Reede, oktoober 3, 2025

NORRA UUDISED

Tartu Ülikooli ja Norra Tehnikaülikooli teadlased tegid kindlaks võimalikud SARS-CoV-2 pärssivad ühendid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tartu Ülikooli ja Norra Tehnikaülikooli teadlased on hiljutise teadustöö tulemusena teinud kindlaks kuus ühendit, millel on koroonaviirust SARS-CoV-2 pärssiv toime. Teadlaste sõnul on neist viirusevastastest ühenditest kasu kogu maailmale, sest need aitavad meditsiinisüsteemidel ja ühiskonnal valmis olla võimalikeks tulevasteks viirusepuhanguteks.

Koroonaviirusesse nakatunud inimeste arv kasvab iga päevaga, praeguseks on maailmas teada enam kui 4,5 miljonit nakatunut. Vaktsiinide ja ravimite arendamine on aeganõudev ning kallis töö, kuid viirusepuhangud nõuavad kiiret ja tõhusat lahendust. Seda pakuvadki potentsiaalselt viirusevastased ühendid.

Viirusevastased ühendid on viirushaiguste ravimiseks kasutatavad ravimid, mis pärsivad viiruse levikut organismis, olles seejuures inimorganismile ohutud. Tartu Ülikooli ja Norra Tehnikaülikooli teadlased on kindlaks teinud kuus ühendit, millel on pärssiv mõju SARS-CoV-2 infektsioonile laboratoorsetes tingimustes. Avastatud ühendite hulka kuulub ka nelfinaviir, mida on seni kasutatud HI-viiruse vastase suukaudse ravimina.

„Kasutame ravimite ümberpaigutamise põhimõtet ehk soovime koroonaviiruse raviks kasutada ühendeid, mis on loodud mõne teise haiguse leevendamiseks. Nii anname juba turul olevatele ravimitele uut väärtust. See annab neile märkimisväärse eelise uute vaktsiinide ja ravimite arendamise ees,“ selgitas Tartu Ülikooli viroloogia vanemteadur ja Norra Tehnikaülikooli dotsent Denis Kainov. „Uute lahenduste väljatöötamine on väga kallis ja aeganõudev, meie kindlakstehtud ühendite puhul on see protsess juba läbitud. Lisaks on viirusevastaste ühendite suur pluss asjaolu, et saame neid kasutada nii viirushaiguste ravimiseks kui ka ennetamiseks,“ lisas Kainov.

Teadlaste sõnul on koroonaviirust pärssivatest ühenditest kasu kogu maailmale, sest need võimaldavad paremat kaitset nii praeguse pandeemia kui ka tulevaste puhangute eest. Samuti aitavad need pandeemiatega kergemini toime tulla, arvestades resistentsete viirusetüvede tekkimise ohtu. Teadlased on koostamas ka viirusevastaste ühendite kogumit, mis aitab tulevikus tekkivatele viirusepuhangutele kiiresti ja turvaliselt reageerida. Selle abil vähendatakse haigestumist ja surmajuhtumite arvu ning samuti meditsiinisüsteemi kulusid.

Teadustööd käsitlev eelretsenseerimata artikkel on avaldatud ajakirjas BioRxiv.

 

Norra kavatseb juuni keskel kaotada piirangud, kuna haigus on seljatatud, samas kui naabermaal Rootsis möllab kole katk

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Norras on koroonaviiruse tagajärjel surnud 209 inimest ja haigus on seljatatud, mistõttu kaotatakse juuni keskpaigast enamus piiranguid. Naabermaal Rootsis aga möllab koroona, surnud on juba üle 3000 inimese ja hädal pole lõppu näha.

Norra oli Euroopas üks esimesi riike, mis kehtestas karmid piirangud 12. märtsil. Riigis on tuvastatud 8034 nakatumist ja 209 koroonasurma. Haigus on Norras tänu piirangutele hääbunud ning enamus piiranguid on kavas kaotada alates juuni keskpaigast, vahendab Daily Mail.

