NordenBladet –Fääri saarte turismiminister Eirikur í Jákupsstovu viibis teisipäeval, 20. jaanuaril Oslos, kus Visit Faroe Islands ja Atlantic Airways korraldasid Norra reisikorraldajatele ja meediaesindajatele vastuvõtu seoses Euroopa meistrivõistluste käsipallikohtumisega Sloveenia ja Fääri saarte vahel.
Üritusel osales üle 30 reisikorraldaja ja ajakirjaniku. Minister Eirikur í Jákupsstovu esines kohalviibijatele kõnega, millele järgnes Visit Faroe Islandsi tegevjuhi Guðrið Højgaardi ettekanne. Højgaard tutvustas Fääri saari kui turismisihtkohta, keskendudes oma esitluses spetsiifiliselt Norra turule.
Kulinaarsed ja kultuurilised elamused
Külalistele pakkusid maitseelamusi kokad Gutti Winther ja Janus Einar Sørensen, kes serveerisid roogasid, milles olid loovalt ühendatud Fääri ja Norra traditsioonilised toorained ning toidukultuur.
Meelelahutusprogrammis astusid üles Fääri artistid:
Silvurdrongurin (Trygvi Danielsen) esitas oma luuletusi talle omases unikaalses ja isikupärases võtmes.
Dania O. Tausen kandis ette omaloomingulisi lugusid, pakkudes kuulajatele hingestatud muusikalist elamust.
Pärast ametlikku osa suundusid külalised ühiselt Oslos asuvasse Unity Arenale, kus nad said Fääri saarte ja Sloveenia vahelise mängu ajal osa erakordsest atmosfäärist, mida pakkus Fääri saartele omane kirglik poolehoidjaskond.
Antud üritus on osa Visit Faroe Islandsi ja lennufirma Atlantic Airwaysi strateegilisest turundustööst Norra turul.
NordenBladet – Laupäeval, 17. jaanuaril 2026, pidas Fääri saarte sotsiaal- ja kultuuriminister Sirið Stenberg Oslos laeva Norrøna pardal piduliku kõne, kus ta tervitas rahvuskoondist, treenereid ja tuhandeid kohale sõitnud poolehoidjaid.
Minister alustas oma sõnavõttu ajaloolise tagasivaatega, tõmmates paralleele viikingiajaga. Ta märkis, et kui enam kui tuhat aastat tagasi saabusid norra viikingid Fääri saartele, siis nüüd on fäärlased teinud “rahumeelse sissetungi” Norrasse, saabudes oma lipulaeva Norrønaga ja tuues kaasa oma parimad pojad – rahvuskoondise.
Rahvuslik ühtekuuluvustunne
Stenberg tõstis esile erakordset toetust, mis koondisele osaks on saanud. Hinnanguliselt on Oslosse reisinud üle 10% Fääri saarte elanikkonnast. Minister tõi võrdluseks, et kui Šveits teeks midagi sarnast, peaks nendega kaasas olema ligi miljon fänni.
“Käsipallipalavik on haaranud terve riigi,” sõnas minister, kirjeldades, kuidas kodusaartel on liiklus hõrenenud ja igapäevased vestlused keerlevad vaid eelseisvate mängude ümber. Ta rõhutas, et käsipall on enamat kui sport – see on kogukond (felagsskapur), mis seob üksikisikud ühtseks tervikuks.
Eeskujud tulevastele põlvedele
Oma kõnes tänas minister mängijaid selle eest, et nad on võtnud aega laste ja koolide külastamiseks. Stenbergi sõnul on see hindamatu väärtusega, sest erinevalt varasematest aegadest, mil Fääri lastel nappis kohalikke eeskujusid, on praegune põlvkond tõestanud, et ka väikerahvas suudab maailma tipptasemel konkureerida.
“Te õpetate lastele, et unistused võivad täituda, kui nende nimel sihikindlalt töötada. Te annate rahvale eneseusku ja uhkust,” lisas Stenberg.
