NordenBladet – USA plaanib oma huvide kaitseks avada Gröönimaal konsulaadi. Plaan tuli ilmsiks samal ajal, kui president Trump teatas, et USA on huvitatud strateegilistel ja majanduslikel põhjustel Gröönimaa ostmisest Taanilt.
Valgest Majast saadetud kirjas Kongressile märgitakse, et konsulaadi taasavamine Gröönimaa pealinnas Nuukis on osa suuremast plaanist suurendada USA kohalolekut Arktika regioonis, vahendab The Guardian.
“USA-l on strateegilised huvid tugevdada poliitilisi, majandus- ja kaubandussuhteid kogu Arktika regioonis,” märgiti kirjas parlamendi välisasjade komisjonile.
Valge Maja hinnangul on konsulaat selleks kriitiliselt vajalik ning aitaks kaasa USA huvide kaitsmisele Gröönimaal.
USA avas Gröönimaal konsulaadi Gröönimaal 1940. aastal peale seda, kui Natsi-Saksamaa oli okupeerinud Taani. Konsulaat suleti 1953.
Samal ajal on USA silumas suhteid ka Taaniga, mis kippusid hapuks minema pärast seda, kui Taani peaminister Mette Fredriksen teatas, et ameeriklaste Gröönimaa ostusoov on absurdne.
Trump ja Fredriksen suhtlesid reedel omavahel telefoni teel ning Trump nimetas Fredrikseni hiljem “suurepäraseks naiseks”.
“Meil oli tore jutuajamine. Meie suhted Taaniga on väga head. Ta helistas mulle ja ma hindan seda kõrgelt,” ütles Trump ajakirjanikele enne sõitu G7 kohtumisele Prantsusmaal.
NordenBladet – Augusti alguses alustasid Ameerika Ühendriikide õhujõud Islandil NATO õhuturbemissiooni, millel osalevad ka kaks Eesti õhuväelast õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest. Islandi õhuturvet tagatakse Keflaviki lennubaasist viie F-16 hävituslennukiga ning ligi 130 õhuväelasega. USA õhujõudude koosseisus töötavad Eesti õhuväe lahingvalvemeeskonna ülem ja identifitseerimisallohvitser, kelle ülesanneteks on vastavalt õhk-õhk treening- ja tuvastuslendude taktikaline kontrollimine ning õhupildi tootmine.
Lisaks tavapärasele õhuturberutiinile on juhtimis- ja teatamiskeskuse (control and reporting center ehk CRC) meeskonnal, kuhu kuuluvad ka eestlased, olnud võimalus teha koostööd nii Taani mereväe alusega HDMS Hvidbjørnen kui ka NATO eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennukiga AWACS.
Islandil õhuturbemissioonil osaleva õhuväelase leitnant Alari Tihkani sõnul on erinevate süsteemide ühilduvus NATO operatsioonide õnnestumiseks võtmetähtsusega.
“Oleme neile andnud edasi enda teadmisi Balti õhuturbe kogemuste najalt ning õppinud ise ameeriklaste lähenemisest erinevatele õhuoperatsioonidele,” ütles leitnant Tihkan. Ta lisas, et ühtse NATO meeskonnana on missioon olnud edukas ning ameeriklastega koostöö sujunud suurepäraselt.
Missiooni vältel on F-16 hävituslennukid ööpäevaringses valmisolekus. Seni on vastutusalas häire korras käidud tuvastamas kaht Vene Föderatsiooni õhujõudude Tu-142 tüüpi kaugmaa pommitajat.
Islandi õhuturbemissiooni eesmärgiks on NATO õhuruumi terviklikkuse tagamine. Kuivõrd Island on NATO liikmesriik, millel puudub õhuturbevõimekus, tagavad riigi õhuturvet rotatsioonide korras liitlased. Alates 2007. aastast on Ameerika Ühendriikide õhujõud Islandi õhuturvet taganud 12 korral ning Eesti õhuvägi on seda toetanud kümnel korral.
NordenBladet – Taani paremrahvusliku partei Nye Borgerlige parlamendiliige Mette Thiesen leiab, et moslemiriikidest pärit migrantidel ei peaks olema õigust saada Taani kodakondsust.
