Pühapäev, juuni 29, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Saematerjali turuhind on kuni viiendiku võrra langenud

NordenBladet – Saematerjali turuhind on langenud hinnanguliselt kuni viiendiku. Hinnalanguse põhjuseks peetakse puidufirmade suurt laovaru ning tarbimise vähenemist.

Paari viimase kuu jooksul ostsid paljud puidufirmad materjali kokku arvestusega, et saematerjali nõudlus jääb kahe viimase aasta tasemele. Kuid kõrgete ehitushindade tõttu on nii riigi- kui ka erasektoris lükatud paljude suuremate ehituste alustamine edasi, mistõttu on ka saematerjali nõudlus vähenenud, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Teises kvartalis, märtsis, püüdsid kõik seoses selle Ukraina ja Vene sõjaga osta nii palju kui võimalik Venemaalt kokku ja muudest riikidest, just kartes seda, et see Venemaa puit lõpeb ära ja nüüd on tulemus käes – laod on materjali täis,” ütles AS Barrus saematerjali ostu-müügijuht Janar Tatomir.

Näiteks kuusepalgist valmistatud saematerjali tihumeetri turuhind on langenud üle 100 euro.

“Kui teises kvartalis hinnad kõikusid 420-460 tihumeetrit, siis tänase päeva seisuga võib saada sama materjali 300 või isegi 290 eest. See langus on olnud üsna suur ja tegelikult veel täna ei ole veel teada, kas see hinnatase sinna paika jääb,” ütles OÜ Peetri Puit juht Peeter Peedomaa.

Kui suurfirmad sõlmivad aasta lõpuks saematerjali ostu-müügilepinguid juba odavamate hindadega, siis väiketarbija jaoks hinnalangust veel ei ole.

Saematerjali ostja Andres ütles, et tema hinnalanguses aru ei saa. “Ütleme nii, et kui see hind on sinna ülesse ära läinud, siis ta on sellele tasemele pidama jäänud,” sõnas Andres.

Võrus ligi 20 aastat ehitusliku saematerjali müügiga tegelenud Aigar Aia ütles, et need, kellel on vaja puitu osta, need seda ka ostavad.

“Mulle tundub, et praegu igaüks hakkab oma maakodusid renoveerima. Minu silmade läbi ostetakse praegu rohkem kui enne,” ütles Aigar Aia.

Avafoto: Pexels

Eesti: Nädalaga lisandus Eestisse 1721 sõjapõgenikku

NordenBladet – 11.–17. juulini saabus Eestisse 1721 sõjapõgenikku Ukrainast, sh 151 last. Neist omakorda 801 inimest oli transiidil ehk nemad soovivad Eestist edasi liikuda.

Eestisse on alates Ukraina sõja algusest tulnud 79 671 sõjapõgenikku, kellest edasi on läinud 32 945 inimest ehk 41,4 protsenti.

Kokku on Eesti alates Ukraina sõja puhkemisest vastu võtnud 46 726 sõjapõgenikku.

Ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 30 291 inimesele.

Eesti: Tallinn alustab koos politsei ja meelelahutusasutustega kampaaniat öise heakorra parandamiseks

NordenBladet – Tallinn alustab koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ja meelelahutusettevõtetega ühist kampaaniat, mille eesmärk on parandada Tallinna öist heakorda.

“Öösel saab hea olla nii nendel inimestel, kes tahavad kodus magada kui ka nendel, kes on otsustanud välja lõbutsema minna. Turvalisse ja sõbralikku ühiskonda saavad kõik võrdselt panustada,” ütles Tallinna linnavalitsuse ööelu nõunik Natalie Mets. “Selle kampaania eesmärk ongi tuletada meelde, et samal tänaval, kus on baarid ja lokaalid, võivad olla ka inimeste kodud. Ühtlasi julgustame märkama rohkem ümberringi toimuvat ning kahtluse korral reageerima ja abistama.”

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse juhi Lennart Kamsi sõnul pakuvad hilised õhtutunnid politseile kõige rohkem tööd, sest peomeeleolus inimesed ei pruugi alati teistega arvestada. „Hea ja turvalise ööelu tagajaks ei saa olla ainult politsei, vaid iga inimene ise peab arvestama sellega, et ta ei viibi linnas üksinda. Kontrollides oma käitumist ja märgates abivajajaid, loome turvalise keskkonna kõigile. Ole eeskujulik kodanik – märka, abista ja arvesta teistega,“ ütles Kams.

Kalamajas tegutseva Sveta baari juhatuse liikme ja kontserte korraldava agentuuri Damn.Loud asutaja Roman Demchenko sõnul on äge, aga turvaline ööelu tähtis iga tänapäevase linna kuvandile. “Kultuurne ööelu meelitab Tallinnasse turiste, pakub head ajaveetmise võimalust kohalikele ja annab tööd väga paljudele inimestele muusikutest baaritöötajateni,” ütles Demchenko. “Samas on oluline, et ööelu tegevused tekitaksid võimalikult vähe kahju ja ebamugavust. Ma usun, et antud kampaania tõstab meie ööelu kvaliteeti ja tuletab inimestele meelde, millised on käitumisnormid meie avalikus ruumis.”

