Norra mure ökoloogiliste riskide pärast kasvab: Murmansk on tõusmas Venemaa peamiseks naftaekspordi sõlmeks

By
Helena-Reet Aari
-
Norra mure ökoloogiliste riskide pärast kasvab: Murmansk on tõusmas Venemaa peamiseks naftaekspordi sõlmeks

NordenBladet – Viimase nädala droonirünnakud Venemaa Läänemere terminalidele on sundinud riiki suunama naftaeksporti üha enam Koola poolsaarele. Norra ametnikud ja eksperdid hoiatavad, et Murmanski rolli kasv toob kaasa suurenenud keskkonnaohu, kuna piirkonnas opereerib küsitava tehnilise seisukorraga „varilaevastik“, vahendab thebarentsobserver.com.

Ukraina julgeolekuteenistuse ja relvajõudude korraldatud mastaapsed droonirünnakud Ust-Luga ja Primorski terminalidele on halvanud olulise osa Venemaa ekspordivõimekusest. Hinnanguliselt on rivist väljas ligi 40% riigi naftaekspordi mahust. Kuna ka Musta mere äärne Novorossiisk on olnud rünnakute sihtmärgiks, on Murmanski sadamast kujunenud Venemaa strateegiline väljapääsutee rahvusvahelistele turgudele.

Varilaevastik ja ökoloogiline oht

Murmanski tähtsus kasvab eelkõige Arktika naftaprojektide, nagu Vostok Oil ja Novy Port, teenindamisel. Suur osa sellest toodangust liigub maailmaturule vananevate ja puuduliku kindlustusega tankerite abil, mida tuntakse varilaevastikuna.

Norra parlamendiliige ja endine välisminister Ine Eriksen Søreide on väljendanud tõsist muret Norra rannikut läbivate aluste seisukorra pärast. Märtsis tuvastati Norra vetes 23 aasta vanune tanker Paz, millel puudus kehtiv tsiviilvastutuse konventsiooni (CLC) sertifikaat, mis tagaks kahjude hüvitamise võimaliku naftareostuse korral.

Norra valmisolek ja piirangud

Norra kalandus- ja merendusminister Marianne Sivertsen Næss kinnitas, et riik jälgib olukorda tähelepanelikult. Tankerite liikumiseks on kehtestatud liikluskorraldussüsteem, mis hoiab alused Norra rannikust vähemalt 40 kilomeetri kaugusel. See distants peaks tagama piisava reageerimisaja võimaliku õnnetuse korral.

Kuigi Norra ja Venemaa vaheline merepääste- ja reostustõrjeleping on endiselt jõus, on praktiline koostöö pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas märgatavalt vähenenud. Minister nentis, et kuigi Norral on tugev reostustõrje võimekus, võtaks rahvusvahelise abi kaasamine aega, mistõttu toetutakse vajadusel ka naftatööstuse ressurssidele.

Rahvusvaheline surve tugevneb

Samal ajal kui Norra keskendub seirele, on teised riigid asunud karmimatele meetmetele. Suurbritannia on andnud oma sõjaväele volitused varilaevastiku aluste pardale minekuks oma vetes, et piirata Venemaa sõjategevuse rahastamist. Sarnaseid sammu on astunud ka Prantsusmaa, kelle merevägi pidas hiljuti kinni Murmanskist teele asunud tankeri Deyna.

Keskkonnaorganisatsiooni Bellona nõunik Ksenia Vakhrusheva märkis, et Murmansk ei suuda tehnilistel põhjustel täielikult asendada Läänemere terminalide mahtusid, kuna tarneahelad on erinevad. Siiski püsib oht, et kontrolli vältimiseks Euroopa vetes hakkab Venemaa suunama jääklassita vanu tankereid Põhja-mereteele, mis suurendab riske Arktika haprale ökosüsteemile veelgi.

Alates 2025. aasta oktoobrist on Norra ranniku lähedal fikseeritud vähemalt 85 sanktsioneeritud varilaevastiku tankeri liikumine Koola poolsaare suunal.

Avafoto on illustreeriv ja loodud AI-ga. (NordenBladet)

Vaata ka:
Norra on pakkunud hädasadamat 131 Venemaa alusele

Norra on pakkunud hädasadamat 131 Venemaa alusele

By
Helena-Reet Aari
-
Norra on pakkunud hädasadamat 131 Venemaa alusele

NordenBladet – Viimaste andmete kohaselt on Venemaa laevad alates 2022. aastast halva ilma tõttu Norra sadamatest varju otsinud enam kui 230 korral. Kuigi Venemaa laevadele kehtib enamikus Norra sadamates sisenemiskeeld, lubavad rahvusvahelised reeglid erandeid hädaolukordades, vahendab toimetusega Kirkenesis (linn Venemaa ja Soome piiri lähedal) asuv norra leht “The Barents Observer“.