Ajalooline side ja tulevik
Kõne lõpetuseks viitas minister Fääri saarte ja Norra ühisele ajaloole, meenutades Fääri saartel üles kasvanud kuningas Sverret, kes valitses Norrat 12. sajandil. “Tookord andsime neile ühe kuninga, kuid nüüd oleme toonud terve meeskonna jagu kuningaid koos fännide armeega,” ütles minister.
Stenberg soovis koondisele edu jätkuval turniiril, märkides, et olenemata tulemustest on nad juba teinud ajalugu ja võitnud rahva südamed.
_____________________ Põhjamaade ühine suurturniir
2026. aasta meeste käsipalli Euroopa meistrivõistlused (Men’s EHF Euro 2026) on märgiline suursündmus, mida korraldavad ühiselt kolm käsipallikantsi: Norra, Taani ja Rootsi. Turniiri alagrupimängud jagunesid korraldajariikide vahel, kusjuures Fääri saarte koondis võistles Norra pealinnas Oslos asuval Unity Arenal. Võistluste järgmine etapp ehk vahegrupimängud viiakse läbi Taanis Herningis ja Rootsis Malmös, kuhu minister Stenberg oma kõnes ka koondist edasi pürgimas nägi. Tšempionaadi otsustavad medalimängud ja finaal toimuvad turniiri lõppfaasis Taanis, kuulsal Jyske Bank Boxen areenil. See Põhjamaade ühine korraldusformaat on loonud unikaalse atmosfääri, võimaldades tuhandetel Fääri saarte poolehoidjatel naaberriigis oma rahvuskangelasi vahetult toetada.
NordenBladet –Svalbard (eesti keeles sageli ka Teravmäed) on Norra kuningriigi osa, kuid eristaatusega Norra Arktika saarestik*, mis paikneb Mandri-Norra ja põhjapooluse vahel (umbkaudu 74°–81° põhjalaiusel). Ta on ühtaegu asustatud kogukond, rahvusvaheline teaduslabor, karmide ohutusreeglitega looduskaitseala ja geopoliitiline erand – koht, kus “tavalised” riigi-, piirirežiimi ja igapäevaelu eeldused enam päriselt ei kehti.
Allpool on 10 fenomeni, mida Svalbardi kohta on huvitav teada (ja mis ei pruugi olla laialt tuntud):
1) Svalbardi leping: Norra suveräänsus + teiste riikide võrdõiguslik majandustegevus
Enne 1920. aastat oli Svalbard n-ö ei kellegi maa, kus valitses seadusetus ja riigid vaidlesid maavarade pärast. Leping sündis Esimese maailmasõja järgsetel Pariisi rahukõnelustel kompromissina: suurriigid (nagu USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa) nõustusid andma saarestiku Norrale, kuid tingimusel, et nad ei kaota ligipääsu sealsele rikkusele.
Seega kuulub Svalbard Norrale – seal kehtivad Norra seadused ja riigikeeleks on norra keel. Samas on kõigil 48 lepinguosalisel – nende hulgas ka Eestil – õigus saarestikus vabalt ja võrdsetel alustel tegutseda (elada, kaevandada, äri ajada).
Seega kinnitas leping Norra suveräänsuse, kuid andis kõigi osalisriikide (praegu 48) kodanikele seal võrdse õiguse elada ja äri ajada (sh kaevandamine, kaubandus jm). Norra ei tohi saartelt tulu välja viia – kõik kogutud maksud peavad kuluma vaid kohapealse elu ülalpidamiseks. Lisaks on saarestik demilitariseeritud ehk sinna ei tohi rajada sõjaväebaase. Sisuliselt on tegemist ainulaadse rahvusvahelise tsooniga, kus kehtib küll Norra lipp, mida valitseb Norra, kuid mis on maailmale avatud.
