NordenBladet â Mitmel pool Soomes algab sellel nĂ€dalal kool. NĂ€iteks Helsingis algab sĂŒgisene Ă”ppeveerand neljapĂ€eval. Soome Yle edastas mĂ”ned nipid, kuidas last uue rĂŒtmiga harjutada.
- Oluline on kindlad rutiinid paika saada. Laps ise ei oska Ă”igel ajal end magama sĂ€ttida, selles tuleb teda aidata. Vanemad peavad jĂ€lgima, et lapsed Ă”iget magamamineku aega ka jĂ€rgivad. Esimestel koolipĂ€evadel vĂ”ib ööuni lĂŒhikeseks jÀÀda, aga see pole ohtlik. Esimesed koolipĂ€evad on samuti tavapĂ€rasest lĂŒhemad.
- TĂ€helepanu tuleb pöörata valgustusele. Hommikul tasub peale Ă€rkamist kohe kardinad eest tĂ”mmata ja kasutada esimese poole tunni jooksul valguslampi, kui see on vĂ”imalik. See annab signaali aju kĂ€bikehale, millel on 24 tunni rĂŒtm. Hommikune valgus aitab kaasa sellele, et organism hakkaks Ă”htul Ă”igel ajal uinumiseks melatoniini tootma. Valgus on tĂ€htis ka Ă”htul â nutiseadmed ja nende sinine valgus vĂ”ivad raskendada uinumist Ă”htul.
- Enne magamaminekut on hea lapsega rÀÀkida, eriti kui tegemist on vÀikse lapsega. Laps jaoks on tÀhtis nÀost nÀkku suhtlemine. SeetÔttu on oluline vanema ja lapse suhtlemine, seda kogu pÀeva jooksul. Kui vanem on ise liigselt hÔivatud sotsiaalmeediaga, siis kontakti lapsega ei teki. Kooli algus vÔib lapses tekitada hirme ja vanem saab last rahustada.
- Olulised on unekeskkond ja toit. Eriti vanemad lapsed peaks hakkama taas korralikult hommikusööki sööma. Lapse magamistuba peaks olema piisavalt jahe, pime ja vaikne.
- Viimane nÔuanne: kui und pole, siis Àra voodisse mine. Voodisse pole mÔtet minna vÀhkrema ja und ootama. Selle asemel vÔib lugeda vÔi teha midagi muud. Lapsed armastavad rohkem oma telefoni kui raamatut, seetÔttu vÔiks vÀhendada ekraani sinist valgust. Selle puhul on tÀhtis, et pÀrast tegevust proovitaks uuesti uinuda.