NordenBladet —Liiguvad jutud, et USA president Donald Trump tahab Taani käest ära osta Gröönimaa saare. Trump on selleks oma nõunikelt aru pärinud. Mitmed Trumpi nõunikud toetavad otsust seoses Gröönimaa maavarade ja tähtsa geopoliitilise asendi tõttu, vahendab Wall Street Journal.
Mõned Trumpi nõunikud peavad seda aga ideevälgatuseks, mis peagi möödub ja ei vii mitte kuhugi.
Gröönimaa on Taanile kuuluv autonoomne piirkond, mis asub geograafiliselt Põhja-Ameerikas ja pole Euroopa Liidu osa. Gröönimaa on autonoomne, aga selle välis- ja kaitsepoliitika osas tehakse otsused Kopenhaagenis.
Saare pindala on 2,1 miljonit ruutkilomeetrit (ligi 10 korda suurem kui Soome), aga seal elab vaid 56 000 inimest. Enamus Gröönimaast on jää all.
Vaatamata loodusvaradest on Gröönimaa sõltuv Taani abist, kust tuleb 60 protsenti Gröönimaa eelarvest. Valge Maja ega Taani valitsus asja ajalehele ei kommenteerinud. Trump läheb septembri algul visiidile Taani.
Tegemist pole esimese korraga, kui USA ostab Arktilise ala teiselt riigilt. 1867. aastal ostis USA Venemaa käest Alaska 7,2 miljoni dollari eest. Sellest sai hiljem USA osariik.
President Harry S. Truman tahtis pärast teist ilmasõda osta Taanilt Gröönimaa 100 miljoni dollariga, aga Taani keeldus. USA ja Taani koostöö on aga võimaldanud kasutada USA vägedel Gröönimaa territooriumi. Saare loodeosas on USA lennuväebaas.
Arktilise piirkonna tähendus on kasvanud 2010ndatel aastatel ja Hiina on üritanud toetada lennuväljade ehitust Gröönimaale. USA-l õnnestus möödunud aastal viimasel hetkel see asi peatada.
NordenBladet —Soome mees Kalle tuvastas juunikuus pärast Sitsiilia reisi Helsingi-Vantaa lennujaamas maandudes huvitava asja – tema parklasse jäetud Audiga oli vahepeal sõidetud 130 kilomeetrit. See tuli välja tänu autosse paigaldatud GPS-seadmele.
Mees oli jätnud auto puhkuse ajaks Airparkki parklasse. Ta ei võtnud võtmeid Sitsiiliasse kaasa, vaid tellis parklast pesu ning puhastuse. Auto võtmed jäid parklasse, vahendab Helsingin Sanomat.
Lennujaama parkimise juurde kuulub sõidutamine parklast lennujaama terminali ja pärast tagasi parklasse. Kui Kallet sõidutati peale saabumist terminalist uuesti parklasse, siis selguski, et autot ei olnud keegi puhastanud ega pesnud ning sellega oli ringi sõidetud.
Veelgi enam, autot polnudki algul üldse parklas, see oli toodud tagasi sel ajal, kui Kallet terminalist parklasse sõidutati. GPS seade näitas, et auto toodi parklasse vahetult pärast seda, kui Kalle lennuk oli maandunud. Kalle on ettevõtja ja ta on lasknud autosse panna GPS-seadme, et eristada töösõite erasõitudest.
GPS-seadmest tuli välja, et autot oli kasutatud päev enne Kalle saabumist. Ta sai ülevaate, kus ja mis ajal autoga oli käidud ja kuhu sõidetud. Auto oli seisnud öösel ühel Põhja-Helsingi aadressil, aga sellega oli sõidetud ka kesklinnas.
Auto oli kehvas olukorras. Selle sisemuses oli veetud asju ja auto plastikosad olid saanud kahjustada. Lisaks oli üht alumiiniumvelge tänavakivi vastu kriimustatud. Autos oli suitsetatud ja midagi söödud, kuna istmel oli majonees. Auto oli igalt poolt määrdunud. Autost leiti ka koera karvu ja pikki juukseid. Lisaks oli küljetaskus avatud süstlapakk. Ilmselt oli auto tagastamisega olnud kiire, sest auto pagasiruumi olid jäetud naiste rõivad.
