Pühapäev, aprill 20, 2025

NORRA UUDISED

Norra kavatseb juuni keskel kaotada piirangud, kuna haigus on seljatatud, samas kui naabermaal Rootsis möllab kole katk

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Norras on koroonaviiruse tagajärjel surnud 209 inimest ja haigus on seljatatud, mistõttu kaotatakse juuni keskpaigast enamus piiranguid. Naabermaal Rootsis aga möllab koroona, surnud on juba üle 3000 inimese ja hädal pole lõppu näha.

Norra oli Euroopas üks esimesi riike, mis kehtestas karmid piirangud 12. märtsil. Riigis on tuvastatud 8034 nakatumist ja 209 koroonasurma. Haigus on Norras tänu piirangutele hääbunud ning enamus piiranguid on kavas kaotada alates juuni keskpaigast, vahendab Daily Mail.

Naabermaal Rootsis aga lasti viirusel levida, seal on tuvastatud 24 623 koroonaga nakatumist ja 3040 koroonasurma. Nüüd tunnistavad Rootsi ametivõimud, et haigusel levida laskmine oli suur viga.

Norra peaminister Erna Solberg ütles, et piiranguid hakatakse leevendama alates eelolevast esmaspäevast. Lubatud on eraviisilised kuni 20 inimesega kogunemised ja avalikud kuni 50 inimesega kogunemised. Avatakse spordisaalid ja lubatakse sporti teha korraga kuni 20 inimesega.

Norras avatakse koolid ja ülikoolid alates 11. maist, baarid ja lõbustuspargid avatakse 1. juunil. Rohkem piiranguid kaotatakse 15. juunil, alates millest on lubatud kuni 200 inimesega kogunemised, avatakse spordikeskused ja lubatakse jalgpalli mängida.

Solberg ütles, et inimesed on olnud kannatlikud ja see toob nüüd tagasi. Tänu sellele on võimalik Norra uuesti avada. Norras on nakatumise kordaja R0 langenud 0,49 peale, mis tähendab, et haigus on hääbumas. Haiguse seljatamiseks on vajalik, et R0 oleks väiksem kui 1.

Rootsis aga möllab viirus edasi. Üks väheseid piiranguid, mis Rootsis kehtestati oli hooldekodude külastuse keeld, aga see ei takistanud viirusel jõudmast hooldekodudesse. Rootsi saadik USA-s Karin Ulrika Olofsdotter tunnistas, et Rootsi koroonapoliitika on olnud üks suur ebaõnnestumine.

Ülejäänud Põhjamaades on nakatumised olnud kontrolli all. Taanis on tuvastatud 10 083 koroonaga nakatumist ja 514 koroonasurma, Soomes ainult 5673 nakatumist ja 255 surma.

Norra kehtestas eriolukorra, koolid ja asutused, söögikohad kinni

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Norra kehtestas eile neljapäeval (12.märts) eriolukorra ja rahuaja kohta kõige karmimad võimalikud meetmed. Suletakse koolid ja söögikohad, keelatakse kõik spordiüritused. Norra meedikutel on keelatud maalt lahkuda kuni aprilli lõpuni ja kõik, kes saabuvad välismaalt, peavad olema karantiinis kaks nädalat, vahendab Reuters.

Peaminister Erna Solberg ütles, et tegemist on rahuaja karmimate võimalike meetmetega, et ära hoida ohtliku koroonaviiruse levikut. Meetmed mõjutavad paljude norrakate igapäevast elu, kuna vanemad peavad olema koos lastega kodus. Need, kes kodust töötada ei saa, võivad jääda ilma osast sissetulekust.

Solberg ütles, et olukord on raske nii perede kui ettevõtete jaoks. Valitsusel on kavas meetmed, kuidas toetada ettevõtteid, samuti suurendatakse hüvitist neile vanematele, kes peavad olema lastega kodus.