Naabermaal Rootsis aga lasti viirusel levida, seal on tuvastatud 24 623 koroonaga nakatumist ja 3040 koroonasurma. Nüüd tunnistavad Rootsi ametivõimud, et haigusel levida laskmine oli suur viga.

Norra peaminister Erna Solberg ütles, et piiranguid hakatakse leevendama alates eelolevast esmaspäevast. Lubatud on eraviisilised kuni 20 inimesega kogunemised ja avalikud kuni 50 inimesega kogunemised. Avatakse spordisaalid ja lubatakse sporti teha korraga kuni 20 inimesega.

Norras avatakse koolid ja ülikoolid alates 11. maist, baarid ja lõbustuspargid avatakse 1. juunil. Rohkem piiranguid kaotatakse 15. juunil, alates millest on lubatud kuni 200 inimesega kogunemised, avatakse spordikeskused ja lubatakse jalgpalli mängida.

Solberg ütles, et inimesed on olnud kannatlikud ja see toob nüüd tagasi. Tänu sellele on võimalik Norra uuesti avada. Norras on nakatumise kordaja R0 langenud 0,49 peale, mis tähendab, et haigus on hääbumas. Haiguse seljatamiseks on vajalik, et R0 oleks väiksem kui 1.

Rootsis aga möllab viirus edasi. Üks väheseid piiranguid, mis Rootsis kehtestati oli hooldekodude külastuse keeld, aga see ei takistanud viirusel jõudmast hooldekodudesse. Rootsi saadik USA-s Karin Ulrika Olofsdotter tunnistas, et Rootsi koroonapoliitika on olnud üks suur ebaõnnestumine.

Ülejäänud Põhjamaades on nakatumised olnud kontrolli all. Taanis on tuvastatud 10 083 koroonaga nakatumist ja 514 koroonasurma, Soomes ainult 5673 nakatumist ja 255 surma.

Norra kehtestas eriolukorra, koolid ja asutused, söögikohad kinni

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Norra kehtestas eile neljapäeval (12.märts) eriolukorra ja rahuaja kohta kõige karmimad võimalikud meetmed. Suletakse koolid ja söögikohad, keelatakse kõik spordiüritused. Norra meedikutel on keelatud maalt lahkuda kuni aprilli lõpuni ja kõik, kes saabuvad välismaalt, peavad olema karantiinis kaks nädalat, vahendab Reuters.

Peaminister Erna Solberg ütles, et tegemist on rahuaja karmimate võimalike meetmetega, et ära hoida ohtliku koroonaviiruse levikut. Meetmed mõjutavad paljude norrakate igapäevast elu, kuna vanemad peavad olema koos lastega kodus. Need, kes kodust töötada ei saa, võivad jääda ilma osast sissetulekust.

Solberg ütles, et olukord on raske nii perede kui ettevõtete jaoks. Valitsusel on kavas meetmed, kuidas toetada ettevõtteid, samuti suurendatakse hüvitist neile vanematele, kes peavad olema lastega kodus.

Norra saab praeguses olukorras kasutada oma ligi 900 miljardi euro suurust stabiilsusfondi. Selle maht on Norra 7 aasta riigieelarve. Täna reedel kavatseb valitsus toetada ettevõtteid, kes kriisist enim kannatavad nagu lennufirmad ja hotellid.

Norras tuvastati esimene nakatunu 26. veebruaril. Eilse neljapäevase seisuga oli nakatunuid 800. Põhjamaadest on Norras nakatumisi olnud kõige rohkem.

Lisaks Norrale on otsustanud ka Taani sulgeda koolid ja ametiasutused.

