NordenBladet —Soome toidubränd Elovena loobub 95 aastat kasutusel olnud rahvarõivastest ning asendab need tavaliste riietega. Praegu rahvariides Elovena-tüdruk on tulevikus kaerahelveste pakenditel lihtsalt sinises kleidis. Muutuse eesmärk on soov liikuda brändiga rahvusvahelisele turule, vahendab Helsingin Sanomat.
Brändi omanik Raisio vahetab pakendid välja järk-järgult alates 2020. aasta veebruarikuust.
Elovena-tüdruk alustas kõigepealt Viiburi firma Karjalan Mylly kaerahelveste ikoonina 1925. aastal. Toona võitis reklaamikonkursi veski masinamehe poeg Joel Viktor Räsänen. Rahvarõivad on väljamõeldis, neid ei kasutata üheski Soome maakonnas. Pilt oli sarnane sellega, mille tegi USA-s elav Haddon Sundblom 1920ndatel aastatel kaerahelveste tootjale Quaker Oats. Sundblom oli sündinud USA-s, aga tema isa oli pärit Ahvenamaalt ja ema Rootsist.
Karjalan Mylly tegevus lõppes pärast sõda, kui Viiburi läks NLiidu kätte. Elovena kaubamärgi ja selle kasutamise õigused ostis üles Vaasan Höyrymylly 1941. aastal. Elovena-tüdrukut on aastate jooksul muudetud. 1950ndatel aastatel helendati juukseid, 1967. aastal lisati naerul nägu, 1988. aastal tõmmati taas naeratust tagasi, 2010. aastal eemaldati käest sirp.
Raisio põhjendab uut muudatust Soomes, Rootsis ja Poolas tehtud tarbijauuringutega. Uuringus osales 4000 inimest ja uus imago sai tarbijatelt heakskiitva hinnangu. Tarbijad leidsid, et tavalises sinises kleidis Elovena esindab Soome päritolu, usaldusväärsust, looduslähedust ja ajaga kaasas käimist. Leitakse, et rahvarõivad ei käi ajaga kaasas ja seetõttu neist ka loobutakse. Blond tüdruk aga jääb, kuna on osa brändist.
Raisio on eksportinud kaeratooteid välismaale juba paarkümmend aastat, seda Nordicu ja Provena kaubamärkide all. Nüüd võetakse ka Elovena välismaal brändina kasutusele. Provena tooted muutuvad 2020. aasta jooksul Elovena Gluten free toodeteks. Peamised sihtturud on Rootsi, Poola ja Venemaa.
Raisio renoveeris Nokias asuvat veskit hiljuti 8 miljoni euro eest. Lisaks on alustatud Raisios ligi 45 miljonit eurot maksva uue taimetoitu valmistava tootmisüksuse ehitust.
Lisaks Raisole suurendab kaeratoodete tootmisvõimsust ka Fazer. Põhjamaade kaeratoodete turuliider on Rootsi firma Oatly.
NordenBladet – Komisjon esitab täna teatise, mis käsitleb tugeva sotsiaalse Euroopa ehitamist õiglase ülemineku jaoks. Selles määratakse kindlaks, kuidas sotsiaalpoliitikast on abi nüüdsete probleemide lahendamisel ja võimaluste ärakasutamisel, pakutakse tulevasteks kuudeks välja ELi tasandi meetmed ning palutakse tagasisidet seoses edasise tegevusega tööhõive ja sotsiaalõiguste valdkonnas kõikidel tasanditel. Komisjon algatab juba täna ka ELi töötajate õiglast miinimumpalka käsitleva konsultatsiooni esimese etapi sotsiaalpartneritega (ettevõtete ja ametiühingutega).
Inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis ütles sellega seoses järgmist: „Euroopas on toimumas pöördeline muutus. Kuna meil on käsil üleminek keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale ning elanikkond vananeb, siis soovib komisjon tagada inimesekeskse lähenemise ja inimeste heaks toimiva majanduse. Meil on juba olemas vahend, milleks on Euroopa sotsiaalõiguste sammas. Nüüd tahame me tagada, et EL, liikmesriigid ja sidusrühmad pühenduksid selle rakendamisele.“
Tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit lausus omalt poolt: „Järgmistel aastatel muutub miljonite eurooplaste tööelu. Peame võtma meetmeid, et tulevane tööjõud saaks olla edukas. Euroopa innovaatiline ja kaasav sotsiaalne turumajandus peab olema suunatud inimestele ja pakkuma neile kvaliteetseid töökohti, kus saab teenida piisavat palka. Mitte ühtegi liikmesriiki, piirkonda ega inimest ei tohi kõrvale jätta. Peame pidevalt püüdma saavutada kõrgeimaid tööturueesmärke, et kõik eurooplased saaksid elada väärikalt ja kõrgeid sihte seades.“
Tänane Euroopa on ainulaadne koht, kus heaolu, õiglus ja jätkusuutlik tulevik on võrdselt olulised. Euroopas on maailma üks kõrgemaid elatustasemeid, parimad töötingimused ning tõhusaim sotsiaalkaitse. Samal ajal seisavad eurooplased silmitsi mitmete muutustega, nagu üleminek kliimaneutraalsele majandusele, digitaliseerimine ja demograafilised muutused. Kõige sellega kaasnevad tööjõu jaoks uued probleemid ja võimalused. Euroopa roheline kokkulepe ehk meie uus majanduskasvu strateegia peab tagama, et Euroopas on ka tulevikus maailma kõige arenenumad sotsiaalhoolekandesüsteemid ning et Euroopa on elujõuline innovatsiooni ja konkurentsivõimelise ettevõtluse keskus.
Täna avaldatud dokumendid tuginevad Euroopa sotsiaalõiguste sambale, mille ELi institutsioonid ja juhid kuulutasid välja 2017. aasta novembris. Komisjon palub kõigil ELi liikmesriikidel, piirkondadel ja partneritel esitada oma seisukohad, kuidas liikuda edasi ning kuidas nad kavatsevad samba eesmärke täita. See tegevus päädib algatuse rakendamise tegevuskava ettevalmistamisega 2021. aastal, milles kajastatakse kõiki ettepanekuid ning mis esitatakse kinnitamiseks kõrgeimal poliitilisel tasandil.
Omalt poolt esitab komisjon täna kavandatud algatused, millega juba panustatakse ELi samba ellurakendamisse. Peamised meetmed 2020. aastal on:
töötajate õiglane miinimumpalk ELis,
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja siduvad tasustamise läbipaistvuse meetmed,
Euroopa oskuste ajakohastatud tegevuskava,
ajakohastatud noortegarantii,
platvormitöö tippkohtumine,
vananemiseteemaline roheline raamat,
puuetega inimesi käsitlev strateegia,
demograafiaaruanne,
Euroopa töötuskindlustuse edasikindlustusskeem.
Need meetmed tuginevad tööle, mida EL on juba teinud alates algatuse väljakuulutamisest 2017. aastal. Kuid ainuüksi ELi tasandil võetavatest meetmetest ei piisa. Edu võti peitub riikide, piirkondade ja kohaliku omavalitsuse asutuste, sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmade käes kõikidel tasanditel. Kõigil eurooplastel peavad olema ühesugused võimalused edasi liikuda – me peame säilitama, kohandama ja paremaks muutma seda, mida meie vanemad ja vanavanemad on loonud.
Konsultatsioon õiglase miinimumpalga teemal
Töötavate inimeste arv ELis on rekordiliselt suur. Kuid paljudel neist on ikka veel keeruline ots otsaga kokku tulla. Komisjoni president von der Leyen on väljendanud soovi, et meie liidus oleks igal töötajal õiglane miinimumpalk, mis võimaldab inimväärse elu töökohast sõltumata.
Täna algatab komisjon ELi töötajate õiglast miinimumpalka käsitleva konsultatsiooni esimese etapi sotsiaalpartneritega (ettevõtete ja ametiühingutega). Komisjon soovib teada, kas sotsiaalpartnerite arvates on vaja ELi meetmeid ning kui see on nii, siis kas nad soovivad nende meetmete suhtes ise kokkuleppele jõuda.