Autost oli kadunud Kalle enda asju. Nii olid kadunud telefoni laadija, paarid päikseprillid, kindalaekast olid läinud tagavara rahakott koos 100 euroga ning astmaravimid.
Kalle ei leidnud lennujaamast ühtegi töötajat, kes oleks saanud temaga tegeleda, seetõttu fikseeris ta kõik puudused ning sõitis perega koju. Hiljem selgus, et autot oli kasutanud üks endine töötaja, kes teadis, kus on klientide autode võtmed. Kalle andis selle peale sisse kahjunõude.
Pärast kuu aega kestnud ekspertiisi oli parkla nõus Kallele hüvitama 5000 eurot tekitatud kahju eest. Kalle aga ütles, et sellest ei piisa, kuna ta tahab, et süüdlane võetaks vastutusele. Kalle soov on, et Airparkki teeks asja kohta kuriteoteate. Airparkki töötajad lubasid selle peale teha kuriteoteate, aga sellest pole olnud midagi kuulda.
Kalle väitel oli see nii tema, abikaasa, laste kui reisil kaasas olnud vanavanema jaoks suur šokk, et autot oli keegi vahepeal kasutanud. See on sama kui keegi oleks koju sisse murdnud. Samas tunnistab Kalle, et Airparkki töötajad suhtusid temasse hästi. Asja tahab ta avalikustada, et teisi inimesi selliste asjade eest hoiatada. Airparkki pakkus Kallele asendusautot selleks ajaks, kui tema enda autot puhastati.
Airparkki esindaja ütles hiljem, et asja kohta tehakse kuriteoteade. Raha, mis Kallele maksti, nõutakse sisse süüdlaselt isikult. Ühtlasi on Airparkkis võetud kasutusele meetmed, et selliseid juhtumeid vältida. Näiteks on otsustatud, et klientide autovõtmeid enam hoiule ei võeta.
NordenBladet —Soomes on pool miljonit vähemalt 75-aastast elanikku, kellest 93 protsenti elavad kodus. Üle poole eakatest elab oma majas, paarismajas või ridamajas. Üksinda elab kodus Statistikakeskuse andmetel kolmandik.
Soome elanikest ligi kümnendik on vähemalt 75-aastased. Poole miljoni piir ületati 2017. aasta lõpus. Kümmekond aastat tagasi oli eakaid saja tuhande võrra vähem.
Mida aeg edasi, seda enam eakaid inimesi elab omas kodus. Ăśle poole eakatest elab omas majas, 43 protsenti korteris.
Kodus elavatest eakatest vaid väike osa vajab abi. Koduhooldust vajas 2017. aasta lõpus 57 000 eakat.
Oma majas elatakse Soome üha vanemas eas. 2018 . aastal elas oma majas enamus alla 81-aastastest, 82-aastastest enamus elas kortermajas. Kümme aastat tagasi elas enamus juba 80-aastaseid kortermajas. Aastal 2000 läks piiri 79 eluaasta juurest.
Aastal 2018 oli vanuserühmadest oma majas elajaid kõige enam 45-49 ja 50-54 aasta vanuste inimeste seas, kellest 58 protsenti elasid oma majas. Vanemate inimeste puhul hakkab oma majas elajate hulk vähenema ning kortermajas elajate hulk tõusma. Muutus on aga aeglane, sest kortermajja kolib vähe inimesi.
Soome eakate hulgas on üksi elamine languses ja 2018. aastal elas vaid 47 protsenti eakatest üksi. Samas Soomes tervikuna üksi elamine kasvab. Üksi elamist aitab Soomes vähendada meeste eluea pikenemine. Mehi oli eakatest 2000. aastal 32 protsenti, aga 2018. aastal juba 40 protsenti.
Ăśksi elavatest eakatest elas 2018. aasta kortermajas 54 protsenti, oma majas 28 protsenti ja ridamajas 16 protsenti.
NordenBladet – Taani kaalub kontrolli tugevdamist piiril Rootsiga, teatas Mette Frederiksen kolmapäeval pärast seda, kui politsei kinnitas, et eelmisel nädalal Kopenhaagenis toimunud plahvatuses maksuameti hoone juures kahtlustatakse Rootsist pärit isikuid. “Me uurime võimalust kaitsta oma piiri Rootsiga paremini ja nutikamalt,” vahendas Reuters.com Taani peaministri pressikonverentsil öeldud sõnu.