Norra saab praeguses olukorras kasutada oma ligi 900 miljardi euro suurust stabiilsusfondi. Selle maht on Norra 7 aasta riigieelarve. Täna reedel kavatseb valitsus toetada ettevõtteid, kes kriisist enim kannatavad nagu lennufirmad ja hotellid.

Norras tuvastati esimene nakatunu 26. veebruaril. Eilse neljapäevase seisuga oli nakatunuid 800. Põhjamaadest on Norras nakatumisi olnud kõige rohkem.

Lisaks Norrale on otsustanud ka Taani sulgeda koolid ja ametiasutused.

 

Lennufirmad jätavad ära tuhandeid lende Euroopas ning saadavad töötajaid sundpuhkusele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Lennufirmad jätavad nõudluse puuduse tõttu ära tuhandeid lende Euroopas. Seda teevad teiste seas Finnair ja Norwegian. Finnair jätab aprillikuus ära 2400 lendu nii Soome sees kui Euroopas. Osa liinide puhul kasutatakse väiksemat lennukit, vahendab MTV.

Norwegian jätab ära 3000 lendu märtsi keskpaigast kuni juuni keskpaigani. See tähendab ligi 15 protsendi lendude ärajätmist. Samal ajal saadetakse osa töötajaid sundpuhkusele. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et inimesed ei broneeri lende suvepuhkuste ajaks.

Finnair muutis koroonaviiruse tõttu ka lennupiletide muutmise tingimusi, kus lisatasuta saab broneeritud lennuaega muuta kuni 30. novembrini toimuvate reiside jaoks.

 

Eestit külastab hinnatud Taani-Norra kirjanik Kim Leine

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – 25. veebruaril kell 18.00 on kõigil huvilistel võimalik kohtuda tunnustatud Taani-Norra kirjaniku Kim Leinega (sündinud 1961 Norras). Kirjanikuga vestleb eesti prosaist ja näitekirjanik Tiit Aleksejev.

Vestlusõhtu toimub Taani saatkonnas (Wismari 5, Tallinn) hubases õhkkonnas ning vastlapäeva puhul pakutakse kohvi ja teed ning taanipäraseid vastlakukleid. Vestlus toimub inglise keeles.

Kim Leine lapse- ja noorukiaastad möödusid perekonnas, kus valitsesid Jehoova tunnistajate uskumused ja selle usundi kuulutamine. Kui Kim oli viieaastane, jättis isa maha nii perekonna kui ka usu ning kolis Kopenhaagenisse. 17aastasena lahkus ka Kim perekonna juurest ja suundus Kopenhaagenisse isa otsima. Ta asus elama isa ja tolle elukaaslase juurde ning langes aastateks isapoolse seksuaalse väärkohtlemise alla.

Pärast gümnaasiumit õppis Kim õendust, abiellus ja sai erialast tööd Gröönimaal. Kokku veetis ta Gröönimaal 15 aastat. Sellesse perioodi jäi abielu purunemine, rohked dramaatilised naissuhted, üha süvenev alkoholi ja uimastite tarbimine. Vabanenud viimaks sellest sõltuvusest naases ta Taani ja tegi 46aastaselt teoks oma ammuse kirjandusliku unistuse – Kim Leinest sai kirjanik. Leine debüütromaan, pisaraile kiskuvalt siiras „Kalak“ ilmus 2007. aastal, oli suures osas autobiograafiline ning seda saatis suur müügiedu.

2012. aastal ilmus Kim Leinelt tema kolmas teos, ajalooline suurromaan „Profeterne i evighetsfjorden“ („Igaviku fjordide prohvetid“ ilmus Eesti Raamatu Põhjamaade romaani sarjas 2016 Ene Mäe tõlkes). Tegemist on võimsa Gröönimaa-saagaga, mis põhineb 18. sajandil Taanis ja Gröönimaal ka tegelikult aset leidnud sündmustel. Raamatu avaldamise õigusi on müüdud 23 riiki, seda on ainuüksi Taanis trükitud üle 100 000 eksemplari, ja see on Gröönimaa-triloogia esimene teos. Romaan on toonud autorile rohkelt tunnustust ja pälvinud sealhulgas Põhjamaade kõrgeima ja prestiižseima kirjandusauhinna – Põhjamaade Nõukogu auhinna.

