NordenBladet —Norra Orkla tahab osta Soome pizzaketi Kotipizza, makstes aktsinäridele 40 protsenti kõrgema hinna kui oli aktsia kolmapäevane sulgemishind. Kokku teeb see Kotipizza hinnaks 146,1 miljonit eurot. Kotipizza aktsia sulgemishind oli kolmapäeval 16,60 eurot, Orkla maksab aktsia eest 23 eurot. Kotipizza tuli 2015. aastal börsile vaid 5-eurose aktsiahinnaga, vahendab Iltalehti.
Ettevõtja Rabbe Grönblumi (1950-2015) loodud ettevõte noteeriti börsil 2015. aastal vaid 5-eurose aktsiahinnaga, mis tähendab, et kolme aastaga on ettevõtte väärtus enam kui neljakordistunud. Kotipizza ketti kuulub kokku 260 restorani, millest kõik peale ühe on iseseisvad frantsiisi-ettevõtted. Ettevõtte hinnangul on tegemist nii Soome kui Põhjamaade suurima pizzaketiga ja üks Soome tuntumatest söögikohtade brändidest.
Kotipizza kontserni kuuluvad peale Kotipizza Oyj veel logistikafirma Helsinki Foodstock Oy, mehhiko restorane Chalupa opereeriv Chalupa Oy ja 2017. aasta detsembris ostetud The Social Burger Joint Oy, mis haldab restorani Social Burgerjoint ja toidurekkat Social Food.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Seoses GPS signaali segamisega Põhja-Soomes ja Norra Finnamarkis on üha enam pööratud tähelepanu Venemaa elektroonilise sõjapidamise võimekusele. Nimelt arvatakse, et GPS signaalide segamine NATO õppuse ajal tuli Venemaalt.
GPS-signaalide segamine on aga vaid väike osa Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahenditest, millega on võimalik vastast pimestada, allutada ja segadusse ajada. Venemaa on elektroonilise sõjapidamise vahendeid juba aastaid aktiivselt arendanud ja täiustanud, vahendab Ilta-Sanomat.
Uue põlvkonna elektroonilise sõjapidamise vahendeid kasutati juba 2014. aastal Krimmi okupeerimise ajal. Elektrooniline sõjapidamine on nähtamatu, aga selle abil on võimalik vastase tehnoloogilised seadmed rivist välja lüüa. Krimmi okupeerimise ajal näiteks vaigistati kiiresti Ukraina relvajõudude sidevahendid. Pärast seda on uut tehnoloogiat katsetatud Ida-Ukrainas ja Süürias. Näiteks Süürias on USA allikate väitel suudetud rivist välja lüüa isegi Ühendriikide luurelennuk EC-130H ning kaitstud sõjalisi objekte vaenlase droonide eest.
GPS-i segamisel on mitmeid põhjuseid: näiteks juhitakse mitmeid lennukirakette GPS-signaalide abil. Sellega kaitstakse GPS-signaali häirimisega oma objekte rünnakute eest.
Samamoodi on võimalik segada vaenlase muid satelliitsidesüsteeme. Need on eriti olulised USA sõjaliste vahendite jaoks.
Venemaal on näiteks GPS- ja muude signaalide segamiseks välja töötatud mobiilne süsteem R-330Ž Žitel, mis on võimeline signaali segama 200 kilomeetri raadiuses. Sarnane süsteem on Borisoglebsk, mis võeti kasutusele 2011. aastal.
Leer 3 süsteem koos lennukikujulise drooniga Orlan 10 võimaldab tekitada vastase territooriumile virtuaalse GSM-tugijaama ja edastada võrku soovitud sõnumeid. Seda seadet on kasutatud psühholoogilises sõjas Süürias.
Süsteem Krasuhha on mõeldud NATO AWACS-tüüpi luurelennukite tegevuse häirimiseks.