2) Svalbard on Schengenist väljas – kuid sinna jõutakse tavaliselt Schengeni kaudu
Svalbard ei kuulu Schengeni alasse. Praktikas tähendab see, et Mandri-Norra ja Svalbardi vahel toimub piiri- ja tollikontroll ning reisijal peab olema pass või ID-kaart. Kui su kodakondsus eeldab Schengeni viisat, on sul Svalbardi minekuks (ja tagasi tulekuks) vaja viisat, mis lubab vähemalt kahekordset sisenemit Schengeni.
Svalbard (Teravmäed) on Norra kuningriigi osa, kuid eristaatusega Norra Arktika saarestik (foto: Väljavõte Google maps)
3) Eraldi maksurežiim: madalam tulumaks ja käibemaksu puudumine (kuid reeglid on detailirohked)
Svalbardis kasutatakse eraldi maksusüsteemi: palgatulul on madalamad määrad (nt 8% madalama astme puhul ja 22% kõrgema astme puhul vastavalt kehtivatele määradele). Samal ajal on oluline nüanss, et paljudel juhtudel võib inimene olla teatud olukordades jätkuvalt maksukohustuslane ka Mandri-Norras — seega “madal maks” ei ole automaatne ega universaalne.
4) Rahvastik ei ole lihtsalt “üks number”: Svalbard peab eraldi rahvastikuregistrit ja statistikat avaldatakse poolaasta kaupa
Norra statistikaamet (SSB) avaldab Svalbardi asulate rahvaarvu poolaasta lõikes, eristades mh Longyearbyenit/Ny-Ålesundi ning Vene asulaid (Barentsburg/Pyramiden) ja Poola Hornsundi jaama. Registri loogika on eriline: Longyearbyenis ja Ny-Ålesundis hõlmab register neid, kes plaanivad elada üle 6 kuu, ning eristatakse ka “Mandri-Norras registreeritud” ja “välismaalt (või puuduliku lähteinfoga)” elanikke.
Kes elavad Svalbardil ja kui suur on elanikkond?
Asulad ja kogukonnad
Svalbardi püsiasustus koondub peamiselt Spitsbergeni saarele ning mõnda üksikusse uurimis- või kaevandusasukasse:
Longyearbyen – suurim asula ja Norra halduslik kese; teenused, kool, turism, teadus (sh UNIS) jm.
Ny-Ålesund – rahvusvaheline teadusasula ja mõõtmisjaamade võrgustik.
Barentsburg – Vene kaevandus- ja kogukonnaasula koos hotellide/teenustega; oma taristu ja institutsioonid.
Pyramiden – endine Nõukogude kaevanduslinn, tänapäeval suures osas “külmunud ajas” turismi- ja hooldusfunktsiooniga (püsielanikke väga vähe, hooajaliselt rohkem).
Hornsund – Poola polaarjaam (püsitiim väike).
Rahvaarv (ametliku statistika järgi)
SSB viimaste avaldatud poolaastanumbrite järgi (2025. aasta II poolaasta, s.o 1. juuli 2025 seisu lähis) oli: Longyearbyen + Ny-Ålesund: 2528 elanikku; Barentsburg + Pyramiden: 343 elanikku; Hornsund: 10 elanikku. Kokku teeb see ligikaudu 2881 inimest.
Kas Svalbardil “on lihtne elama asuda”?
Svalbardis ei nõuta välismaalaselt eraldi elamis- ja tööluba samal viisil nagu Mandri-Norras, kuid sissepääs ja elamine ei ole “tingimusteta”: kehtivad eraldi reeglid, ning kuberneril (Sysselmesteren) on õigus tagasi lükata inimesi, kes ei vasta nõuetele (nt puuduvad elatusvahendid). Praktikas soovitatakse enne tulekut kindlustada töö ja elukoht, sest elamispind on piiratud ja kallis.
5) Enamik Svalbardist on kaitse all – ja seda mitte ainult maismaal
Svalbardis on looduskaitseala ulatus erakordselt suur: ligikaudu 65% maismaast ja umbes 84% territoriaalvetest on erinevate kaitsekategooriate all (sh rahvuspargid ja looduskaitsealad). See seab liikumisele ja tegevustele (eriti väljaspool asulaid) reaalseid piiranguid.
