NordenBladet —Praktikale saab kandideerida Riigikohtu haldus-, kriminaal-, tsiviil- või põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse. Praktika käigus saab üliõpilane tuttavaks Riigikohtu ja selle töökorraldusega, osaleb juhendaja toel kolleegiumi töös valmistades ette kohtuasjade menetlusse võtmise otsuseid ja kohtulahendeid. Lisaks saab proovida kätt kohtulahendite süstematiseerimisel ning kohtupraktika ülevaadete ettevalmistamisel.
Praktika toimub kolmel perioodil, mille seast on võimalik juba kandideerimisel välja tuua oma eelistus. Praktikaperioodi algused on:
NordenBladet — Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuulutas välja reaalajamajanduse teaduspreemia konkursi eesmärgiga ergutada teadustegevust reaalajamajanduse valdkonnas ning avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö või teadusartikli eest.
Konkursi raames antakse teaduspreemia välja kahes kategoorias: uurimistööd ja teadusartiklid. Uurimistööde kategoorias premeeritakse kõrghariduse 1. ja 2. astme lõputöid. Teadusartiklite kategoorias premeeritakse eelretsenseeritavas rahvusvahelises teadusajakirjas avaldatud või avaldamiseks vastuvõetud teadusartikleid.
Konkurss on avatud kuni 1. oktoobrini ning eelarve on kokku 10 000 eurot.
Dokumendid tuleb esitada e-posti aadressil: info@mkm.ee, märkega: Reaalajamajanduse edendamise teaduspreemia konkurss
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium moodustab konkursile laekunud tööde hindamiseks komisjoni ning ühes kategoorias antakse välja kuni 3 teaduspreemiat. Konkursi tulemused selguvad käesoleva aasta detsembrikuus.
Eelmisel aastal premeeris ministeerium Tauri Tampuu (Tartu Ülikool), Eduard Ševtšenko (Tartu Ülikool) ja Laura Altini (Tartu Ülikool) teadustöid ning Cäroly Kirsi (Tallinna Tehnikakõrgkool) lõputööd.
Teaduspreemia konkurss panustab reaalajamajandusele ülemineku laiemasse visiooni, mille üks eesmärk on muuta ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ettevõtete haldamise ja majandamisega seotud tegevused taustal toimivateks tegevusteks ja vähendada seeläbi märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust.
Reaalajamajandus (inglise keeles real-time economy) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul. Reaalajamajanduse teenused on nt. e-arved ja e-kviitungid, e-aadress, e-ID, e-allkiri, e-maksed, e-hanked, e-veoselehed jms.
NordenBladet — Riiklik hariduspreemiate komisjon, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad, valis välja 12 kategooria nominendid. Laureaadid kuulutatakse välja laupäeval, 8. oktoobril Pärnu Kontserdimajas toimuval aasta õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“. Otseülekanne galalt algab Eesti Televisioonis kell 18.45.
„Aasta õpetaja gala 2022 konkursile esitati sel aastal kokku üle tuhande viiesaja ankeedi erinevate haridusvaldkonna töötajate tunnustamiseks. See kõneleb muljetavaldavalt suurest tähelepanust teile, head õpetajad ja õppejõud, haridusasutuste juhid, tugispetsialistid ja koostööpartnerid,“ sõnas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. „Mul on hea meel kogu haridustöötajatele osaks saanud tunnustust Eesti avalikkusega jagada. Te olete teinud ja teete tublit tööd. Eraldi tahan tänada teie endiseid ja praegusi õpilasi, kolleege, lapsevanemaid, haridusega tihedalt seotud inimesi, kes võtsid aja ja meile teie suurepärastest tegudest haridusmaastikul teada andsid,“ lisas Lukas.
Vabariigi Valitsus on määranud silmapaistvate tööalaste saavutuste eest haridustöötajatele juba viiendat korda kümme riiklikku aastapreemiat, suurusega 10 000 eurot ning elutööpreemia, mille suuruseks on 65 000 eurot.
