emakeeles? Seda kogunevad kolme kõrgkooli keeleteadlased jaanuarikuu viimasel päeval arutama haridus- ja teadusministeeriumisse.

„Emakeelse terminivara mõju inimese vaimsele ja isiksuslikule arengule tervikuna on hindamatu,” leiab Eesti Maaülikooli keelekeskuse juhataja Ülle Sihver. Tema sõnul on heade, eesti keelde sobivate terminite loomine ja levitamine igal alal kõigi teadlaste ja kogu Eesti asi tervikuna.

Oluline on Sihveri sõnutsi seegi, millise sõnumi me anname praegustele noortele akadeemilise eesti keele kasutusvõimaluste kohta ning kelle vastutusalas on terminiarendus.

Erialakeelele keskenduval seminaril on sel aastal fookuses valdkonna praktiline külg. Üheskoos otsitakse vastuseid küsimustele, milline on hea termin ja millistest kaalutlustest terminivalikul lähtuda? Näidetele tuginedes arutlevad teadlased, õppejõud, tõlkijad, toimetajad jt terminihuvilised eestikeelse terminiarenduse, -kasutuse ja -loome üle.

Terminipäevakut korraldavad Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool ja Kaitseväe Akadeemia. Päeva põhiesineja on Kaitseväe Akadeemia esindaja Reet Hendrikson. Üritus algab haridus- ja teadusministeeriumi (Munga 18, Tartu) saalis kell 12.

 

 

Arst vastab: KUI SUUR on tõenäosus postipakiga Hiinast koroonaviirus saada?

NordenBladet — Tõenäosust Hiinast postipakiga koroonaviirus saada peetakse väga väikseks. Selleks peab viirus olema väga nakkav või peab saadetis olema väljaheitega saastunud. Malaisia arst Christopher Lee peab tõenäosust postipakiga viirus saada väga väikseks, edastab Sin Chew Daily.

Miks pole postipakid tõenäoliselt ohtlikud? Esiteks võtab pakkide kohalejõudmine aega rohkem kui 24 tundi. Viirused aga pole eriti pika elueaga.

Kuivõrd uus viirus 2019-nCoV on sarnane SARS-iga, siis SARSi eluiga on niisketes tingimustes ainult mõned päevad. Kuivadel pindadel nagu plastikul peab viirus vastu ainult mõned tunnid. SARSi viirusetekitajad elavad väljaspool inimorganismi ainult mõned tunnid ja väljaheitel kõige enam neli päeva.

Hiina post on teinud kõik selleks, et viiruse levikut tõkestada. Hiina postiteenistus viivitab kõigi saadetiste edastamisega, et neid desinfitseerida. Kui aga ollakse mures saadetise pärast, võib selle jätta mõneks päevaks päikse kätte seisma. Päike toimib kui looduslik desinfitseerija.

Eesti: ENPA delegatsioon keskendub inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigi põhimõtetele

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsioon osaleb sel nädalal assamblee osaistungil Strasbourgis, kus on arutelu all Venemaa volituste pikendamine ja Poola demokraatlike institutsioonide toimimine.

ENPA Eesti delegatsiooni juhi ülesannetes on Raivo Tamm. Tamme sõnul on äärmiselt oluline, kuidas käituvad assamblee liikmed olukorras, mil taas on laua taga kõik liikmesriigid ja püütakse pidada poliitilist dialoogi. „ENPA peab senisest veel enam keskenduma organisatsiooni põhiväärtustele: inimõigused, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted,“ ütles Tamm.

Delegatsiooni liikme Eerik-Niiles Krossi sõnul jätkub sel sessioonil Vene Föderatsiooni delegatsiooni naasmisega alanud usalduskriis ENPAs. „Palju räägitakse suhteliselt väheolulistel ja vähe kõige olulisematel teemadel,“ möönis Kross. „Eesti delegatsiooni ülesanne on aidata kaasa sisulise, ausa ja topeltstandarditeta debati ülalhoidmisele ENPAs. Seda kavatseme teha ka seekord.“

Kolmapäeval osaleb Kross kõrvalüritusel, kus räägitakse Venemaa poliitvangidest ning Euroopa Nõukogu võimalustest sellele reageerida.

ENPA osaistungil on peamiste teemadena arutluse all ENPA ühisprotseduur ehk Ministrite komitee ja Assamblee vaheline ühine menetlus vastusena liikmesriigi tõsisele seadusjärgsete kohustuste rikkumisele, Poola demokraatlike institutsioonide toimimine ja Aserbaidžaani poliitvangide juhtumite teatamine.

Parlamendiliikmed räägivad ka meediavabadusest ja ajakirjanike turvalisusest ning arutavad raportit teemal “Demokraatiat häkkinud? Kuidas reageerida?“ Kõnedega esinevad Gruusia ja Moldova presidendid, Gruusia välisminister, Ministrite Komitee president ning vastvalitud Euroopa Nõukogu peasekretär. Plenaaristungil võivad arutlusele tulla viimased arengud Liibüas ja Lähis-Idas, aga ka inimõiguste ja demokraatia põhimõtete jätkuvast rikkumisest Türgis.

 

Allikas: Eesti Riigikogu