Ühetaolist kõigile sobivat miinimumpalka ei kehtestata. Kõik võimalikud ettepanekud kajastavad riikides kasutusel olevaid variante, olgu siis tegemist kollektiivlepingute või õigussätetega. Mõnes riigis on juba olemas suurepärased süsteemid. Komisjon soovib tagada, et kõik süsteemid oleksid asjakohased ja piisavalt hõlmavad, et põhjalikult konsulteeritaks sotsiaalpartneritega ning et oleks olemas asjakohane ajakohastamismehhanism.
Taustteave
Sotsiaalne õiglus on Euroopa sotsiaalse turumajanduse alus ja liidu kese. Selline lähenemisviis toetab seda, et sotsiaalne õiglus ja jõukus oleks nurgakiviks maailma kõrgeimate heaolustandarditega vastupidava ühiskonna loomisel.
Praegu on muutuse aeg. Kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise tõttu peame kohandama oma majandust ja tööstust, oma reisimis- ja töötamisstiili ning seda, mida ostame ja sööme. Eeldatavasti loovad ainuüksi tehisintellekt ja robootika järgmisel viiel aastal maailmas peaaegu 60 miljonit uut töökohta, samas kui paljud töökohad muutuvad või isegi kaovad. Euroopa demograafiline olukord muutub. Tänu meditsiinile ja tervishoiu valdkonna saavutustele elame nüüd kauem ja parema tervisega.
Sellised muutused, võimalused ja probleemid mõjutavad kõiki riike ja kõiki eurooplasi. Otstarbekas on neile üheskoos vastu minna ja muutustega tegeleda. Euroopa sotsiaalõiguste sammas võimaldab meil täita neid alust panevaid eesmärke. Sammas hõlmab 20 põhimõtet ja õigust, mis on olulised õiglaste ja hästi toimivate tööturgude ja sotsiaalhoolekandesüsteemide tagamiseks 21. sajandi Euroopas.
NordenBladet —Soomes Kuopio ligidal Tahkos asub venelaste puhkeküla, kus peetakse uhkeid pidusid, kuhu tullakse eralennukitega ja mille omanik on Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikondlane Konstantin Gološtšapov. Näiteks aastavahetusel oli puhkeküla puupüsti täis, kõik 16 villat ja ridaelamu boksid olid välja üüritud. Pea kõik külalised olid Venemaalt, Vene kombe kohaselt paukus võimas ilutulestik ja restoranis pakuti peeneid roogasid, vahendab Ilta-Sanomat.
160-ruutmeetrises eravillas kohe Syvärijärvi ääres võttis uut aastat oma perega vastu ka Tahko-Toursi omanik, Moskva ärimees Konstantin Gološtšapov.
Vene õigeusu kirikuga seotud Gološtšapovit on nimetatud ka „Putini massööriks” ja „Padreks”. mis tähendab itaalia ja hispaania keeles nii isandat kui pappi. Gološtšapovil usulist haridust samas ei ole.
Gološtšapov ostis puhkeküla jaoks krundi 2003. aastal ja ehitas aastatel 2005-2007 kõrgetasemelise puhkekoha. Lisaks majutuskohtadele valmisid 2014. aastal restoran ja suur tsässon, mille jaoks telliti ikoonid Moskvast ja kellad Hollandi kellameistritelt.
Teadaolevalt veetis aastavahetusel puhkekülas aega ka USA kehtestatud sanktsioonide nimekirjas olev ja Putini alluvuses töötav eriti tähtsate asjade uurija Aleksandr Bastrõkin. Ta lendas eralennukiga Moskvast Kuopiosse 28. detsembril ja tagasi 7. jaanuaril. Temaga oli kaasas ligi 20 inimest. Hinnanguliselt 120 000 eurot maksnud reisid maksid kinni Vene maksumaksjad.