Peamised asjaolud

  • Hädasadama kasutus: Kokku on 131 erinevat Venemaa alust taotlenud ja saanud loa peatumiseks Norra fjordides.

  • Geograafiline fookus: Enamik varjumisi on toimunud Põhja-Norras, täpsemalt Tromsi ja Finnmargi piirkonnas.

  • Korduvad juhtumid: Statistika näitab, et teatud alused kasutavad võimalust varjuda märkimisväärselt sagedamini kui teised.

Julgeolekuriskid ja ohuhinnang

Norra julgeolekupolitsei (PST) on oma värskes ohuhinnangus väljendanud muret sellise tegevuse pärast. Julgeolekuasutuste kinnitusel valitseb risk, et Venemaa luureteenistused võivad kasutada tsiviilaluseid informatsiooni kogumiseks Norra ranniku ja strateegilise taristu kohta.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on Norra piiranud Venemaa kalalaevade ja muude aluste ligipääsu oma sadamatele, jättes avatuks vaid kolm konkreetset sadamat range kontrolli all. Hädasadama reegel (ingl k force majeure) on aga humanitaarne erand, mida alused on aktiivselt kasutanud.

Avafoto on illustreeriv. (NordenBladet)

Vaata ka:
Norra mure ökoloogiliste riskide pärast kasvab: Murmansk on tõusmas Venemaa peamiseks naftaekspordi sõlmeks

Norra: Päästeaktsioon Lyngeni alpides – matkaja jäi Sofiatindenil laviini alla

By
Helena-Reet Aari
-
Sofiatinden Norra

NordenBladet – Põhja-Norras Tromsi maakonnas toimus täna (31. märts) ulatuslik päästeoperatsioon, kui Lyngeni poolsaarel asuval Sofiatindeni mäel jäi matkaja laviini alla. Sündmuspaigale saadeti koheselt nii kiirabi- kui ka päästehelikopter, et tulla toime järsu ja ligipääsmatu maastikuga.

Sündmuste käik ja päästetööd

Esialgsetel andmetel liikus mäel matkagrupp, kellest üks liige jäi laviini alla ja mattus lume alla. Grupi teised liikmed tegutsesid operatiivselt ja suutsid kannatanu enne professionaalsete päästjate saabumist välja kaevata.

Tromsi politseijaoskonna operatsioonijuht Henrik Melsbø kinnitas, et kannatanule anti sündmuskohal esmaabi kohe pärast väljakaevamist. Vigastuste täpne ulatus ei ole veel teada, kuid isik toimetati helikopteriga täiendavaks kontrolliks ja raviks haiglasse. Päästetöid raskendas piirkonna ekstreemne pinnamood, mis nõudis kogenud lennusalga sekkumist.

Lyngeni asukoht ja loodusolud

Lyngeni poolsaar (tuntud ka kui Lyngeni alpid ehk Lyngsalpene) asub Põhja-Norras, umbes 60 kilomeetrit Tromsø linnast idas. See on ligi 90 kilomeetri pikkune poolsaar, mida ümbritsevad sügavad fjordid – läänes Ullsfjorden ja idas Lyngen-fjord.

Piirkonna iseloomustus ja ilm:

  • Maastik: Tegemist on Euroopa ühe dramaatilisema mäestikuga, kus teravad tipud tõusevad otse merest kuni 1833 meetri kõrgusele (Jiehkkevárri). Järsud nõlvad ja liustikud teevad sellest populaarse, kuid ohtliku sihtkoha suusatajatele ja ronijatele.

  • Ilmastikutingimused: Asukoht sügaval polaarjoone taga tähendab karme olusid. Talvel valitseb piirkonnas polaaröö ning suvel keskööpäike.

  • Laviinioht: Tänu mere lähedusele ja kiiretele temperatuurimuutustele on laviinioht Lyngenis tavapärane nähtus. Atlandi ookeanilt saabuvad niisked õhumassid toovad kaasa tihedaid lumesadusid ja tugevaid tuuli, mis muudavad lumekihi struktuuri ebastabiilseks, eriti järskudel nõlvadel nagu Sofiatinden.