Aasta lasteaiaõpetaja nominendid:
Linda Keita, Tallinna Endla lasteaed Jelena Botškova, Narva lasteaed Tareke Kristel Kallas, Saku lasteaed Terake
Aasta klassiõpetaja nominendid:
Kaja Kivisikk, Tartu Descartes’i kool Kristi Goldberg, Toila Gümnaasium Anna Solomko, Tallinna Pae Gümnaasium
Aasta klassijuhataja nominendid:
Ülle Kramer, Viljandi Kutseõppekeskus Indrek Peil, Saaremaa Gümnaasium Maris Orav, Põltsamaa Ühisgümnaasium
Aasta põhikooli aineõpetaja nominendid:
Piia Haab, Aruküla Põhikool Riina Reiljan, Tartu Kivilinna Kool Dmitri Mištšenko, Ehte Humanitaargümnaasium
Aasta gümnaasiumiõpetaja nominendid:
Katri Mirski, Gustav Adolfi Gümnaasium Reesi Kuslap, Viimsi Gümnaasium Veronika Zhurina, Narva Soldino Gümnaasium
Aasta kutseõpetaja nominendid:
Tiina Friedrichson, Tartu Rakenduslik Kolledž Siim Soonsein, Tartu Kunstikool Terje Jaksen, Tallinna Ehituskool
Aasta huvialaõpetaja nominendid:
Sander Tamm, Tartu Karlova Kool, Tartu I Muusikakool Sondra Lampmann, MTÜ Nukufilmi Lastestuudio Animakool Andrus Lillepea, Lasnamäe Muusikakool
Aasta tugispetsialisti nominendid:
Kaja Plado, Tartu Hiie Kool Jelena Borovkova, Narva lasteaed Potsataja Maris Siiman, Viljandi Päevakeskus, Laste- ja perede Tugikeskus, Lasteaed Krõllipesa
Aasta õppejõu nominendid:
Ago Luberg, Tallinna Tehnikaülikool Triin Vihalemm, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Sergei Pavlov, TTÜ Virumaa Kolledž
Aasta õppeasutuse juhi nominendid:
Mariliis Oder, Kohtla-Nõmme Kool Hiie Asser, Tartu Annelinna Gümnaasium Meelis Kond, Tallinna 21. Kool
Aasta hariduse sõbra nominendid:
Märt Lume, Haridusinvestor, Futuclass kaasasutaja ja start-up ettevõtja Virumaa Eesti Hariduse Selts Vabatahtlikest üliõpilastest abiõpetajate programm
Aasta haridusteo nominendid:
WELCOME, Ukrainians! EKA kiirreaktsioon UKRAINA üliõpilastele kunstiõppe pakkuja ja rahvusvahelise abikoostöö käivitajana; Matemaatika olümpiaad LÕK õpilastele Valgamaal ja Võrumaal; Maailmahariduse toomine Eesti alusharidusse.
Aasta õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad meie laste ja noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.
Konkursi ajaliin
Märtsis kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium välja konkursi parimate haridustöötajate tunnustamiseks. Konkursile laekus üle 1500 kandidaadi.
Mais alustasid tööd piirkondlikud komisjonid ja kõrghariduskomisjon, kus selgusid finalistid ehk need õpetajad ja haridustöötajad, kelle kandidatuur liikus edasi riiklikule komisjonile.
Augustis kogunes riiklik hariduspreemiate komisjon, et valida välja nominendid ja teha ettepanekud aastapreemiate määramise osas.
Elutööpreemia kategooria kandidaadid liikusid otse riiklikule hariduspreemiate komisjonile, kes tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku elutööpreemia määramiseks.
Kõikide kategooriate võitjad selguvad 8. oktoobril Pärnu Kontserdimajas toimuval pidulikul galal „Eestimaa õpib ja tänab“.
NordenBladet — Rahvusvaheline sünkrotronkiirguse uurimiskeskus MAX IV kutsub Eesti ettevõtteid ja teadlasi oma laborisse tegema kõrgetasemelist teadus- ja arendustööd. Veel 26. septembrini saab esitada taotlusi tööperioodiks, mis kestab 2023. aasta veebruarist augustini.
Rootsis asuvas MAX IV laboris on võimalik teha uute materjalide ja tehnoloogiate arendamiseks uuringuid, milles on vaja kasutada sünkrotronkiirgust. Labori 16 kiirekanalit ootavad nii uusi kui ka kogenud sünkrotronkiirguse kasutajaid uurima materjalide struktuuri, morfoloogiat, sisemust ja keemilist koostist. Eksperimentide korraldamiseks on vaja esitada lühike taotlus, milles kirjeldatakse lahendamist vajavat probleemi. Samuti tuleb taotluses märkida, millist kiirekanalit kasutada soovitakse. Mõõtmisaja saamiseks peab taotlus ületama MAX IV labori kvaliteedi- ja tehnilise teostatavuse lävendi.
Tartu Ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse kaasprofessori Vambola Kisandi sõnul pakuvad sellised uuringud kindlasti huvi ettevõtetele, kes arendavad uusi energiasalvestamise tehnoloogiaid. „Näiteks oleme koostöös professor Enn Lusti uurimisrühmaga keemia instituudist välja arendanud unikaalse mõõteseadme, mis võimaldab sünkrotronkiirguse abil teha superkondensaatorite materjalide ja uute elektrolüütide uuringuid,“ ütles Kisand.
Taotlema on oodatud teadus- ja arendustöö tegijad ning tehnoloogiaarendusega tegelejad nii era- kui ka avalikust sektorist. Eriti julgustatakse taotlust esitama ettevõtteid, sest nüüdisaegsed uurimismeetodid toetavad uuenduslike toodete ja tehnoloogiate arendust märkimisväärselt.
