Teisipäev, september 2, 2025

NORRA UUDISED

Norra: Mis on tänaseks saanud Anders Behring Breivikust (uue nimega Fjotolf Hansen-ist)?

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet  – 2011. aasta 22. juuli terrorirünnaku toimepanija Anders Behring Breivik*, kes tappis kokku 77 inimest, viibib endiselt vanglas range turvarežiimi all. Tänaseks on ta talle määratud 21-aastasest karistusest 13-aastat vangis olnud. Ta kannab karistust Norra Ringerike vanglas, kus tema vangistus toimub erirežiimiga üksuses. Tegemist on nn ennetava vangistusega (preventive detention), mis tähendab, et karistus võib korduvate hindamiste järel pikeneda seni, kuni teda peetakse ühiskonnale ohuks.

46-aastane Breivik on viimastel aastatel korduvalt vaidlustanud nii oma vangistustingimused kui ka isolatsiooni, väites, et need rikuvad tema inimõigusi. Norra kohtud on siiski leidnud, et eritingimused on õigustatud tema jätkuva ohtlikkuse tõttu. Ka 2024. ja 2025. aastal lükkasid kohtud tagasi nii tema katse vabaneda kui ka kaebused vanglarežiimi leevendamiseks.

Vanglas elab Breivik jätkuvalt isolatsioonis teistest kinnipeetavatest, kuid tal on juurdepääs eraldi eluruumidele, treeningvahenditele ja meelelahutusele. Samas on tal keelatud vabam suhtlus teiste vangidega. Norra ühiskonnas peetakse teda jätkuvalt väga suureks turvariskiks ning ükski vabastamispalve pole seni edu toonud.

2017. aastal taotles Breivik endale uueks ametlikuks nimeks Fjotolf Hansen. See nimi on tänaseni tema registrites olemas, kuid avalikkuse ees ja meedias kasutatakse endiselt peamiselt tema sünninime Anders Behring Breivik, kuna just selle nime all on ta tuntud seoses 2011. aasta rünnakutega.

Samal ajal kui Breivik jätkab oma õiguslikke vaidlusi, on Norra riik keskendunud ohvrite ja ühiskonna mälestuse hoidmisele. 2025. aastal valiti välja uus riiklik mälestusmärk 22. juuli Utøya terrorirünnakute ohvritele, mille autor on kunstnik Matias Faldbakken. Mälestusmärk avatakse Oslo lähistel ning see sümboliseerib habrast vastupidavust ja ühiskondlikku ühtsust pärast ränka tragöödiat.

______________________________

* Anders Behring Breiviki 2011. aasta terrorirünnaku motiiviks oli tema enda sõnul “Euroopa kaitsmine islami ja multikultuursuse eest”. Ta pidas Norra Töölispartei noorteorganisatsiooni ja selle poliitikat süüdlaseks sisserände ning ühiskonna mitmekesistumise soodustamises. Oma manifestis esitas ta äärmusrahvuslikke ja islamofoobseid vaateid, mille ajel ta kavandas rünnaku, et külvata hirmu ja edendada oma ideoloogiat.

Norra: Lastekaitsetöötaja Tamima Nibras Juhar tapeti tööpostil Oslos

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Ööl vastu pühapäeva (24. augusti öösel) toimus Oslo Kampeni linnaosas traagiline sündmus: 34-aastane etiooplane Tamima Nibras Juhar, kes töötas Gemt-is, tapeti töö ajal. Gemt tegutseb Norra laste- ja noortekaitsesüsteemi (norra keeles barnevern*) tellimusel, pakkudes noortele tuge elamise ja iseseisvaks eluks valmistumise juures.

Juhtunu tõttu on politsei esitanud Norras hooldusperes üles kasvanud 18-aastasele Saksamaal sündinud Serbia juurtega noormehele Djordje Wilms-ile süüdistuse nii tapmises kui ka terroriaktis. Politsei andmetel tegutses ta üksi ning tema motiiviks kahtlustatakse paremäärmuslust ja islamofoobiat. Norra julgeolekuteenistus PST oli tema äärmuslikest seisukohtadest juba varem teadlik. Wilms oli seotud paremäärmuslike vaadetega: osales Telegrami kanalis, mis on seotud paremäärmusliku erakonnaga Alliansen („Liit“), kus ta väljendas viha sisserändajate, valitsuse ja islami vastu. Noormees on juhtunuga seotust tunnistanud, kuid ei ole võtnud seisukohta oma süü kohta.