  • Temperatuurid: Talvised keskmised temperatuurid rannikul püsivad $-4$ ja $0$ °C vahel, kuid mägedes võib temperatuur langeda märgatavalt madalamale, ulatudes sageli $-15$ kuni $-20$ °C-ni.

    Avafoto: Google Maps väljavõte

Norra: Andøya lennujaam on pime – reisijad peavad bussiga sõitma

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet –  Andøya lennujaamal* on teisipäeval raja tuledega probleeme, kirjutab Bladet Vesterålen.

Probleemid tekkisid esmaspäeva õhtul ja viisid liikluse täieliku seiskumiseni. Seetõttu on tühistatud Widerøe lend Tromsøst Evenesi kaudu, mis pidi maanduma teisipäeva õhtul.

Reisijad transporditakse Andenesisse hoopis bussiga. Lennujaama juhataja Endre Adolfsen Dahler ütles Bladet Vesterålenile, et nad töötavad probleemide lahendamise nimel.

______________________
* Andøya lennujaam (Andenes lennujaam) asub Põhja-Norras Nordlandi maakonnas Andøya saare põhjatipus, vahetult Andenesi asula kõrval. Geograafiliselt paikneb see kaugel polaarjoone taga, pakkudes olulist ühendust Vesteråleni saarestiku ja ülejäänud Norra vahel. Lennujaam on nii tsiviil- kui ka sõjalise kasutusega, jagades lennuvälja Andøya lennubaasiga, mis on aastakümneid olnud strateegiliselt tähtis NATO ja Norra õhujõudude jaoks.

Suuruselt on tegemist regionaalse lennujaamaga, millel on üks asfalteeritud lennurada pikkusega 2468 meetrit. See on piisavalt pikk, et teenindada ka suuremaid lennukeid, kuigi igapäevane reisiliiklus koosneb peamiselt Widerøe lennufirma opereeritavatest lühematest lendudest Bodøsse ja Tromsøsse. Vaatamata oma kaugele asukohale on lennujaamal oluline roll piirkonna turismi, eriti vaalavaatluste, ja teadustöö (Andøya kosmosekeskus) toetamisel.

 

Norra: Tragöödia Flekkefjordis – eakas mees leiti hukkununa jahisadamast

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

Nordenbladet – Lõuna-Norras Agderi maakonnas asuvas Flekkefjordi linnas leidis aset traagiline õnnetus, kus Flekkefjordi  jahisadamast* veest leitud eakas mees suri. Häirekeskus sai teate vette kukkunud isikust ning sündmuskohale reageeriti suurte jõududega, sealhulgas kiirabi ja politseiga.

Õnnetuse asjaolud

Agderi politseijaoskonna operatsioonijuhi Frode Vangi sõnul viitavad esialgsed uurimistulemused õnnetusjuhtumile. Kuigi mees toimetati kiiresti kaldale ja talle anti esmaabi, ei õnnestunud tema elu päästa. Politsei on kinnitanud, et puuduvad märgid kuriteost või vägivallast.

Hetkel kogutud lisainfo põhjal selgitatakse välja täpne sündmuste jada, kuid politsei logide kohaselt käsitletakse juhtumit kui kahetsusväärset kukkumisõnnetust libedal või pimedal sadamaalal. Politsei on alustanud rutiinset uurimist, et fikseerida kõik asjaolud, mis võisid vette kukkumiseni viia.

__________________

* Flekkefjordi jahisadam (tuntud ka kui Flekkefjord lystbåthavn või külalissadam gjestehavn) asub Lõuna-Norras Agderi maakonnas, Flekkefjordi südalinnas. See paikneb looduskaunilt Lafjordi ja Grisefjordi ühinemiskohas, pakkudes meresõitjatele turvalist peatust otse linna ajaloolise puitasumite ja kaubanduspiirkonna vahetus läheduses. Sadam on oluline sõlmpunkt nii kohalikele paadiomanikele kui ka turistidele, kes külastavad piirkonda piki Norra lõunarannikut purjetades.

Jahisadam on hästi varustatud, pakkudes kaasaegseid teenuseid nagu elektriühendus, magevesi, pesemisvõimalused ja kütusetankla. Sadama asukoht on strateegiliselt mugav, kuna kõik olulised asutused, restoranid ja poed asuvad vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel. Tänu Flekkefjordi omapärasele geograafiale on sadamaala tuulte eest hästi kaitstud, muutes selle populaarseks peatuspaigaks ka pikemateks perioodideks, eriti suviti, kui piirkond täitub puhkajatega.

123...56Page 1 of 56