Kogu info kiirekanalite ja nende kasutustingimuste kohta, taotlemisjuhised ning muu kasulik teave on MAX IV veebilehel.
Uurimiskeskuses on ka Eesti teadlaste initsiatiivil koostöös Soome ülikoolidega valminud kiirekanal FinEstBeAMS. Sellest aastast saavad Eesti uurijad, kelle taotlus on lävendi ületanud, taotleda eelisjärjekorras mõõtmisaegu MAX IV uurimiskeskuse mis tahes kiirekanalis. Niisuguse õiguse annavad meile investeeringud, mida Eesti on teinud kiirekanali arendusse. Eelisjärjekorda pääsemiseks tuleb taotlusvormis vastata jaatavalt küsimusele „Estonian users: Do you want to apply for privileged access through the ESTMAX consortium?“.
Uuringute ettevalmistamiseks, sobiva eksperimendi ja uurimismeetodi leidmiseks, mõõtmise ettevalmistamiseks ja taotluse esitamiseks pakuvad huvilistele abi Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi eksperdid. Lisateavet selle kohta annab FinEstBeAMSi konsortsiumi juht Marco Kirm.
Eesti teadustaristu teekaardi objekti FinEstBeAMS tegevust rahastatakse projekti „MAX-TEENUS“ raames. Selle toetuse eesmärk on luua Eesti uurijatele parim juurdepääs sünkrotronkiirguse allikale MAX IV uurimiskeskuses, kasvatada ja õpetada Eesti kasutajate kogukonda ning tagada neile toetus eksperimentide läbiviimisel.
Lisateave: Marco Kirm, FinEstBeAMSi konsortsiumi juht, marco.kirm@ut.ee Rainer Pärna, projekti „MAX-TEENUS“ juht, rainer.parna@ut.ee
NordenBladet — Täna, 22. septembril esitletakse Tallinna Linnaarhiivis LIT Verlagi ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse koostöös ilmuva raamatuseeria „Baltische literarische Kultur“ (Balti kirjakultuur) teist ja kolmandat köidet. Mõlema väljaande keskmes on esmakordne allikapublikatsioon, mida saadab põhjalik ajaloolis-kirjanduslooline eessõna ja kommentaar.
Martin Klöker „Caspar und Catharina. Eine Revaler Liebe in Briefen des 17. Jahrhunderts“ (Caspar ja Catharina. Armastus kirjades 17. sajandi Tallinnas).
David Hilchen „Sub velis poeticis. Lateinische Gedichte. Herausgegen, übersetzt und kommentiert von Kristi Viiding und Martin Klöker. Mit einer Einleitung von Kristi Viiding und Maria-Kristiina Lotman“ (Luulepurje all. Ladinakeelsed luuletused. Välja andnud, tõlkinud ja kommenteerinud Viiding ja Martin Klöker. Kristi Viidingu ja Maria-Kristiina Lotmani eessõnaga).
Ajaloo- ja kirjandushuvilisteni jõuab kaks lugu kirjanduse loomise, levitamise ja vastuvõtuga seotud probleemidest isiklikes ja poliitilistes kriisiolukordades, mõlemad aset leidnud varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal. Kaht raamatut seob seegi, et mõlemad tutvustavad siinse regiooni hästi varjatud ja mäluasutustesse laiali pillutatud, seni uurimata ja avaldamata kirjasõna: „Caspar und Catharina“ rohkem kui sajast saksakeelsest armastuskirjast koosnevat lugu 1630–1650ndate aastate Tallinnast ning „Sub velis poeticis“ Riia humanisti ja õigusteadlase, riigireeturiks tembeldatud ja põrgupojaks hüütud David Hilcheni ladinakeelseid luuletusi 16. ja 17. sajandi vahetusest, Riia humanismi kõrgajast. Kui Caspar Meyeri ja Catharina von Hoyeni kirjakogu on säilinud Tallinna Linnaarhiivis, siis David Hilcheni luuletused on kokku kogutud Euroopa mäluasutustest Eestist, Lätist, Poolast ja Saksamaalt.
Raamatusarja „Baltische literarische Kultur“ algataja on Martin Klöker ning selles ilmuvad teaduslikud käsitlused ja allikpublikatsioonid peamiselt Eesti ja Läti ala saksa- ja ladinakeelsest kirjandusest. Kirjanduse mõistet käsitletakse sarjas interdistsiplinaarselt, rõhutades eriti kirjasõna sotsiaalajaloolist alust raamatu-, raamatukogu-, kooli- ja teadusajaloo ning kirikuloo kontekstis.
Esitluse korraldajad: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Tallinna Linnaarhiiv.