Hukkunud naise perekonna esindaja, advokaat Anette Skjerven Arnkværn, on kinnitanud, et Tamima Nibras Juhar oli varem väljendanud muret oma tööga seotud turvariskide pärast. Lähedased soovivad selgust, kas tööandja või teised asutused oleksid saanud traagilist sündmust ennetada. Politsei on algatanud eraldi uurimise Gemt-i suhtes, et kontrollida võimalikke rikkumisi tööohutuseeskirjades.

Oslo Bjerke linnaosa, kes sõlmis Gemti ettevõttega lepingu noormehele nn elamisoskuste arendamise toetamiseks (norra keeles botreningstiltak), teatas pärast juhtunut, et vaatab senised otsused ja riskihinnangud uuesti läbi. Norra meedias on juba tõstatatud küsimus, miks pidi töötaja öösel üksi valves olema noorega, kelle puhul oli varem ilmnenud ohtlikku käitumist.

Peaminister Jonas Gahr Støre nimetas tapmist sügavalt traagiliseks ning rõhutas, et poliitiliselt motiveeritud vägivald ei kuulu Norra ühiskonda. Samal ajal on Oslo elanikud ja kolleegid avaldanud austust Tamima Nibras Juhari mälestusele, süüdates küünlaid ja tuues lilli tema töökoha juurde Kampenis.

Hetkel on Djordje Wilms isoleeritud ja teda peetakse kinni kuni kohtumenetlus on lõppenud. Teda süüdistatakse poliitiliselt motiveeritud mõrvas. Sellise mõrva eest võib Norra kohus tema süü tõendamise puhul talle määrata kuni 21 aastat vanglakaristust.

____________________________________

* Norra keeles “barnevern” tähendab lastekaitset – see on riiklik süsteem, mis hoolitseb laste ja noorte turvalisuse eest. Kui vanemad ei saa või ei suuda pakkuda lapsele turvalist ja stabiilset keskkonda, siis barnevern sekkub.

Norra riik kasutab sageli erafirmasid või organisatsioone, kes pakuvad konkreetseid teenuseid barneverni nimel. Näiteks:

  • eluaseme ja toetuse pakkumine noorele, kes ei saa kodus elada,

  • botreningstiltak – nn “elamisoskuste treening”, kus noor elab väiksemas korteris või ühiselamus ning tal on juhendaja või töötaja, kes teda igapäevaselt toetab

     

** Paremäärmuslikud vaated (Paremäärmuslus) on poliitilised või ideoloogilised seisukohad, mis rõhutavad sageli tugevat rahvuslust, vaenulikkust sisserändajate või vähemuste suhtes ning soovi piirata nende õigusi.

Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade kinnisvaraturul

By
Helena-Reet Aari
-
Mikrokorterid – Kasvav trend Põhjamaade ja Skandinaavia kinnisvaraturul

NordenBladet – Mikrokorterid ehk smart-flat tüüpi elamispinnad on viimastel aastatel muutunud tõusvaks trendiks Põhjamaade kinnisvaraturul. Eriti tugevalt on see nähtus esile kerkinud Skandinaavia suurlinnades nagu Stockholm, Oslo, Kopenhaagen, aga ka Helsingis ja Tallinnas. Üha enam inimesi, sealhulgas välismaised spetsialistid, noored professionaalid ja investorid, otsivad kompaktset, hästi planeeritud ning keskset elukohta, mis toetaks paindlikku töökeskkonda ja linnalähedast elustiili.

Mis on mikrokorter ja miks see on populaarne?

Mikrokorter ehk smart-flat on tavaliselt 15–30 ruutmeetri suurune elamispind, kus on maksimaalselt ära kasutatud iga ruutmeeter. Selline korter sisaldab tihti sisseehitatud mööblit, nutikaid panipaiku ning ühendab köögi, elu- ja magamispinna üheks funktsionaalseks tervikuks. Paljud uusarendused pakuvad ka ühiseid mugavusi: pesuruume, coworking-alasid, spordisaale ning ühiskööke, mis kompenseerivad väikse isikliku elamispinna.