6) Kultuuripärand: “1946 piir” ja 100 meetri kaitsevöönd – ka luukillud ja vaalapüügi jäänused loevad
Svalbardis on kultuurimälestiste kaitse üllatavalt lai: kõik enne 1946. aastat pärinevad mälestised on automaatselt kaitse all, lisaks on inimhaudade jäljed ja teatud luuleiud kaitstud sõltumata vanusest. Paljudel objektidel on 100 m kaitsevöönd, kus nt lõkke tegemine ja (mõnes kohas) telkimine on piiratud.
7) Ny-Ålesund on “raadiovaikne” teadusasula: Wi-Fi ja Bluetooth võivad olla keelatud
Ny-Ålesund ei ole lihtsalt põhjapoolne küla, vaid rahvusvaheline teaduskeskus, kus teadusmõõtmisi kaitstakse ka elektromagnetilise müra eest. Seal kehtib raadiovaikuse põhimõte ning teatud sagedusvahemikes (sh tavalised Wi-Fi/Bluetoothi alad) on kasutus piiratud suures, kuni ~20 km ulatuses alas.
8) Svalbardi Globaalne Seemnevaramu: permafrost kui “passiivne turvasüsteem”
Longyearbyeni lähedal asub maailma tuntuim varuseemnete hoidla, mis on rajatud mäe sisse ning toetub Arktika külmale ja permafrostile; seemneid hoitakse täiendava jahutusega standardil –18 °C. Hoidla avati 2008 ja toimib pigem “seifina” (hoiustajad omavad oma seemneid; avalikkusele ei ole see tavapäraselt avatud).
Seda kohta kutsutakse tihti inimkonna toiduvarude ‘Noa laevaks’. Sinna saadavad oma seemnepankade koopiaid riigid ja instituudid üle terve maailma – sisuliselt on seal riiulitel kõrvuti nii USA kui ka Põhja-Korea jne. kastid ehk see koht on poliitikast kõrgemal. Hoiustatakse eelkõige põllukultuure, mis on meie ellujäämiseks kriitilised: nisu, riis, mais, kartul ja sajad teised. See on ülemaailmne varuplaan halvimaks stsenaariumiks: kui mõnes riigis peaks kohalik seemnepank hävinema (näiteks sõja, üleujutuse või tehnilise rikke tõttu), saab Svalbardist võtta puutumata ‘varukoopia’ ja need sordid uuesti kasvama panna.
Platåbergeti lähedal paiknev Svalbardi satelliidijaam (SvalSat) on polaarorbiite teenindava maajaamana geograafiliselt erakordses kohas: see võimaldab paljusid polaarorbiidil satelliite “näha” väga sagedasti. Euroopa Kosmoseagentuur on rõhutanud selle rolli polaarsete maajaamadena.
10) Permafrost ei ole “igav külmunud pinnas”: sulamine mõjutab maju, teid ja pärandit
Svalbard soojeneb kiiresti ning permafrost’i soojenemine/sulamine on väga praktiline probleem: see võib kahjustada hooneid ja taristut ning suurendada maalihete ja laviinide riski, lisaks ohustab rannikul kultuuripärandit erosiooni kaudu. Svalbardis tehakse permafrost’i seiret ning teema on kohaliku elukeskkonna keskne risk.
Lisaks (geoloogia “boonus”):
Svalbard on teadlastele nagu avatud ajalooraamat. Kuna seal puid ja põõsaid peaaegu ei kasva, on maapind paljas ja miljoneid aastaid vanad kivimid ning luud on kõigile näha.
Sealt on leitud hiiglaslike merekoletiste (eelajalooliste sisalike) luid, kes elasid seal ammu enne dinosauruseid. Need leiud on üliolulised, sest need näitavad, kuidas elu Maal uuesti tärkas, pärast seda kui suur katastroof oli enamiku liike hävitanud.
