NordenBladet —Lennufirmad jätavad nõudluse puuduse tõttu ära tuhandeid lende Euroopas. Seda teevad teiste seas Finnair ja Norwegian. Finnair jätab aprillikuus ära 2400 lendu nii Soome sees kui Euroopas. Osa liinide puhul kasutatakse väiksemat lennukit, vahendab MTV.
Norwegian jätab ära 3000 lendu märtsi keskpaigast kuni juuni keskpaigani. See tähendab ligi 15 protsendi lendude ärajätmist. Samal ajal saadetakse osa töötajaid sundpuhkusele. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et inimesed ei broneeri lende suvepuhkuste ajaks.
Finnair muutis koroonaviiruse tõttu ka lennupiletide muutmise tingimusi, kus lisatasuta saab broneeritud lennuaega muuta kuni 30. novembrini toimuvate reiside jaoks.
NordenBladet – 25. veebruaril kell 18.00 on kõigil huvilistel võimalik kohtuda tunnustatud Taani-Norra kirjaniku Kim Leinega (sĂĽndinud 1961 Norras). Kirjanikuga vestleb eesti prosaist ja näitekirjanik Tiit Aleksejev.
Vestlusõhtu toimub Taani saatkonnas (Wismari 5, Tallinn) hubases õhkkonnas ning vastlapäeva puhul pakutakse kohvi ja teed ning taanipäraseid vastlakukleid. Vestlus toimub inglise keeles.
Kim Leine lapse- ja noorukiaastad möödusid perekonnas, kus valitsesid Jehoova tunnistajate uskumused ja selle usundi kuulutamine. Kui Kim oli viieaastane, jättis isa maha nii perekonna kui ka usu ning kolis Kopenhaagenisse. 17aastasena lahkus ka Kim perekonna juurest ja suundus Kopenhaagenisse isa otsima. Ta asus elama isa ja tolle elukaaslase juurde ning langes aastateks isapoolse seksuaalse väärkohtlemise alla.
Pärast gümnaasiumit õppis Kim õendust, abiellus ja sai erialast tööd Gröönimaal. Kokku veetis ta Gröönimaal 15 aastat. Sellesse perioodi jäi abielu purunemine, rohked dramaatilised naissuhted, üha süvenev alkoholi ja uimastite tarbimine. Vabanenud viimaks sellest sõltuvusest naases ta Taani ja tegi 46aastaselt teoks oma ammuse kirjandusliku unistuse – Kim Leinest sai kirjanik. Leine debüütromaan, pisaraile kiskuvalt siiras „Kalak“ ilmus 2007. aastal, oli suures osas autobiograafiline ning seda saatis suur müügiedu.
2012. aastal ilmus Kim Leinelt tema kolmas teos, ajalooline suurromaan „Profeterne i evighetsfjorden“ („Igaviku fjordide prohvetid“ ilmus Eesti Raamatu Põhjamaade romaani sarjas 2016 Ene Mäe tõlkes). Tegemist on võimsa Gröönimaa-saagaga, mis põhineb 18. sajandil Taanis ja Gröönimaal ka tegelikult aset leidnud sündmustel. Raamatu avaldamise õigusi on müüdud 23 riiki, seda on ainuüksi Taanis trükitud üle 100 000 eksemplari, ja see on Gröönimaa-triloogia esimene teos. Romaan on toonud autorile rohkelt tunnustust ja pälvinud sealhulgas Põhjamaade kõrgeima ja prestiižseima kirjandusauhinna – Põhjamaade Nõukogu auhinna.
Palume oma tulekust teada anda meiliaadressil tllambrsvp@um.dk reedeks, 21. veebruariks. Tulijatel kaasa võtta fotoga dokument.
Vestlusõhtu korraldamisel teevad koostööd: Taani Kultuuri Instituut Eestis, Lätis ja Leedus, Taani Suursaatkond Tallinnas ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Tallinnas.