Kevadistel Taani parlamendivalimistel nelja kohaga parlamenti pääsenud Nye Borgerlige on teravalt kritiseerinud massiimmigratsiooni ja Taani immigratsioonipoliitikat. Mette Thiesen kirjutas aga hiljuti oma Facebooki lehel, et moslemiriikidest pärit migrantidele ei tohiks võimalda Taani kodakondsuse saamist.
„Taani kodakondsus on väärtuslik kingitus. Me peame selle kingituse eest hoolt kandma, mitte seda ära viskama. On selge, et Taani kodakondsust ei tohiks anda immigrantidele ja nende riikide asukate järeltulijatele, kes, nagu me teame, panevad siia tulles toime rohkem kuritegusid kui taanlased,“ kirjutas Thiesen.
Intervjuus ajalehele Berglinske, ütles Thiesen, et selles osas ei tuleks teha mingeid erandeid. Tema sõnul ei tuleks Taani kodakondsust anda ka neile kristlastele, kelle osas on teada, et nad ei ole võimelised võtma omaks Taani kombeid. Nye Borgerlige väitel domineerivad Taani kuriteostatistikas just islami kultuuriga riikidest pärit inimesed, seda isegi juhul, kui nad ei ole moslemid.
Thieseni sõnul tuleks anda kodakondsus erandlikult vaid neile, kes on võimelised võtma omaks ja austama Taani väärtusi ning kombeid, kes ei pane toime kuritegusid ja kes loovad riigile lisandväärtust.
Thieseni sõnul ei peaks Taani kodakondsust saama inimesed – seda sõltumata religioossest taustast –, kes on pärit järgmistest riikidest: Iraagist, Afganistanist, Iraanist, Marokost, Pakistanist, Somaaliast, Liibanonist, Süüriast ja Türgist.
Ehkki Thieseni ettepanek võib kõlada äärmuslikuna, ei ole selles siiski midagi erandlikku. Nimelt ei anna moslemiriigid Dubai, Kuweit ja Qatar kodakondsust mitte-moslemitele.
NordenBladet – Reisimine Põhjamaades on turvaline ning lühikese ajaga on võimalik külastada erinevaid vaatamisväärsusi. Ka põhjamaalased ise eelistavad aina rohkem reisida kodumaal ning teistes Põhjamaades, sest siinne kultuur, kaunis loodus, kõrgtasemeline teenindus ning uued võimalused trumpavad üle kõik kauged välisreisid.
NordenBladet´i ajakirjanikud toovad neljas keeles (inglise, soome, rootsi, eesti) Põhjamaade lugejateni parimad reisikirjad ning huvitavaimad sündmused nii Skandinaaviast kui Põhjamaadest üldiselt. Meie reisirubriike loeb iga kuu üle 750 000 lugeja. Mis teeb aga Põhjamaad nii müstiliseks ja huvitavaks? Vastus on lihtne – siinne aastasadade pikkune kultuur ja rikkumata loodus! Armastus oma kultuuripäradi vastu ning soov seda talletada ning oma lastele edasi anda on sügaval ka igas põlises põhjamaalases. Ka ilma üle nurisetakse aina vähem, sest põnevat tegevust leiab Põhjamaades aastaringselt.
Selles blogis toon ülevaate ja kokkuvõtte kahe nädala pikkusest puhkusreisist Soomes. Sarnast reisi on ühtviisi lihtne planeerida nii Eesti, Rootsi, Norra kui Soome enda kodanikel, sest reisi ei pea ilmtingimata just Helsingist alustama. Põhjamaades on head autoteed ning piiripunktide ületamine Skandinaavia siseselt on kerge, kui oled siinne elanik.
Reklaam:
Miks valida autoreis?
Reisides lastega on alati palju asju ning kui neid veab auto, on endal muretsemist vähem. Autoga saab oma aega just endale sobivalt planeerida ning teha peatusi just siis, kui selleks soov tuleb. Mulle meeldib ka see, et näeb kohti, kuhu tavaliselt turistid ei satu. Kõige eredamad ja meeldejäävaimad mälestused on just täiesti “puu tagustest” kohtadest, kuhu turismigrupiga reisijana iial ei satuks. SIIN artiklis (inglise keeles) toon välja veel kaheksa põhjust, miks on Põhjamaades autoga lahe reisida.
Kuidas planeerida autoreisi?