 

Lennufirmad jätavad ära tuhandeid lende Euroopas ning saadavad töötajaid sundpuhkusele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Lennufirmad jätavad nõudluse puuduse tõttu ära tuhandeid lende Euroopas. Seda teevad teiste seas Finnair ja Norwegian. Finnair jätab aprillikuus ära 2400 lendu nii Soome sees kui Euroopas. Osa liinide puhul kasutatakse väiksemat lennukit, vahendab MTV.

Norwegian jätab ära 3000 lendu märtsi keskpaigast kuni juuni keskpaigani. See tähendab ligi 15 protsendi lendude ärajätmist. Samal ajal saadetakse osa töötajaid sundpuhkusele. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et inimesed ei broneeri lende suvepuhkuste ajaks.

Finnair muutis koroonaviiruse tõttu ka lennupiletide muutmise tingimusi, kus lisatasuta saab broneeritud lennuaega muuta kuni 30. novembrini toimuvate reiside jaoks.

 

Eestit külastab hinnatud Taani-Norra kirjanik Kim Leine

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – 25. veebruaril kell 18.00 on kõigil huvilistel võimalik kohtuda tunnustatud Taani-Norra kirjaniku Kim Leinega (sündinud 1961 Norras). Kirjanikuga vestleb eesti prosaist ja näitekirjanik Tiit Aleksejev.

Vestlusõhtu toimub Taani saatkonnas (Wismari 5, Tallinn) hubases õhkkonnas ning vastlapäeva puhul pakutakse kohvi ja teed ning taanipäraseid vastlakukleid. Vestlus toimub inglise keeles.

Kim Leine lapse- ja noorukiaastad möödusid perekonnas, kus valitsesid Jehoova tunnistajate uskumused ja selle usundi kuulutamine. Kui Kim oli viieaastane, jättis isa maha nii perekonna kui ka usu ning kolis Kopenhaagenisse. 17aastasena lahkus ka Kim perekonna juurest ja suundus Kopenhaagenisse isa otsima. Ta asus elama isa ja tolle elukaaslase juurde ning langes aastateks isapoolse seksuaalse väärkohtlemise alla.

Pärast gümnaasiumit õppis Kim õendust, abiellus ja sai erialast tööd Gröönimaal. Kokku veetis ta Gröönimaal 15 aastat. Sellesse perioodi jäi abielu purunemine, rohked dramaatilised naissuhted, üha süvenev alkoholi ja uimastite tarbimine. Vabanenud viimaks sellest sõltuvusest naases ta Taani ja tegi 46aastaselt teoks oma ammuse kirjandusliku unistuse – Kim Leinest sai kirjanik. Leine debüütromaan, pisaraile kiskuvalt siiras „Kalak“ ilmus 2007. aastal, oli suures osas autobiograafiline ning seda saatis suur müügiedu.

2012. aastal ilmus Kim Leinelt tema kolmas teos, ajalooline suurromaan „Profeterne i evighetsfjorden“ („Igaviku fjordide prohvetid“ ilmus Eesti Raamatu Põhjamaade romaani sarjas 2016 Ene Mäe tõlkes). Tegemist on võimsa Gröönimaa-saagaga, mis põhineb 18. sajandil Taanis ja Gröönimaal ka tegelikult aset leidnud sündmustel. Raamatu avaldamise õigusi on müüdud 23 riiki, seda on ainuüksi Taanis trükitud üle 100 000 eksemplari, ja see on Gröönimaa-triloogia esimene teos. Romaan on toonud autorile rohkelt tunnustust ja pälvinud sealhulgas Põhjamaade kõrgeima ja prestiižseima kirjandusauhinna – Põhjamaade Nõukogu auhinna.

Palume oma tulekust teada anda meiliaadressil tllambrsvp@um.dk reedeks, 21. veebruariks. Tulijatel kaasa võtta fotoga dokument.

Vestlusõhtu korraldamisel teevad koostööd: Taani Kultuuri Instituut Eestis, Lätis ja Leedus, Taani Suursaatkond Tallinnas ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Tallinnas.

1...363738...46Page 37 of 46