Kasvav nõudlus Põhjamaades

Põhjamaade, eriti Skandinaavia pealinnade, kiire urbaniseerumine ja kallinev kinnisvara on loonud soodsa pinnase mikrokorterite levikule. Stockholmis, Oslos ja Kopenhaagenis on elamispinnad piiratud, hinnad kõrged ning paljud noored täiskasvanud eelistavad pigem elada kesklinnas väiksemal pinnal kui suures korteris äärelinnas.

Samuti on kasvanud huvi välislähetustes viibivate spetsialistide seas, kellel on vaja ajutist, mugavat ning hästi varustatud elukohta linnasüdames. Sama kehtib ka investorite kohta, kes näevad mikrokortereid kui tulusat ja madala hooldusvajadusega varaklassi.

Coworking ja elukeskkonna integratsioon

Uue põlvkonna elamuprojektid kombineerivad elamise ja töötamise ühtseks kogemuseks. Mikrokorteritega arendused pakuvad tihti ka coworking-ruume, mis loovad tugeva töökeskkonna just neile, kes töötavad kodukontorites või loovad oma äri.

See uus mudel vastab noorema põlvkonna ootustele – mitte ainult kodu, vaid ka elustiili platvorm. Eriti Helsingis ja Tallinnas on populaarsed projektid, mis seovad elukeskkonna ja töövõimalused ühe katuse alla, olles atraktiivsed nii kohalikele kui ka välismaistele spetsialistidele.

Kultuurilised erinevused ja kohanemine

Põhjamaade kultuur soosib minimalistlikku disaini, funktsionaalsust ja isiklikku ruumi väärtustamist. See sobitub hästi mikrokorterite kontseptsiooniga. Siiski on kultuurilised erinevused mängus – näiteks Tallinnas on inimestel veel sügavalt juurdunud soov suurema elamispinna järele, samas kui Stockholmis või Kopenhaagenis on väikekorterid muutunud elustiili normiks.

Mikrokorterid kui tulevikuinvesteering

Mikrokorterid pakuvad võimalust ka neile, kes soovivad alustada kinnisvarainvesteeringut väiksema kapitaliga. Suur nõudlus välislähetustes viibivate spetsialistide ja üürikodu otsijate seas muudab sellised korterid stabiilse tootlusega varaks. Lisaks võimaldab Põhjamaade kinnisvaraturg usaldusväärsust, läbipaistvust ja pikaajalist väärtuse kasvu.

Mikrokorterid ei ole lihtsalt kinnisvara, vaid märk muutuvast elustiilist ja linnakultuurist. Põhjamaades, sealhulgas Skandinaavia suurlinnades ja Tallinnas, on see trend alles hoogustumas. Nii kohalikud elanikud, välismaised spetsialistid kui ka investorid leiavad selles kontseptsioonis paindliku, säästliku ja kaasaegse elamisviisi. Nii elukeskkonna kui ka töökeskkonna nõuded muutuvad ning mikrokorterid on üks viis sellele uuele ajastule vastu minna.

Avafoto: Rootsi, Stockholm (Unsplash)

Norra kuningas Harald V andis Oslos üle tähtsaima matemaatikaauhinna – Abeli preemia

By
Helena-Reet Aari
-
Masaki Kashiwara (Väljavõte YouTube videost)

NordenBladet – Norra kuningas Harald V andis pidulikul üritusel Oslos üle maailma ühe tähtsama matemaatikaauhinna – Abeli preemia – jaapani matemaatikule Masaki Kashiwarale. Auhind kuulub talle erakordsete saavutuste eest algebrailise analüüsi ja representatsiooniteooria vallas, eriti D-moodulite teooria arendamise ja kristallgraafide avastamise eest.

Noored matemaatikatalendid esiplaanil

Abeli nädala raames, mis kestab Oslos ja Trondheimis 19.–22. maini, osalevad ka noored matemaatikatalendid viiest riigist: Saksamaalt, Prantsusmaalt, Madalmaadest, Ungarist ja Norrast. Nende hulgas paistab silma 17-aastane Ivar Lee Fevang Thora Stormi Gümnaasiumist Trondheimis, kes krooniti Norra meistriks pärast võitu Abeli konkurssil.