Kas turist saab Svalbardile minna? Jah – ja enamasti on see lihtsam, kui välja paistab
Kuidas kohale jõuda
Lennukiga: peamine värav on Longyearbyeni lennujaam (LYR). Aastaringselt toimuvad regulaarsed lennud eeskätt Oslo kaudu, ning piletid/ühendused leiab näiteks SAS-i ja Norwegi veebidest.
Dokumendid ja piiri-/tollirežiim (oluline detail)
Kaasa tuleb võtta pass või ID-kaart.
Svalbard on Schengenist väljas, seega Mandri-Norra ja Svalbardi vahel toimub piiri- ja tollikontroll.
Kui vajad Schengeni viisat, peab see olema sageli double-entry, et saaksid pärast Svalbardi reisi Mandri-Norra kaudu tagasi liikuda.
Ohutus ja reeglid: miks “lihtsalt jalutama” ei minda
Jääkaru risk on reaalne. Asulatest väljaspool liikumisel nõutakse sobivaid vahendeid jääkaru peletamiseks; seetõttu käivad turistid praktiliselt alati giidiga.
Looduskaitse- ja liikluspiirangud on ranged: näiteks on mootorliiklus väljaspool teid üldpõhimõttena keelatud, eranditega ja lubadega.
Metsloomade häirimine on karistatav: näiteks jääkaru ei tohi asjatult häirida ning teatud distantsid ja käitumisreeglid on seaduses kirjas.
Lähiaastatel lisandub turismis veelgi standardeid: Norra on kehtestanud uue väliohutuse regulatsiooni, mille raames giidide heakskiitmise süsteem ja kohustus kasutada heakskiidetud Svalbardi giide jõustub etapiviisiliselt (kohustuslik kasutus alates 1. juulist 2027).
Ekspeditsioonikruiisid on suur osa suvisest külastusmustrist, sageli koos maabumiste ja rangete keskkonnareeglitega.
Ny-Ålesund ja mitmed kaitsealad on “teadus esikohal” põhimõttega ning külastus võib olla piiratud või erikorraldusega.
Huvi korral leiate rohkem infot ka veebilehelt Visit Svalbard.
___________________________ * Svalbard on Norra Arktika saarestik (Norwegian Arctic archipelago), aga “Arktika” hõlmab lisaks Svalbardile ka Gröönimaa, Islandi põhjaosa, Põhja-Kanada, Alaska, Vene Arktika ning muid piirkondi.
NordenBladet – 18. detsembril 2025 teatas Norra Bioökonoomika Instituut (NIBIO), et merelõhekasvatusest pärit fosfori ja lämmastiku heited kujutavad endast märkimisväärset keskkonnaprobleemi – nende kogumõju hinnatakse suuremaks kui kõigi maismaapõhiste allikate oma kokku. Samal ajal on soolaveesete (peamiselt sööda jäägid ja lõhe väljaheited) seni vähe kasutatud ressursina märkimisväärse väärtustamispotentsiaaliga.
Kuni 55 miljonit Norra krooni uueks arendusprojektiks
Rahastusprogrammi Grønn plattform kaudu eraldati uuele projektile kuni 55 miljonit Norra krooni, et arendada kolm sisuliselt erinevat protsessi, millega muundada settes leiduvad ressursid:
puhtaks fosforiks mineraalväetise tootmiseks,
kõrge biokättesaadavusega orgaaniliseks väetiseks,
biostimulantideks (taimekasvu toetavad tooted).
BLÅNE-projekt: juhtimine ja partnerid
Projekt kannab nime BLÅNE ning seda juhib NORCE, kusjuures NIBIO osaleb teaduspartnerina. Koostöös on ka mitu ettevõtet, sh Ragn-Sells, Yara International ASA (Oslo Børs, YAR), Andfjord Salmon Group AS (Oslo Børs, ANDF), Biosystem(s) ja Bergen Greentech.
