Reede, märts 29, 2024

NORRA UUDISED

Põhjamaades toimub 4.-15. märtsil suur NATO õppus “Nordic Response 24”

NordenBladet — Soome kaitsevägi osaleb Norra juhitaval NATO õppusel Nordic Response 24, mis toimub Soome, Norra ja Rootsi põhjaosades 4.-15. märtsil 2024. Soomest osaleb õppusel kokku ligikaudu 4100 sõdurit ja kokku ligikaudu 700 sõidukit. Õppust saab näha ja kuulda eelkõige Lääne-Lapi piirkonnas. Õppus võib tekitada liikluses ummikuid ka mujal.

Soome, Rootsi ja Norra võimud on õppuse ajal teinud koostööd liikluse sujuvamaks muutmiseks ja õppuse mõjude minimeerimiseks. Lisaks Soome sõduritele treenib ja liigub õppuse ajal Soome territooriumil umbes 3000 Rootsi, 450 Prantsuse ja umbes 50 Briti sõdurit.

Õppus mõjutab oluliselt liiklust Enontekiö suunal ja allpool kirjeldatud marsruutidel. Treeningrühmad võivad liikuda ka mujale Lapimaale. Eriti treeningule ülemineku ajal (29.2.–5.3. ja 14.–17.3.) võib põhimaanteel liiklus olla ummistunud ka Lääne-Lapi suusakeskuste ümbruses. Liikluses osalejatel palutakse seda marsruutide valikul võimalusel arvestada ning varuda üleminekuteks tavapärasest rohkem aega. Võimud on valmistunud liiklusmahtude kasvuks.

Õppus mõjutab piirkonnas liikuvate inimeste elu ööpäevaringse liikluse ja kauplemisaktiivsuse suurenemise näol. Õppus ei mõjuta muidu inimeste tavalist igapäevaelu. Igapäevane liikumine Norra suunas võib aga võtta tavapärasest kauem aega.

Maavägi
Soome ja Rootsi maaväed moodustavad õppusel koos diviisi, mis tegutseb Enontekiö piirkonnas ja liigub maantee E45 suunas Norrasse. Maaväe väljaõppejõudude tugevus on ligikaudu 2500 inimest, millest 350 on staap, 1060 ajateenijat ja 1120 reservväelast.

Põhjapoolsetel teelõikudel on 29. veebruarist 5. märtsini õppusele minev liiklus tihe.
Tee E8 Oulust põhja poolTee 79 Rovaniemist põhja poolTee 80 Sodankyläst KittilässeTee 93 Palojoensuust KivilompolosseKolari ja Enontekiö vahelised teelõigudEriveod ehk laiad veod liiguvad ajavahemikus 2.-5. märtsil eespool nimetatud marsruutidel. Lisaks võivad Lõuna-Soomest saabuvad sõdurid 1.-2. märtsini aeg-ajalt liiklust 4. teel ummistada.

Tagasisõit 12.3.–17.3.
Tee E8 OulusseTee 79 RovaniemiTee 80 Kittiläst SodankylässeTee 93 Kivilompolost PalojoensuusseEnontekiö ja Kolari vahelised teelõigudTähelepanu! Üle poole tagasiliiklusest on suunatud maanteele E75, põhirõhk on Karigasniemi–Inari–Saariselkä teelõikudel. 12.–15.3. Enontekiö–Muonio–Kittilä–Sodankylä vahel on eriveod.

Õhujõud
Õhujõudude õppusel Nordic Response 24 osaleb kokku 12 F/A-18 Hornet mitmeotstarbelist hävitajat ja umbes 250 isikkoosseisu liiget. Soome hävitajad baseeruvad Rovaniemis ja Andøya baasis Norras.

Õppuse lennuoperatsioonid on Norra, Rootsi ja Soome põhjaosades. Lennuoperatsioonid on aktiivsed Põhja-Soomes, kuid on koondunud Lääne-Lapimaale.
Nordic Response 24 on 2024. aasta kõige olulisem Soome kaitseväe õppus

Nordic Response 24 on osa NATO õppuste sarjast Steadfast Defender 24, mille käigus NATO riigid ja partnerid harjutavad alliansi võimet suunata vägesid põhja poole, et harjutada ühiseid kaitseoperatsioone arktilistes tingimustes Soome, Norra ja Rootsi piirkondades. Steadfast Defender 24 on NATO aastakümnete suurim õppus, mistõttu on seda ja õppust Nordic Response 24 ette valmistatud juba mitu aastat.