Venemaal on oma luurelennukid, näiteks Tupolev Tu-214 ja Iljušin Il-22PP Porubtšik.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Norra kaitseministeerium kinnitas, et GPS-i häire NATO õppuse ajal tuli Venemaalt Koola poolsaarelt. Venemaa lükkas selle info ümber. Norra kaitseministeeriumi info kohaselt moonutas Venemaa NATO õppuse ajal satelliit-navigatsioonisüsteemi GPS-i signaali. Norra info kohaselt tegelesid signaali moonutamisega Koola poolsaarel asuvad Vene sõjaväeüksused. Häired ulatusid ka Soome Lapimaale.
Häire oli nii tugev, et Soome lennuliiklusteenistus andis esimest korda ajaloos välja vastava hoiatuse.
Soome peaminister Juha Sipilä pidas pühapäeval antud intervjuus tõenäoliseks, et häire tuli Venemaalt. Seda infot aga peab Venemaa eksitavaks, vahendab Yle.
NordenBladet —Trondheimi ülikooli riigiõiguse professori Jo Jakobseni väitel pole Soome ja Rootsi enam sõjaliselt neutraalsed ning neid võib pidada NATO 30.ja 31. liikmesmaaks.
Praegu Norras käimasoleval suurel NATO õppusel Trident Juncture 2018 osalevad ka Soome ja Rootsi, ametlikult küll seoses oma kaitsevõime tugevdamise ja rahvusvahelise koostöö parandamisega. Soomest osaleb 600 sõjaväelast. Soomlased ja rootslased võitlevad Norrasse tunginud „põhja” üksustes, kelle vastas on „lõuna” üksused, mis üritavad maaletulekut aeglustada niipalju kui võimalik, vahendab Ilta-Sanomat
Praegu on õppuse Trident Juncture 2018 lahingufaas ja see kestab kuni 7. novembrini. Soome Pori brigaadi laskurkompanii sõdurid alustasid kolmapäeval liikumist Tufsingdaleni ja Sömadaleni jõeorgu pidi Drevsjö väikelinna suunas Kesk-Norras. Peatselt hakkab „lõuna” nende liikumist takistama, võtab ala tagasi ja ründab vastu.
Trident Juncture eesmärk on NATO põhikirja 5. artikli järgi testida, kuivõrd suudab NATO kaitsta Norrat vaenlase rünnaku eest. Ametlikult Soome seda kaitsegarantiid ei testi, vaid arendab Norras oma kaitsevõimet. Ja harjutab Soome kaitsejõudude uut ülesannet: sõjalise abi andmist ja vastuvõtmist.
Ametlikult on Soome neutraalne, see tähendab pole ühegi sõjalise liidu liige. Tegelikkuses on aga Soome ja Rootsi sisuliselt NATO 30. ja 31. liikmesmaad, leiab Trondheimi NTNU ülikooli riigiõiguse professor Jo Jakobsen, kelle peamine uurimisteema on kaitsepoliitika.
See tähendab, et kui NATO ja Venemaa vahel puhkeb sõjaline konflikt, on sellesse kaasatud ka Soome ja Rootsi juba ainuüksi Läänemere olulisuse tõttu. Teiseks peab NATO kaaluma, kas hõlmata artikkel 5-ga ka Soome ja Rootsi, kuigi nad pole sõjalise liidu liikmed.
Jakobseni väitel on Soome ja Rootsi olukord erinev Gruusia ja Ukraina omast. Viimatimainitud on vaid väikse sammu kaugusel liitu astumisest, kuid sellele vaatamata ei saanud nad NATO-lt mingisugust abi, kui sattusid Vene agressiooni objektiks 2008. ja 2014. aastal.
Siiani on Venemaa pidanud vastu tahtmist leppima Soome ja Rootsi lähenemisega NATO-le. Samas aga tooks liikmeks astumine endaga Soome jaoks kaasa riski, mis tähendab Venemaa-poolseid vastumeetmeid.
Nüüd on huvitav see, kuhu tõmbab Venemaa punase joone – ja see ei puuduta ainult Soomet ja Rootsit. NATO on USA juhtimisel laienemas mitmel rindel.