Lisaks anti sellel nädalal välja ka Holmboe preemia, mille pälvis matemaatikaõpetaja Sigrid Melander Vie Rud koolist Bærumis. Auhinna andis üle haridusminister Kari Nessa Nordtun, tunnustades pühendumust noorte õpetamisel ja inspireerimisel.

Teaduse ja hariduse tähendus

Abeli komitee juht, NTNU matemaatikaprofessor Helge Holden, rõhutas, et preemia eesmärk on kaheosaline: tunnustada silmapaistvat matemaatilist saavutust ja edendada laste ja noorte huvi matemaatika vastu.

Norra teadus- ja kõrgharidusminister Sigrun Aasland lisas, et „matemaatika on hädavajalik nii maailma mõistmiseks kui ka ühiskondlike probleemide lahendamiseks” ning et Norra on uhke, et saab tähistada matemaatika tippe sellise preemiaga.

Masaki Kashiwara tunnustamine tõestab, et sügav ja abstraktne teadustöö võib olla ühtlasi inspireeriv ja tähenduslik tervele maailmale – nii akadeemiliselt kui ühiskondlikult.

Mis on Abeli auhind?

Abeli preemia on Norra kuningliku teaduste akadeemia poolt igal aastal mais Oslos välja antav matemaatikaauhind, mis loodi 2001. aastal ning anti esmakordselt üle 2003. aastal. See on loodud osaliselt täitma matemaatikaalast tühimikku, kuna Nobeli auhindade seas puudub kategooria matemaatika jaoks. Preemiat rahastab Norra riik ning selle suurus on 7,5 miljonit Norra krooni (ligikaudu 650 000 eurot). Abeli preemiat peetakse kõrgeimaks matemaatikaauhinnaks maailmas – sarnasel tasemel nagu Nobeli auhind teistes teadusvaldkondades.

Avafoto: Masaki Kashiwara (Väljavõte YouTube videost)

Amund Voldi liigutav tagasitulek: maailmakarika kuld pärast võitlust leukeemiaga

By
Helena-Reet Aari
-
Norra sportlane Jon Amund Vold 2025 ICF Canoe-Kayak Sprint World Cup Ungaris

NordenBladet – Norra aerutaja Jon Amund Vold (27) saavutas 18. mail 2025 Ungaris Szegedis toimunud ICF kanuusprindi maailmakarika etapil meeste K1 5000 meetri distantsil oma esimese maailmakarika kuldmedali ajaga 21:28.61. See võit tähistas tema esimest rahvusvahelist esikohta pärast 2019. aastal saadud leukeemiadiagnoosi.

Voldi sportlaskarjäär sai tõsise tagasilöögi, kui 2019. aastal diagnoositi tal äge lümfoblastiline leukeemia. Haigus katkestas tema ettevalmistused Tokyo olümpiamängudeks ning sundis teda läbima keemiaravi ja luuüdi siirdamise, kus doonoriks oli tema vanem vend Lars Christian.

Pärast kuueaastast taastumisprotsessi ja intensiivset treeningut naasis Vold võistlusspordisse ning tõestas oma pühendumust ja vastupidavust, võites Szegedis kuldmedali. Tema sõnul oli see hetk emotsionaalne ja tähistas olulist verstaposti tema elus ja karjääris.

Voldi lugu on inspireeriv näide sellest, kuidas sihikindlus ja toetus võivad aidata ületada suuri raskusi. Tema tagasitulek tippu pärast tõsist haigust on julgustav nii spordimaailmale kui ka kõigile, kes seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega.

Voldi järgmised eesmärgid hõlmavad osalemist tulevastel rahvusvahelistel võistlustel ja võimalusel olümpiamängudel, jätkates oma unistuste elluviimist ja inspireerides teisi oma teekonnaga.

Avafoto: Norra sportlane Jon Amund Vold 2025 ICF Canoe-Kayak Sprint World Cup Ungaris (NordenBladet)

123...46Page 1 of 46