Nordic Response 24 on ulatuslik lahinguharjutus maal, merel ja õhus. See koondab umbes 20 000 sõdurit 14 erinevast riigist. Õppus demonstreerib NATO jõudlust, ühtsust ja kaitsetahet kogu alliansi alal. Esimest korda osaleb Soome NATO liikmena ühisel suurel ühisõppusel. Nordic Response 24 on kaitseväe aasta olulisim rahvusvaheline õppus, mis arendab kaitseväe võimet osaleda koos liitlastega NATO juhitavatel ühisoperatsioonidel põhja piirkonnas. Õppusel osalemine edendab Soome integreerumist NATO-ga aina tihedamalt.

 

 

Norra: Põhjamaade Nõukogu aastaistungil olid põhiteemad kaitsealane koostöö ja rohepöörde kiirendamine

NordenBladet — Selleaastase Põhjamaade Nõukogu aastaistungi peateema oli turvaline, keskkonnasõbralik ja nooruslik Põhjala. Istung toimus Oslos 31. oktoobrist 2. novembrini ning päevakorras olid ka Põhjamaad NATO-s, rohepöörde kiirendamine ja noorte osalemine demokraatias.

Enne istungi ametlikku avamist toimus Põhjamaade peaministrite pressikonverents, kus rõhutati samuti vajadust kiirendada rohepööret ning aidata kaasa vaherahu saavutamisele Lähis-Idas. Toodi välja ka seda, et Ukraina toetamine peab jätkuma, et panna punkt Venemaa agressioonile Ukraina vastu.

Islandi peaminister Katrín Jakobsdóttir tõi välja, et peame järjest rohkem hakkama tähelepanu pöörama tehisintellektile, mis areneb peadpööritava kiirusega. “Põhjamaadel on maailmas eriline staatus, sest meie ühiskonnad on üles ehitatud demokraatiale ja läbipaistvusele, seetõttu peame looma töögrupi, et saada hakkama tehisintellektiga kaasnevate probleemidega ning leida viise, kuidas seda uut tehnoloogiat hea nimel ära kasutada,” sõnas ta. Ka  Ahvenamaa autonoomse maakonna valitsusjuht Veronica Thörnroos tõi välja, et tehisintellekt muudab järjest enam meie töötamist ja suhtlemist: “Peame õppima seda mõistma, kasutama ja kontrollima. Samuti on üha olulisemaks muutunud küberturvalisus, et kaitsta meie kriitilist infrastruktuuri.”

Rootsi peaminister Ulf Kristersson lisas, et Põhjamaad on küll väikesed riigid suures regioonis, kuid maailmas on neil suur hääl ja seda häält vajatakse praegu rohkem kui eales varem. Samuti väljendas ta lootust, et Rootsi saab peagi NATO liikmeks. Ka seni pole Rootsi tundnud end kõrvalseisjana ning Rootsi peaminister on saanud palju informatsiooni oma Põhjamaade kolleegidelt NATO-ga liitumise teemal. Norra peaminister Jonas Gahr Støre rõhutas, et teiste Põhjamaade vaatevinklist on Rootsi juba NATO liige ning nad on andnud Rootsile ka julgeolekugarantii.

Soome peaminister Petteri Orpo tõi veel kord välja Ukraina toetamise vajaduse ning mõistis hukka katastroofilise olukorra Lähis-Idas. Ta lisas:”Täna peame tegelema kahe põhiteemaga – meie ühiskondade vastupidavus ja säilenõtkus ning kliimakriis ja eesseisev COP28. Me peame olema ambitsioonikad ja saama kõik riigid ühiselt kliimamuutuste vastu võitlema.” Gröönimaa Múte B. Egede lisas, et tähelepanu tuleks pöörata ka mikroplastisaastele ning rõhutas, et Gröönimaa ootab võrdsetel alustel koostööd.