Autoreisi planeerimine on suures plaanis nagu iga teisegi reisi planeerimine. Pane paika kohad, kus käia soovid. Uuri nende kohtade kohta lähemalt – millised on sealsed vaatamisväärsused, kus need asuvad, mis maksavad, kus võiks süüa ja kus ööbida. Mõistlik on olulisemad asjad ka kirja panna, siis on reisil olles hea orienteeruda. Üks asi, mida ma olen korduvalt kogenud on see, et kuigi on mõnus võtta kaasa igaks juhuks kõike, mida vaja võib minna, on mõistlikum siiski teha nimekiri ning võtta reisile vaid hädasti vajaminev – mida vähem, seda lihtsam! Mõistlik on pakkida ka asjad nii, et õhtul hotelli minnes ei peaks iga kord tassima kõiki kohvreid endaga kaasas – jaga riided ja asjad nii, et osad saaksid pagasnikusse jätta! Autoreisil on oluline ka jälgida bensiinimõõdikut – maakohtades on vahemaad suured ning poode, bensiinijaamu vähem – selleks, et teepeale ei jääks, tuleks tankida pigem tihti.
Reklaam:
Mina tegin kahe nädala peale sellise kava:
1 päev 20. okt Helsingi-Tampere
2h 26min (216.8 km) via Route 25 või E12
ööbimine: hotell broneeritud
vaatamisväärsused ja põnevad kohad, mis teepeale jäävad: nimekiri kaasa trükitud
lõunasöök: teepeal (orienteeruv hind XX)
õhtusöök: hotellis või Tampere linnapeal (orienteeruv hind XX)
Nii kirjutasin kõigi päevade peale info ära (kui pikalt mingi päev sõita, kaua see umbes aega võtab ja kus võiks käia). Üksinda juhtides tasub sõita kõige kauem 5h päevas, rohkem kindlasti mitte ning vahepeal tasub teha selliseid päevi, kus olete mitu päeva ühe koha peal. Isegi kui iga päev ainult paarsada kilomeetrit sõita, viskab see üks hetk üle nii endal kui lastel. Mina jagasin reisi nii, et peale pikemate sõitude oli mitu päeva ühes kohas. Lisaks linnadevahelisele distantsile tuleb kindlasti arvestada ka sellega, et sihtkohas keerutate ringi ning teepeal võite põigata mõnda nö kõrvaltänavasse. Kuna meie pildistasime üles ka praktiliselt iga sammu oma reisist, siis arvestasime aja sisse ka selfide ning Insta postituste jaoks vajamineva aja. Kõige parem reis on see, kui sa ei pea stressama ajagraafiku pärast, seetõttu on mõistlik aega mitte liiga täis broneerida ning kõigele lisada korralik varu aeg.
Reklaam:
Kui palju maksab kahe nädalane Soome reis?
Hea küsimus. Suures jaos jaguneb reisi hind nii: transport (bensiin), ööbimine (hotell või airbnb), söök (hommik hotell või kaasa võetud asjad, lõuna teepeal, õhtusöök restoranis), vaatamisväärsused ja vaba aeg (muuseumide piletid, turismimagnetite külastus, SPA piletid), shopping (suveniirid, riided, jne). Shoppingut paljud inimesed reisi planeerimisel ei kalkuleeri, ent elu on näidanud, et reisida ilma shoppamata õnnestub harva, eriti kui tegu on puhkusereisiga. Olen oma reisiblogides toonud välja bensiinihinnad, hotellide hinnad, restoranide hinnad jne. Kuna arusaadavalt maksimum hind võib olla igal ühel erinev, siis miinimum hinnaks soovitaksin planeerida söögile päevas (ca 20-30 eur/per inimene) ning hotellile ca 150.- eurot (2 täiskasvanut ja üks laps või üks täiskasvanu ja kaks last). Restoranis käies on hinnad umbes sellised: praad (al 20-40 eur); salat (al 15-25 eur), kohvikutes ning kaubamajade toitlustuskohtades on hinnad soodsamad.
Meie tegime kolmekesi 12 pävaga Soomele praktiliselt ringi peale, peatudes Levis, Rovaniemis ja Kuopios kaks ööd, teistes sihtkohtades ühe öö. Siit pildilt näed täpsemalt, mis trajektoori mööda me liikusime. Allpool on aga välja toodud kõik reisikirjad (reisiblogid), mida reisi jooksul tegime. Blogisid saab lugeda nagu ikka neljas keeles (vt. NordenBladet.ee; NordenBladet.com; NordenBladet.se ja NordenBladet.fi lehelt Helena-Reeda blogi alt)!