Linnas tegutsevad meelelahutusasutused, kes seda soovivad, saavad kampaaniaga ühineda. Täpsemad juhised kampaaniaga liitumiseks on koos materjalidega kättesaadavad Tallinna veebilehel aadressil https://www.tallinn.ee/et/oise-heakorra-kampaania

Plakatitega öiste meelelahutusasutuste läheduses ja sees ning sotsiaalmeedias korraldatav kampaania juhib tähelepanu sellele, et öise heakorra eest ei lasu vastutus üksnes ettevõtetel ja korrakaitsjatel, vaid ka kõigil linnas liikuvatel inimestel.

Kampaanial on kaks põhisõnumit. Üks tuletab meelde öörahust kinni pidamise vajalikkust inimeste kodude lähedal: “Tšhh – palun vaikust!” Teine sõnum kutsub üles aitama inimesi, kellel seda vaja olla võiks: “Kui märkad, kutsu abi!”

Eesti: UURINGUST selgus, et 55% Eesti inimestest sooritab e-ostu vähemalt korra kuus

NordenBladet – Enam kui pooled igapäevaselt internetti kasutavatest Eesti inimestest sooritab ka vähemalt korra kuus ühe e-ostu. 14% ostab veebi vahendusel vähemalt korra nädalas. Naised on üldiselt meestest agaramad netiostlejad ja enim oste sooritatakse nädalavahetusel, selgus Citadele panga tellitud uuringust.

Iga viies ehk 21% igapäevaselt internetti kasutavatest Eesti elanikest ütleb, et teeb kaugoste mitu korda kuus, samas kui 20% väidab, et teeb seda kord kuus. 8% ostab kaupu internetist igal nädalal ja veel 6% mitu korda nädalas, selgus selgus universaalse veebimaksete vastuvõtmise lahenduse Klix läbi viidud Baltikumi elanike küsitlusest.

Balti riikide elanike seas on e-ostlemine kõige populaarsem Leedus, kus 67% vastanutest sooritab veebist oste vähemalt kord kuus. Lätlased on eestlastest õige natuke aktiivsemad 57% juures.

Lätis ja Leedus sooritavad internetist oste kõige sagedamini ehk mitu korda nädalas 30–39-aastased naised, Eestis on aga kõige aktiivsemad 50–59-aastased naised.

„E-poodide omanikud peaksid kindlasti selliste uuringute tulemusi kõrva taha panema, sest see näitab selgelt, kes on rohkem valmis internetist kaupu ostma ning kes vajaks selleks veel natuke tagant utsitamist,“ lausus Citadele panga Eesti filiaali juht Rainer Moppel.

Kui enamus ehk 43% vastanutest märkis, et neil pole e-ostlemiseks mingit kindlat aega, siis 19% Eesti inimestest vastas, et sooritavad netist oste enamasti nädalavahetustel ning omakorda sama paljud teevad seda tööpäeva õhtutel. 12% vastas, et kasutavad e-ostlemist just väikeseks vahepausi tegemiseks ehk surfavad veebipoodides just tööst puhkepauside ajal.

Baltikumi elanike küsitluse veebiostlemise harjumuste kohta viis Citadele Klix koostöös uuringuagentuuriga Norstat läbi 2022. aasta aprillis, küsitledes veebis igas riigis enam kui 700 vastajat vanuses 18–74 aastat.

Avafoto: Pexels

 

Leedu elektriautode laadijate idufirma Inbalance laienes Eestisse

NordenBladet – Elektriautode laadijaid paigaldav ja neile tarkvaralahendusi pakkuv Leedu juurtega idufirma Inbalance laienes Eestisse ning alustas koostööd autopesulate ketiga Jazz.

Jazzi Mustakivi pesula juurde Tallinnas on esimesed Inbalance’i laadijad juba paigaldatud, teatas ettevõte. Laadijate paigaldamist rahastas täielikult Inbalance, mille tegevjuhi Simonas Stankause sõnul on ettevõte valmis jätkama investeerimist Eesti elektrilaadijate taristusse ja laadijate võrgustiku arendamisse. Näiteks Riias läks nelja laadimiskoha paigaldamine maksma 12 000 eurot.

“Meie jaoks on tegemist esimese olulise strateegilise sammuga,” ütles Stankaus, kes lisas, et ettevõte soovib luua Baltikumi uue jätkusuutliku laadimisvõrgustiku.

Eestis Inbalance laadijaid paigaldava ettevõte Globesec OÜ tegevjuit Erkki Vagensteini sõnul ei ole praegu turul olevad elektrilaadija lahendused eriti tulevikukindlad, sest kui tulevikus on elektriautosid linnapildis palju rohkem, tuleb uute jaamade jaoks hakata uusi kaableid vedama. Inbalance laadijaid saab tema sõnul aga ühe toitejuhtme külge ühendada sõltuvalt asukohast neli kuni kuus.

Laadija on 44-kilovatine, 22 kilovatti ühe laadimispesa kohta ning igal laadijal kaks pesa, seega on need mõeldud kortermajade, kaubanduskeskuste või ettevõtete kontorite ette, kus inimese auto veedab päevas pikema aja.

Inbalance asutati 2019. aastal. Praeguseks on firma kaasanud 2,5 miljonit eurot investeeringuid ja paigaldanud üle 150 laadimisjaama. Ettevõttes töötab 25 inimest.

Avafoto: Pexels