Taani on Rootsiga otseselt ühendanud 16 kilomeetri pikkuse Sundi silla abil. Mööda silda reisib nii rongiliini kui ka autoteid kasutades tuhandeid inimesi päevas ning sageli käiakse ühest riigist teise igapäevaselt tööl või haridust omandamas.
“Me ei saa lubada olukorda, kus sa võid tulla Rootsist Taani ning paigutada dĂĽnamiiti meie pealinna keskele,” nentis valitsusjuht Frederiksen, kes on enda sõnul rääkinud piirkontrolli tugevdamisest ka oma Rootsi kolleegi Stefan Löfveniga. .
Taani politsei teatas varem kolmapäeval, et nad on pidanud Kopenhaageni plahvatusega seoses kinni 22-aastase Rootsi kodanikust mehe ning kuulutanud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks 23-aastase Rootsi kodaniku.
22-aastane peeti kinni teisipäeval Rootsis Malmö linnas.
“Me uurisime möödunud ööl erinevaid aadresse Rootsis. Oleme tabanud ka auto, mille puhul me usume, et see kuulub [plahvatuse] korraldajatele,” rääkis Taani politsei juht Jørgen Bergen Skov väljaandele VG.
6. augustil Taani maksuameti juures toimunud plahvatuses sai vigastada üks inimene. Võimude hinnangul oli tegu ette kavatsetud rünnakuga. Võimud pole juhtumi täpsemaid asjaolusid ega võimalikku motiivi ametlikult kommenteerinud, samuti pole teada, kuidas politsei kahtlustatavate jälile jõudis.
NordenBladet – 2019. aasta esimesed taotlusvoorud on möödas, kuid juuli lõpust on kõigil kunsti- ja kultuuriisikutel võimalus taas taotlusi esitada nii Kultuuri mobiilsusprogrammi kui ka Kultuuri- ja kunstiprogrammi.
Kultuuri mobiilsusprogramm
Kultuuri mobiilsusprogramm on osa Põhja- ja Baltimaade kultuuri liikuvusprogrammist, mille eesmärk on edendada kultuuri- ja kunstikoostööd osalevates riikides. Selleks rahastatakse reisimist, võrgustike loomist ja kunsti residentuure. Kultuuri mobiilsusprogramm on platvorm koostööks ning ideede ja teadmiste vahetamiseks professionaalsete kunstnike ja kultuuritöötajate vahel.
Kultuuri mobiilsusprogrammist saavad osa võtta kunsti- ja kultuuriisikud, samuti kuni kuueliikmelised loomekollektiivid.
2019. aastal on kunsti mobiilsusprogrammi võimalik taotlusi esitada veel kolmel korral:
Loe lähemalt kultuuri mobiilsusprogrammist ja taotlustingimustest siit.
Kultuuri- ja kunstiprogramm
Samuti avaneb sel aastal taotlusteks Kultuuri- ja kunstiprogramm. Programmi eesmärgiks on tootmispõhine tegevus ja tulemuse esitlemine, erialase pädevuse tõstmine ning arvamuste, hinnangute, teadmiste ja oskuste vahendamine.
Osalema oodatakse Soome, Rootsi, Taani, Norra, Islandi , Põhjamaade autonoomsete piirkondade – Ahvenamaa, Fääri saarte, Gröönimaa ning Eesti, Läti, Leedu kunstnike ja kultuuritegelasi, kunsti- ja kultuuriasutusi ning organisatsioone, kes teevad koostööd kunstnike ja kultuuritegelastega.
Kultuuri- ja kunstiprogrammi taotlusvoor on avatud 19. august kuni 19. september.
Loe lähemalt Kultuuri- ja kunstiprogrammist ning taotlemistingimustest siit.
Mõlema toetuse eest vastutab Soomes asuv Põhjamaade Kultuuripunkt, kes võtab vastu elektroonilised taotlused ning korraldab kogu järgneva asjaajamise kuni toetuste väljamaksmiseni. Seetõttu käib taotlemine ja hilisem aruandlus elektrooniliselt ja inglise keeles läbi Põhjamaade Kultuuripunkti kodulehekülje (nordiskkulturkontakt.org/en/).