Plaanid Soome reisi või autoreisi Põhjamaades / Skandinaavias? Siit leiad palju inspiratsiooni ning vajalikku informatsiooni!
NordenBladet´i poolt koostatud põhjalikud reisikirjad koos fotogaleriide, vaatamisväärsuste info ning linkidega:
NordenBladet —Tallinnas 16.–17. septembrini toimuval kõrgetasemelisel digitippkohtumisel (Tallinn Digital Summit 2019) võtavad 20 riigi ministrid ja valdkonna eestkõnelejad fookusesse tehisintellekti ning selle mõju meie tulevikule.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on digitippkohtumisest saamas koostööplatvorm digitaalselt arenenud ja sarnaseid seisukohti jagavatele riikidele, kes kujundavad ühiselt poliitikaid ja seadusruumi digiühiskonna arenguks. „Üks kiiresti arenev üleilmne valdkond on näiteks tehisintellekt, millel on suur mõju ka Eesti riigi ja inimeste heaolule. Olgu selleks siis kas täpsem diagnoosimine meditsiinivaldkonnas või laste õiguste kaitsmine digiruumis. Seepärast tahame olla neid tulevikuväljavaateid käsitlevate arutelude keskmes ja usun, et Eestil on siin ka palju kaasa rääkida ning panustada,“ sõnas peaminister Ratas.
Tallinna digitippkohtumise peakorraldaja Liina Areng avaldas heameelt, et lisaks kutsutud riikide delegatsioonidele, mida juhivad IT- ja digiministrid, on esinejate seas nimekad eksperdid. „Teiste hulgas astuvad Fotografiskas toimuval sündmusel üles Microsofti Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika president Michel van der Bel, OECD tehnoloogiavaldkonna asepeasekretär Ulrik Vestergaard Knudsen, maailma ühe juhtiva tehisintellekti ettevõtte Arago tegevjuht ja asutaja Hans-Christian Boos, Keenia teadlane ja World Wide Web Foundationi digitaalse võrdsuse eestkõneleja Nanjira Sambuli ning Michigani Ülikooli teoreetilise füüsika professor ja teadlane Stephen Hsu.“
Digitippkohtumise ettekannetes arutletakse, kuidas tehisintellekti abil avaliku sektori tõhusust suurendada, milliste nippidega arendada tööturul vajalikke oskusi ning milline mõju võib olla tehisintellektil tervishoiuteenuse osutamisel.
„Kõnelejad annavad ka omapoolese nägemuse, kuidas muudab tehisintellekt seadusandlust. Samuti on eraldi sessioon pühendatud targa linna tulevikuväljavaadetele. Eelnimetatu kõrval on aga oluline kuulda, kuidas tulevikuski kõike inimlikku säilitada,” lisas Areng.
Ettekannete kõrval on eraldi kohtumine delegatsioone juhtivatele ministritele. Selle raames toovad 15 Euroopa riigi ning Kanada, Singapuri, Jaapani, Uus-Meremaa ja Austraalia otsustajad välja oma nägemuse tehisintellekti võimalustest ning ohukohtadest tuleviku kujundamisel.
Digitippkohtumine toimub kolmandat korda. Valdkonna tipptegijate foorum sai alguse 2017. aastal, kui Eesti oli Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ning korraldas digitaalvaldkonna tippkohtumise, mis tõi Tallinna kokku EL-i riigipead ja valitsusjuhid. Möödunud aastal oli konverentsi fookuses globaalse andmekaubanduse temaatika.
Konverentsi (Tallinn Digital Summit 2019) korraldab riigikantselei koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Ürituse sisupartnerid on Elektri- ja elektroonikainseneride instituut (IEEE – Institute of Electrical and Electronics Engineers), Rahvusvaheline kriminaalpolitseiorganisatsioon (INTERPOL), The Future Society ning ÜRO regioonidevahelise kuritegevuse ja õigusküsimuste instituut (UNICRI – United Nations Interregional Crime and Justice Research Institute). Digitippkohtumise toimumisele aitavad kaasa uuenduslike akustiliste kabiinide tootja Silen ning Tallinn Digital Summit ametlik autopartner BMW (Inchcape Motors Estonia).