Punastest joontest on palju räägitud ka Norras ning sealt viibivate USA sõjaväelaste arvu on kavas tõsta 700 peale. Juttu on olnud, et neid võiks suunata kaugemale põhja, aga küsimus on, kui kaugele. Selles osas mängib Norra praegu Venemaaga teatud tasakaalumängu. Soome on Jakobseni väitel aga sellega paremini toime tulnud.
Pikemas perspektiivis võib aga Venemaa ja NATO omavahelisest nokkimisest ja mõjutamisest alguse saada ohtlik olukord ja areng, mida keegi ei soovi.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Norra riik toetab programmi “Green ICT” raames innovatsiooni Eestis 27 miljoni euroga, millest suur osa läheb digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks tööstusettevõtteis, et muuta need tootlikumaks.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on Eesti-Norra koostööprogrammi puhul oluline, et toetatakse eelkõige innovatsiooni tööstuses – seega digitaalseid lahendusi, mis muudavad Eesti tööstuse tootlikumaks ning edendavad rahvusvahelist koostöövõimet ning ressursisäästu.
“Programm suunab ettevõtjaid välja töötama piiriüleseid ühislahendusi ning teisalt toetab tööstuspoliitika rohelise raamatu eesmärki tõsta tööstussektori lisandväärtus vähemalt Euroopa Liidu keskmisele tasemele aastaks 2030,” märkis ta.
Norra suursaadiku Cecilie Willochi sõnul on “Green ICT” programm Eestis nende toetusprogrammide hulgas suurim. “Norral on sellele programmile kõrged ootused nii innovatiivsuse osas kui ka Eesti ja Norra ettevõtete koostöö osas,” lisas ta.
EASi juhatuse liige Sigrid Harjo ütles, et programmis “Green ICT” toetatakse kolme valdkonna ettevõtlusprojekte. “Esiteks tööstusinnovatsioon, siia alla kuulub näiteks protsesside digitaliseerimine ja suurandmete kasutamine. Teiseks IKT lahenduste kasutamine IT sidusvaldkondades nagu transport või energiamajandus ning kolmandaks tervisetehnoloogiate arendus,” loetles ta.
“Rõhk on uute toodete ja teenuste arendamisel ning tööstusettevõtjate tootmisprotsesside digitaliseerimisel. Koostööprogrammi käigus aitame ettevõtet uute partnerite otsingul läbi kontaktiotsingu ning EAS nõustab kõiki huvilisi nii toetuse taotlemisel kui ka projektide elluviimisel,” kinnitas Harjo.
Üleeile, 15. oktoobril toimus ka Eesti-Norra koostööprogrammi “Green ICT” infoseminar, millega avati ettevõtlusprogrammi uus periood Eestis.
Seminaril toimub ka kaitseministeeriumi koordineeritava projekti “Open Cyber Range” töötuba. See on keskkond küberturbe väljaõppeks ning turvaliste tehnoloogiate arendamiseks, mis toetab uute küberturbe toodete ja teenuste väljatöötamist ja on suunatud eelkõige väikse- ja keskmise suurusega ettevõtetele, iduettevõtetele, kuid ka ülikoolidele ning kriitilise infrastruktuuri ettevõtetele. Projekti tegevustega alustatakse 2019. aastal.
Teine programmi raames toimuv projekt on sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskuse juhitav “Health Sense”. Projektiga luuakse virtuaalne keskkond, mida hakatakse kasutama tervisega seotud andmete kogumiseks teadus- ja arendustööde eesmärgil. Tulevikus võimaldab see luua analüüsipõhiseid lahendusi terve inimese elu pikendamiseks.
Selle aasta sügisel avatavat väiketoetust saab taotleda Eesti ettevõte ettevalmistavate tegevuste (uuringud, analüüsid, ekspertiisid jms) läbiviimiseks põhiprojekti ettevalmistamiseks. Väikeprojektis toetatakse partnerotsingut Eestis ja Norras ning projekti pikkus on kuni neli kuud. Põhitoetuse taotlemine algab kevadel 2019.
Programmis osalemine on tasuta, üritust finantseerib Norra riik Norway Grants 2014–21 “Green ICT” programmi eelarvest.