Põhjamaade Nõukogu aastaistung algas 31. oktoobril kell 15 (Eesti aja järgi) ning seal astus külalisesinejana üles ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Aastaistungil oli arutluse all kolm põhipunkti:

  • Põhjamaade koostöö julgeolekupoliitika alal ning Põhjamaad NATOs. Seda arutatakse teisipäeval nii külalisesineja Jens Stoltenbergi kui ka peaministritega
  • Rohepöörde kiirendamine. Põhjamaade Ministrite Nõukogu teeb uusi plaane, kuidas jõuda visioonini 2030. Oleme rohepöördes maha jäänud – kuidas sellega toime tulla? Seda arutasid 31. oktoobril ka peaministrid.
  • Noorte osalus. Istungile eelneval nädalavahetusel toimus Põhjamaade noortekogu istung ning 30. oktoobril toimus koolinoorte auhinnatseremoonia, mille teemaks oli sõnavabadus.

Põhjamaade Nõukogu aastaistungit on võimalik jälgida ka veebis: https://www.norden.org/en/information/live-streaming-2023-session-nordic-council-oslo

31. oktoobril õhtul jagati ka Oslo ooperimajas Põhjamaade Nõukogu auhindu. Pidulikul auhinnatseremoonial anti kätte muusika-, laste- ja noortekirjanduse-, filmi-, kirjanduse- ja keskkonna auhind, millest viimase andsid üle Norra kroonprints Haakon ja kroonprintsess Mette-Marit. Vaata auhinnatseremooniat siit: https://www.norden.org/en/event/awards-ceremony-nordic-council-prizes-2023

Avafoto: Unsplash

 

 

Põhjamaad on võtnud sisserände küsimuses karmima seisukoha

NordenBladet – Põhjamaade rände- ja justiitsministrid teatasid täna, pärast kahepäevast koosistumist Kopenhaagenis, kokkuleppest suurendada jõupingutusi sisserändajate kodumaale naasmiseks ning ebaseaduslikult riigis viibivate elanike kolmandatesse riikidesse saatmiseks.

Taani on juba karmistanud kodakondsuse saamiseks nõutavaid tingimusi ning on vedanud siiani kõige karmikäelisemat poliitikat sisserändajate suhtes Põhjamaades. Taani on loonud ka algatusi, mille eesmärk on rännet heidutada.

Taani rände- ja lõimumisminister Kaare Dybvad Bek ütles avalduses, et riikidel on ühine huvi tagada, et seadusliku elamisloata välismaalased saadetaks koju.
Taani sotsiaaldemokraadist peaminister Mette Frederiksen on toetanud pagulaste nulleesmärki oma riigis sestsaati, kui ta 2019. aastal võimule tuli.

Taani oli samuti esimene riik Euroopas, mis loobus elamisloa väljastamisest Süüria sõjapõgenikele Damaskuse piirkonnast 2020. aastal, tuues põhjuseks asjaolu, et olukord araabia riigi pealinna ümbruses on piisavalt turvaline.

Taani ministrite kõrval osalesid koosistumisel ka Rootsi, Soome, Norra ja Islandi ministrid.

Esimene kolmest kokkulepitud algatusest oli suurendada koostööd rändeatašeede vahel, kes vastutavad inimeste maalt väljasaatmise eest.

“Atašeed hakkavad kohtuma regulaarselt ja tugevdavad ühiselt koostööd kolmandate riikidega selleks, et paremini korraldada naasmist küsimuse all olevatesse riikidesse ning pakkuda taaslõimumisel tuge,” ütles Taani rändeminister oma avalduses.

Teine algatus näeb ette koostööd ühiste lendude puhuks mõnest “Põhjamaast kolmandasse riiki, selleks et inimesed ilma seadusliku elamisloata mitmes Põhjala riigis saaksid lahkuda neist ühest riigist ja siirduda kolmandasse riiki,” seisis avalduses.

Ministrid lisasid, et sellist koostööd tehakse Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalveagentuuriga Frontex.

Kolmandaks astutakse samme, millega suurendada tuge lõksu jäänud migrantidele Põhja-Aafrikas, sealhulgas pakutakse abi vabatahtlikuks tagasipöördumiseks nende oma kodumaale.

Põhjala riigid on üksmeelel, et sisserände küsimuses tuleb võtta märksa karmim seisukoht.