Kõrged külalised pole Tahkos haruldased, neid on Gološtšapov sinna ka varem toonud. Poolteist aastat tagasi olid Tahkos külas kõrged Vene kirikutegelased. Bastrõkin on Tahkos veetnud ka kaks varasemat aastavahetust.
Gološtšapovist on avalikkuses väga vähe teada. Kõhn ja habemega mees ei meenuta välimuselt suurt ärimeest ja presidendi nõunikku. Hall kardinal on aga rajanud Soome üle 13 miljoni euro maksva puhkekompleksi ja tal on aastate viisi olnud raha, et pidada üleval seda majanduslikult kahjumlikku projekti. Tahko-Tours pole veel ühelgi aastal kasumit teeninud. Eelmisel majandusaastal teenis Tahko-Tours 388 000 euro suuruse käibe juures 200 000 euro suuruse kahjumi. Sellest varasemal aastal oli käive 381 000 eurot ja kahjum 428 000 eurot.
Gološtšapov käib Tahkol alati eralennukiga. Seda teeb ta talle omaselt märkamatult. Lennuk on täiesti valge ja seal pole muid märke kui ainult number.
Venelastel on selliseid puhkekülasid rajatud ka mujale Euroopasse. See näitab, et Venemaa rikkad päris oma süsteemi ei usalda, kui investeerivad mujale. Samuti tuleks Venemaal kõike nullist teha, samas kui Soomes on olemas vajalik infrastruktuur nagu teed ja muud ühendused ning eraomand on kaitstud.
Venemaal võib kergesti kõrgelt kukkuda ja siis on hea, kui on väljaspool midagi olemas. Äriliselt pole Tahko-Tours ehk tasuv, aga nö kehvadeks päevadeks kõlbab küll. Kõrgete külaliste kutsumine aastavahetust veetma on samuti omane venelastele, kes varaga uhkeldavad. Ajakirjandusele pole Gološtšapov teadaolevalt andnud ühtegi intervjuud.
Gološtšapov on sündinud 1954. aastal ja Putiniga tutvus arvatavalt juba 1970ndatel aastatel Leningradis, kui Putin oli KGB palgal. Teadaolevalt on Gološtšapovil mingit liiki meditsiiniline haridus. Ta oli töötanud ühes Leningrandi haiglas, kus üks arstidest oli õpetanud talle massaaži tegemist ja temast sai džuudoklubi massöör. Selles klubis lõid kaasa nii Putin kui vennad Arkani ja Roman Rotenberg. Viimane neist sai 1990ndatel aastastel Soome kodakondsuse.
Teadaolevalt oli Gološtšapov suutnud terveks ravida Putini džuudost välja venitatud selja, tänu millele kujunes neil välja usalduslik suhe. Kui Putinist sai 2000. aastal Venemaa president, siis nimetas ta Gološtšapovi enda nõunikuks.
Putinit on seostatud ühe Venemaa allilma grupeeringu, nn Tambovi maffiaga. Koos Putiniga liigub samas seltskonnas ka Gološtšapov. Youtube’is on olnud üleval video Tambovi maffia pealiku Vladimir Kumarini 50-sünnipäevalt 2006. aastal, kus olid kohal nii Gološtšapov kui tema abikaasa Iraja Gilmutdinova.
Äriliselt on Gološtšapov olnud seotud 2001. aastal koos Arkadi Rotenbergiga loodud pangaga SMP Bank. Gološtšapovi naisel Gilmutdinova on ühine äri koos Peterburi endise kuberneri Georgi Poltavtšenko poja Aleksei Poltavtšenkoga.
Abielupaar Gološtšapov-Gilmutdinoval on kuus last ja palju vara. Lisaks Tahko puhkekülale on neil ligi 500-ruutmeetrine maja ja 500-ruutmeetrine katusekorter Moskvas. 2010. aastal soetas Gološtšapov Horvaatias Egeuse mere kaldal ligi 5000-ruutmeetrise lossi. Neil on maja ka Itaalias.