Palume oma tulekust teada anda meiliaadressil tllambrsvp@um.dk reedeks, 21. veebruariks. Tulijatel kaasa võtta fotoga dokument.

Vestlusõhtu korraldamisel teevad koostööd: Taani Kultuuri Instituut Eestis, Lätis ja Leedus, Taani Suursaatkond Tallinnas ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Tallinnas.

Norralased on mürgise suusamäärdega kahjustanud püsivalt keskkonda, ohtlikud mürgid jõuavad taimede ja loomade kaudu inimeste organismi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Norras on Holmenkolleni ja Lillehammeri ümbrus põhjalikult ära mürgitatud. Keskkonda on kahjustanud suusamääretes kasutatav mürgine fluor. Tegemist on teadaolevalt püsiva kahjustusega, mida ei saa enam tagasi pöörata. Norra tähtsaimate suusaradade ümbrus on ulatuslikult mürgitatud, vahendab Dagbladet.

Teadlased võtsid mürgise fluori proove nii maapinnast kui veest, suusaradade juurest ja fluoripulbri välja töötanud Norra firma Swix endise tehase juurest Lillehammeris. Kõige rohkem Fluori leiti Lillehammeri, Holmenkolleni ja Rena suusakeskuste juurest.

Holmenkollen on Norra talispordi meka. Seal on toimunud neljal korral suusatamise MM-võistlused. Seal toimusid olümpiamängud 1994. aastal.

Holmenkolleni mürgikogused on kahekordistunud võrreldes 2015-2017. aastaga, mil seda piirkonda esimest korda kontrolliti. Piirkonna vihmaussides oli fluori 30 korda rohkem kui mujal.

Norra firma Swix tõi esimese fluoril põhineva määrde turule 1987. aastal. Pärast seda on tippsportlased kasutanud ainult fluoril põhinevaid määrdeid. Vahe võrreldes teiste määretega on nagu öö ja päev. Fluoripulbrist on rohkem kasu kui dopingust.

Rahvusvaheline suusaföderatsioon FIS aga keelas novembris fluorimäärete ehk nn perfluoreeritud akrüüliühendite (PFAS) kasutamise suurvõistlustel. Selle põhjuseks on vastav Euroopa Liidu keeld, mis jõustub 2020. aasta 4. juulil.

Fluor on tervisele kahjulik ja keskkonnale ülimürgine. 1990ndatel aastatel suri Itaalia koondise noor määrdemees. Palju on räägitud sellest, et fluorimäärded toovad kaasa enneaegse surma. PFAS ühendid lagunevad looduses aeglaselt või üldse mitte. Mürkide sattumine loodusse on väga ohtlik, kuna nad liiguvad toitumisahelat pidi ülespoole. Kemikaalid jõuavad lõpuks kiskjateni ja ka inimese toidulauale.

Norras on asi juba nii hull, et mürgiseid fluoriühendeid leitakse igalt poolt: metsades, meres ja inimeste kodudes. Kemikaalid kõigutavad inimeste hormonaalset tasakaalu, põhjustavad vähki ja muid hädasid.

Suusafirmade esindajad tunnistavad probleemi, aga märgivad, et fluor võib ka muud moodi loodusesse sattuda, suusatamine pole ainus põhjus. PFAS ühendeid kasutatakse ka mujal vett hülgavate omaduste tõttu. Kõige tuntumad kaubad, kus PFAS ühendeid kasutatakse on lisaks suusamääretele praepannid ja vett hülgavad kaitserõivad.

1...343536...44Page 35 of 44