Avafoto: Unsplash

Soome lahel gaasitoru juures liikunud laevad on nüüd Norra lähistel

NordenBladet — Soome lahes Balticconnectori gaasitoru lähedal olnud laevad liikusid nüüd koos Norra lähedale, vahendab Norra väljaanne Barents Observer. Soome keskkriminaalpolitsei kriminaalkomissar Risto Lohi rääkis teisipäeval, et gaasitoru lähedal liikunud alused olid Hongkongi lipu all sõitev Newnew Polar Bear ja Venemaa alus Sevmorput, vahendab Iltalehti.

Praegu liiguvad mõlemad laevad Norrast põhja poole. Newnew Polar Bear on Vene kaubalaevast paar tundi maas, kuid mõlemad liiguvad samas suunas.

Uudisteagentuuri Reuters teatel alustas Norra rannavalve patrull-kaater KV Sortland Newnew Polar Beari jälgimist esmaspäeva varahommikul, kui laev asus Bergenist umbes 70 kilomeetrit loodes. KV Sortland jäi Hiina laevast vähem kui kahe kilomeetri kaugusele.

Reutersi teatel liiguvad laevad piirkonnas, kus asub suur hulk Norra gaasitorustikke ja olulisi naftapuurtorne.

Norra kaitseväe operatiivjuhtimiskeskus ei soostunud Reutersile ega Barents Observerile asja kommenteerida.

Me ei saa detailidesse laskuda, vastas juhtimiskeskus küsimustele.
Juhtimiskeskus tõi välja, et kaitsevägi tõstis koos politseiga 2022. aastal valmisolekut.

 

Norra: Multimiljonärist kinnisvaraärimees Bjørn Hanevik sai korralduse eemaldada ebaseaduslikud sadamasillad ning garaaž oma idüllilise asukohaga kinnistult Bergenis Åsane´s

NordenBladet – Mõjuvõimas Norra investor ja ärimees Bjørn Hanevik, kes tegeleb kinnisvara, hotellide, restoranide ja rahandusega läbi oma 100% omanduses oleva ettevõtte Bergen Harbour group, veab Bergeni vallaga vägikaigast. Bergeni valla planeerimis- ja ehitusamet algatas Haneviku suhtes eelmisel aastal toimiku. Esmakordselt kajastas uudist Bergens Tidende (BT).

Vald andis korralduse taastada trepikonstruktsioon, vähendada garaaži ning lammutada ka kaks vastavalt 110- ja 170-ruutmeetrist muuli.

Hanevik, kes on ennast sellel Norra ühel kallimal rannaribal mõnusalt sisse seadnud, on nõudmistele vastu ja väidab, et ebaseaduslikult pole midagi püsti pandud.

“Asi on selles, et see kõik on ehitatud aastatel 1981 ja 1982. Toonase omanikuga oli ehitusasjas kirjavahetus, mida vald ei ole selles protsessis arvestanud. Oleme omalt poolt säilitanud vaid seda, mis on olnud alates ülevõtmisest,” ütleb Hanevik Børsenile.

Hanevik nendib, et valla ettekirjutuse vastu vaidlemine on kahel viimasel aastal palju aega kulutanud ning et kogu nõudmine tuli talle šokina.

BT andmeil on kaebused viinud selleni, et juhtum läheb nüüd poliitilisele kaalumisele. Ka Settebyordi nõunik Ruth Grung (Ap) leiab, et muul tuleks eemaldada. Ta põhjendab seda rannaala kaitsega ning juhib tähelepanu sellele, et muulil puudub loomulik seos maastiku ja kinnistuga.

Hanevik kinnitab Børsenile, et tema olukorraga ei lepi ning soovib saada ümber lükata kõik talle esitatud nõudmised.

“Peame saavutama täieliku efekti. Suur küsimus on selles, mis juhtus aastatel 1982 ja 1983,” ütleb ta.

Maksunimekirjade järgi teenis Hanevik 2021. aastal 2,9 miljonit Norra krooni ja tema varandus oli 280 miljonit Norra krooni.



KAEBUS: Åsanes Våganeseti lõpus asuv luksuskinnistu on varustatud kahe sadamasilla, liivaranna ja trepiga. Kui palju alles jääb, pole teada. Fotod: Google Earthi ekraanipilt