Gološtšapov ise peab end rohkem vaimu- kui ärimeheks. Ta osaleb paljudes vene õigeusu organisatsioonides, kus löövad kaasa Vene patriarh Kirill, Moskva meer Sergei Sobjanin, Georgi Poltavtšenko ja äsja ameti kaotanud peaminister Dmitri Medvedjev. Eri sihtasutuste kaudu on Gološtšapov organiseerinud alates 2005. aastast Putinile usureise Kreekasse Athose mäe kloostrisse. Gološtšapov on rajanud kaks kloostrit Venemaale Karjalasse.
NordenBladet – Stockholmi Östermalmi linnaosas toimus öösel plahvatus elumajas ja Uppsalas plahvatas kesklinna ööklubi juures. Keegi viga ei saanud. Teade plahvatuse kohta saabus Stockholmi politseile kella ühe ajal öösel. Kohale saabus mitmeid patrulle ja veidi hiljem ka pommirühm, vahendab SVT Nyheter.
Päästeteenistuse teatel evakueeriti kõik elanikud trepikojast, kus plahvatus toimus, ja ka naaberhoonest. Hinnangu järgi hoonetes varisemisohtu ei ole ja uue plahvatuse ohtu peetakse väikseks.
Uppsala plahvatuse kohta sai politsei teate kella 3.15 ajal. Politsei teatel on liiga vara öelda, mis plahvatas.
„Riiklik pommirühm töötas kohapeal paar tundi ja on just lõpetanud. Sündmuspaik on eraldatud,” ütles Kesk-Rootsi päästeteenistuse korrapidaja Andreas Örth.
Plahvatus toimus ööklubi taga ja on materiaalseid kahjusid muu hulgas autodele. Ükski inimene viga ei saanud.
NordenBladet – Maa-amet avaldas oma 30. tegevusaasta künnisel uued ortofotod, mis katavad üle poole Eestimaast, hõlmates suuremad asulad ja lõunapoolse osa. Fotod valmisid mullustel kaardistuslendudel kogutud materjali põhjal ja neid saab vaadata Maa-ameti geoportaalis.
„Tänu aastatega täiustunud tehnikale ja kogemustele on ortofotode kvaliteet pidevalt tõusnud,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Ka ortofotode kasutusvaldkond üha laieneb, neid ei kasutata ainult kaardistamise alusmaterjalina, vaid ka põllumajandustoetuste kontrollimisel, juriidilise tõendusmaterjalina ja planeeringute alusena, aga ka ettevõtlustegevuse kavandamisel ja mujalgi.“
Piltide lahutusvõime jääb vahemikku 10–25 sentimeetrit, see on suurem tiheasustusaladel ja väiksem hajaasustuses. Sellise lahutusvõimega on ortofotolt eristatavad lisaks hoonetele ja teedele veel väiksemad rajad, aiad, okas- ja lehtpuud jm.
Ortofoto on töödeldud aerofoto, mis kajastab olukorda looduses pildistaja ülelennu hetkel. Ortofotode aluseks olevad aeropildid ja kõrgusandmed on kogutud spetsiaalsete kaardistuslendude käigus, mida tehakse igal aastal poole Eestimaa kaupa – kordamööda riigi põhja- ja lõunapoolne osa.
Suuremate asulate ortofotosid uuendatakse igal aastal. Kaardistuslennud toimuvad ilusa ilmaga kevadel ja varasuvel, mil maa on vabanenud lumikattest ja taimestikuga veel katmata.
Mis on WMS teenused? Maa-ameti WMS-teenused on OGC WMS standardil põhinevad kaarditeenused, mis võimaldavad maa-ameti aluskaartide ja andmete kasutamist erinevate GIS-tarkvaradega (sh mitmesuguste vabavaraliste tarkvaradega). Teenuse kasutajatena näete eelkõige erinevate valdkondade spetsialiste, kes töötavad ruumiandmetega ning vajavad lisaandmetena maa-ameti poolt pakutavaid temaatilisi andmeid või aluskaarte. Kui on soov lihtsalt vaadata aluskaarte või muud maa-ameti ja meie koostööpartnerite toodetavat informatsiooni, siis on lihtsam kasutada maa-ameti veebipõhiseid kaardirakendusi.