NordenBladet —Norras on Holmenkolleni ja Lillehammeri ümbrus põhjalikult ära mürgitatud. Keskkonda on kahjustanud suusamääretes kasutatav mürgine fluor. Tegemist on teadaolevalt püsiva kahjustusega, mida ei saa enam tagasi pöörata. Norra tähtsaimate suusaradade ümbrus on ulatuslikult mürgitatud, vahendab Dagbladet.
Teadlased võtsid mürgise fluori proove nii maapinnast kui veest, suusaradade juurest ja fluoripulbri välja töötanud Norra firma Swix endise tehase juurest Lillehammeris. Kõige rohkem Fluori leiti Lillehammeri, Holmenkolleni ja Rena suusakeskuste juurest.
Holmenkollen on Norra talispordi meka. Seal on toimunud neljal korral suusatamise MM-võistlused. Seal toimusid olümpiamängud 1994. aastal.
Holmenkolleni mürgikogused on kahekordistunud võrreldes 2015-2017. aastaga, mil seda piirkonda esimest korda kontrolliti. Piirkonna vihmaussides oli fluori 30 korda rohkem kui mujal.
Norra firma Swix tõi esimese fluoril põhineva määrde turule 1987. aastal. Pärast seda on tippsportlased kasutanud ainult fluoril põhinevaid määrdeid. Vahe võrreldes teiste määretega on nagu öö ja päev. Fluoripulbrist on rohkem kasu kui dopingust.
Rahvusvaheline suusaföderatsioon FIS aga keelas novembris fluorimäärete ehk nn perfluoreeritud akrüüliühendite (PFAS) kasutamise suurvõistlustel. Selle põhjuseks on vastav Euroopa Liidu keeld, mis jõustub 2020. aasta 4. juulil.
Fluor on tervisele kahjulik ja keskkonnale ülimürgine. 1990ndatel aastatel suri Itaalia koondise noor määrdemees. Palju on räägitud sellest, et fluorimäärded toovad kaasa enneaegse surma. PFAS ühendid lagunevad looduses aeglaselt või üldse mitte. Mürkide sattumine loodusse on väga ohtlik, kuna nad liiguvad toitumisahelat pidi ülespoole. Kemikaalid jõuavad lõpuks kiskjateni ja ka inimese toidulauale.
Norras on asi juba nii hull, et mürgiseid fluoriühendeid leitakse igalt poolt: metsades, meres ja inimeste kodudes. Kemikaalid kõigutavad inimeste hormonaalset tasakaalu, põhjustavad vähki ja muid hädasid.
Suusafirmade esindajad tunnistavad probleemi, aga märgivad, et fluor võib ka muud moodi loodusesse sattuda, suusatamine pole ainus põhjus. PFAS ühendeid kasutatakse ka mujal vett hülgavate omaduste tõttu. Kõige tuntumad kaubad, kus PFAS ühendeid kasutatakse on lisaks suusamääretele praepannid ja vett hülgavad kaitserõivad.
NordenBladet – Norra printsessi Märtha Louise’i endine abikaasa, 47aastane kirjanik Ari Behn sooritas enesetapu, vahendab BBC. Norra kuninga endise väimehe kõneisik teatas kolmapäeval kohalikule meediale, et Behn võttis endalt elu.
Ari Behn ja printsess Märtha Louise abiellusid 2002. aastal. Tol ajal nägi avalikkus Taanis sündinud Behni võrdlemisi poleemilise partnerina kuningas Haraldi ja kuninganna Sonja ainsale tütrele. Printsess Märtha Louise ja Behn hakkasid lahus elama 2016. aastal ning aasta hiljem jõustus lahutus. Paaril on kolm tütart: Maud, Leah ja Emma.
Kuningas ja kuninganna sõnasid ametlikus teadaandes, et nad on tänulikud, et neil esines võimalus Behni tundma õppida. „Me leiname, sest meie lapselapsed on kaotanud armastava isa,“ kinnitas kuningapere, kelle väitel oli Ari aastaid perekonna jaoks oluliseks osaks.