Eesmärk: uus ringmajanduslik väärtusahel rannikualadele
Projekti pikaajaline siht on luua eeldused, et merendussektoris tekivad toitained suunataks tagasi ringlusse – see tähendab praktilisi ja majanduslikult tasuvaid lahendusi setete kogumiseks ning töötlemiseks. Oodatav tulemus on kahekordne:
suurem väärtusloome rannikualadel uute toodete ja tarneahelate kaudu.
NIBIO roll: kvaliteet, analüütika ja standardid
NIBIO panus keskendub eelkõige sellele, et soolaveesettest saaks stabiilne ja kvaliteetne tooraine väetisetoodete valmistamiseks. Instituut juhib tööpaketti, kus kvaliteedi parandamiseks rakendatakse kiirkompostimist ja biotehnoloogilisi protsesse. Lisaks on NIBIO-l keskne roll setefraktsioonide keemilises iseloomustamises, tootekvaliteedi dokumenteerimises ning standardiseeritud “proxy”-meetodite väljatöötamises fosfori ja lämmastiku kvaliteedi deklareerimiseks.
Vaade 2026. aastasse
NIBIO teadur Eva Brod rõhutas teates, et algatus on oluline samm nii ressursitõhususe kui ka toitainete ringluse “sulgumise” suunas ning töö algab suure hooga 2026. aasta alguses koos paljude partneritega.
Norra merelõhekasvatuse majanduslik kaal
SKP vaates on lõhekasvatus osa akvakultuurist: akvakultuur andis 2022. aastal ~1,53% Mandri-Norra SKPst (väärtuslisana). Ekspordis on mõju veel suurem: 2024. aastal oli Norra lõheekspordi väärtus 122,9 mld NOK, mis moodustas u 70% kogu Norra mereandide ekspordist.
BLÅNE-projekt püüab muuta merelõhekasvatusest pärineva soolaveesette probleemist võimaluseks – suunates fosfori ja lämmastiku heitmete vähendamise kõrval need toitained tagasi majandusse väetiste ja biostimulantidena.
NordenBladet – Droonid on kujunenud kaasaegses põhjapõdrakasvatuses asendamatuks abivahendiks. Nüüd uurivad teadlased, kuidas droonitehnoloogia ja tehisintellekti (AI) sümbioos saaks põhjapõtrade loendamise protsessi automatiseerida ja lihtsustada.
Norra Põllumajandusameti (Landbruksdirektoratet) tellimusel on teadusasutused NIBIO, NORCE ja Biodrone teinud tihedat koostööd põhjapõdrakasvatajatega. Ühine eesmärk on välja selgitada, kuidas muuta tuleviku karjalugemine lihtsamaks, kiiremaks ja täpsemaks – pakkudes väärtust nii ametiasutustele kui ka karjaomanikele.
Droonid on karjakasvatajate igapäevased abilised
Põhjapõdrakasvatus on sektor, mis on tehnoloogilistele uuendustele väga avatud.
Tänapäevased droonid on kompaktsed ja neid on lihtne transportida seljakotis või mootorsaanil. Droonide abil saavad karjakasvatajad kiire ülevaate hajutatud karjadest ja võivad loomi isegi suunata. Samuti on need hädavajalikud tarade ja karjamaade kontrollimiseks ning kadunud loomade või korjuste leidmiseks raskesti ligipääsetaval maastikul.
Wagner toob välja ka olulise keskkonnaaspekti:
“Droonide kasutamine võib vähendada kopterite, mootorsaanide või ATV-de kasutamist, mis on positiivne nii loomade heaolule, kliimale kui ka keskkonnale. Lisaks säästab see märkimisväärselt aega ja raha.”
Tehisintellekti treenimine: väljakutsed ja lahendused
Gabriela Wagner juhib drooniprojekti ARC (Aerial Reindeer Count). Viimase aasta jooksul on projekti raames kogutud mahukalt droonifotosid ja -videoid põhjapõtradest erinevatel maastikel ja aastaaegadel. Seda materjali kasutatakse tehisintellekti mudeli treenimiseks, et see suudaks loomi automaatselt tuvastada ja loendada.