NordenBladet – Eile õhtul, teispäeval 29.oktoobril 2019, jagati Rootsis Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8) peetud pidulikul auhinnagalal Põhjamaade Nõukogu auhindu. Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis preemiat: kirjandus-, filmi-, muusika-, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Lisaks tunnustusele saab võitja ka rahalise auhinna – 350 000 taani krooni.
Esimesena anti välja Laste- ja noortekirjanduse preemia 2019 (The Nordic Council Children and Young People´s Literature Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Rootsi peaminister Stefan Löfen. Võitjaks tuli 44-aastane Norra kirjanik ning illustraator Kristin Roskifte. Auhinna võitis raamatu “Alle sammen teller” (“Everybody counts”) eest.
Teisena anti välja Põhjamaade Nõukogu Muusikaauhind 2019 (The Nordic Council Music Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Soome dirigent ja tšellist Susanna Mälkki. Muusikaauhinna võitis Islandi instrumentalist Gyða Valtýsdóttir. Valtýsdóttir oli auhinnast nii liigutatud, et pidi tänukõnet pidades võitlema kätevärinaga. Õrna pehme häälega teatas ta ka, et tema eduloo taga seisab tema ema.
Kolmandana kuulutati välja Põhjamaade Nõukogu Keskkonnaauhinna võitja (The Nordic Council Environment Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Euroopa Noorteparlamendi (EYP) liige Noura Berrouba. Võitjaks tuli 16-aastane Rootsi kliimaaktivist ning liikumise “Fridays for Future” looja Greta Thunberg. Rahvas saalis aplodeeris Thunbergile juba nominente välja kuulutades. Thunberg ise aga auhinnagalal ei osalenud, sest viibis samal ajal Californias. Tema eest tulid lavale tema kaasaktivistid, kes lugesid ette Thunbergi kirja, mis sisaldas tänusõnu ning loobumist auhinnast. „Tahan tänada Põhjamaade Nõukogu selle auhinna eest.See on suur au.Kuid kliimamuutused ei vaja enam auhindu.Me vajame, et võimulolijad ja poliitikud kuulaksid teadusuuringuid,” teatas Greta. Põhjamaade nõukogu president Hans Wallmark teatas Norden.org lehel, et austab Greta Thunbergi otsust ning et kaalutakse põhjalikult, mida auhinnarahaga teha (loe Greta Thunbergi auhinnast ja auhinnarahast loobumisest lähemalt SIIT).
Neljandana anti välja Põhjamaade Nõukogu Filmiauhind 2019 (The Nordic Council Film Prize 2019). Nominente tutvustas ning auhinna andis ĂĽle Norra näitleja Lena Cecilia Sparrok. Võitis Taani draama- ja põnevusfilm “Queen of Hearts” (originaalpealkirjaga: Dronningen). FilmireĹľissöör ja stsenarist May el-Toukhy, stsenarist Maren Louise Käehne ning filmiprodutsendid Caroline Blanco ja Rene Ezra.
Viiendat auhinda, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjanduspreemiat (The Nordic Council Literature Prize 2019), tutvustas Rootsi poeet ning kirjanik Johannes Anyuru. Auhind läks taaskord Taani. Võitjaks tuli 28-aastane Jonas Eika Rasmussen oma romaanidega “Efter Solen”. Jonas Eika tõi aga kontserdisaali ĂĽksjagu ärevust ning pingeid. Nimelt kasutas ta oma auhinna vastuvõtu kõne aega ametisoleva valitsuse häbistamiseks. Ta mõistis oma kahel lehel ettevalmistatud kõnes hukka Taani peaministri Mette Frederikseni (kes istus samal ajal vaid mõne meetri kaugusel saalis), rääkis kapitalismist, rassismist ja radikaalsete muutuste vajalikkusest Põhjamaades.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2019. aasta auhinnagalale (19:30-21.00) pani punkti võimas “Ain´t No Mountain High Enough” The Mamas ja VästerĂĄs´i SĂĽmfooniaorkestri esitluses.
Vaata lisaks: Põgus seltskonnagalerii auhinnagala külalistest (ehk viis minutit enne kontserti algust koridorides+saalis) on peagi üleval ka NordenBladet´i meelelahutuslehtedel Ohmygossip.