Teadlased on katsetanud erinevaid lennukõrgusi ja kaameranurki, kuid põhjapõdra automaatne tuvastamine on keerukam, kui esmapilgul tundub. Erinevalt valgetest lammastest rohelisel aasal, muutub põhjapõdra välimus aastaringselt:
Loomadel on suve- või talvekarv.
Sarvede olemasolu varieerub.
Mustrid ja värvid on erinevad.
Maastiku taust muutub vastavalt aastaajale (roheline, pruun, hall või valge).
“Oleme püüdnud tabada võimalikult palju sellest variatsioonist,” selgitab Wagner.
Täpsus ja inimsilma roll
Praegune tehisintellekti mudel toimib kõige paremini lume ja avatud taimestiku korral, kus tuvastustäpsus on ligikaudu 90 protsenti. Tihedas taimestikus on tuvastamine veel keeruline ning valge põhjapõdra eristamine lumest või suurte kivide eristamine loomadest vajab täiustamist.
Mudeli kvaliteedi tõstmiseks on kõik pildid inimeste poolt hoolikalt märgistatud, et AI saaks õppida õigeid tunnuseid.
“Kontrollina oleme lasknud kogenud inimestel tuvastada põhjapõtru droonipiltidelt. Nende täpsus on olnud üle 99 protsendi, kuid miinuseks on see, et töö on äärmiselt aeganõudev,” märgib Wagner.
Projekti raames on välja töötatud ka kasutusjuhend droonipilootidele. Parimad tulemused saavutatakse, kui droon lendab 40–120 meetri kõrgusel ja kaameranurk on 45–90 kraadi.
Tulevikuvaade: avalik platvorm ja termokaamerad
Projekt liigub nüüd uude faasi, kus eesmärgiks on tehnoloogia edasiarendamine ja kasutajasõbralikumaks muutmine. Plaanis on luua avalik platvorm, mida testitakse ja arendatakse kuni aastani 2026.
“Plaan on, et karjakasvatajad saavad ise laadida üles pilte või videoid oma karjast ning AI-mudel loendab loomad nende eest kokku. Meetodit saab tulevikus kasutada ka riiklikel loendustel, mis säästab oluliselt aega ja kulusid,” ütleb Wagner.
Lisaks töötatakse välja lahendusi pimedaks ajaks. Wagneri sõnul arendatakse uut AI-mudelit, mis suudab tuvastada ja loendada põhjapõtru termokaameratega varustatud droonide abil. See on kriitilise tähtsusega talvel, kui valgust on vähe, kuid külmunud maapind võimaldab siiski eristada loomade soojusjälge.
Tehnoloogia on tulnud, et jääda
ARC-projekt on tõestanud, et droonide ja tehisintellekti kombinatsioon on toimiv lahendus.
Wagner lõpetab optimistlikult ja usub, et sellest saab kasulik tööriist nii riiklikule haldusele kui ka põhjapõdrakasvatajatele endile ning lisab, et pikemas perspektiivis on tehnoloogiat võimalik laiendada ka teistele valdkondadele, näiteks metspõhjapõtrade seireks Hardangerviddal* ja Svalbardil** või teiste metsloomade uurimiseks Norra looduses.
________________________ * Hardangervidda on mägiplatoo Lõuna-Norra keskosas, hõlmates osi Vestlandi, Telemarki ja Buskerudi maakondadest.See on Euroopa suurim omataoline platoo, kus valitseb aastaringselt külm alpikliima, ja siin asub üks Norra suurimaid liustikke, Hardangerjøkulen.
** Svalbard on Norra saarestik Mandri-Norra ja põhjapooluse vahel. See on üks maailma põhjapoolsemaid asustatud alasid ning on tuntud oma karmide ja eraldatud jääliustike ning külmunud tundra poolest, mis pakub varjupaika jääkarudele, Svalbardi põhjapõtradele ja polaarrebastele. Virmalised on talvel nähtavad ja suvi toob kaasa „keskööpäikese“ – päikesevalguse 24 tundi ööpäevas.
