NordenBladet — Täna, 22. septembril esitletakse Tallinna Linnaarhiivis LIT Verlagi ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse koostöös ilmuva raamatuseeria „Baltische literarische Kultur“ (Balti kirjakultuur) teist ja kolmandat köidet. Mõlema väljaande keskmes on esmakordne allikapublikatsioon, mida saadab põhjalik ajaloolis-kirjanduslooline eessõna ja kommentaar.

  • Martin Klöker „Caspar und Catharina. Eine Revaler Liebe in Briefen des 17. Jahrhunderts“ (Caspar ja Catharina. Armastus kirjades 17. sajandi Tallinnas).
  • David Hilchen „Sub velis poeticis. Lateinische Gedichte. Herausgegen, übersetzt und kommentiert von Kristi Viiding und Martin Klöker. Mit einer Einleitung von Kristi Viiding und Maria-Kristiina Lotman“ (Luulepurje all. Ladinakeelsed luuletused. Välja andnud, tõlkinud ja kommenteerinud Viiding ja Martin Klöker. Kristi Viidingu ja Maria-Kristiina Lotmani eessõnaga).

Ajaloo- ja kirjandushuvilisteni jõuab kaks lugu kirjanduse loomise, levitamise ja vastuvõtuga seotud probleemidest isiklikes ja poliitilistes kriisiolukordades, mõlemad aset leidnud varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal. Kaht raamatut seob seegi, et mõlemad tutvustavad siinse regiooni hästi varjatud ja mäluasutustesse laiali pillutatud, seni uurimata ja avaldamata kirjasõna: „Caspar und Catharina“ rohkem kui sajast saksakeelsest armastuskirjast koosnevat lugu 1630–1650ndate aastate Tallinnast ning „Sub velis poeticis“ Riia humanisti ja õigusteadlase, riigireeturiks tembeldatud ja põrgupojaks hüütud David Hilcheni ladinakeelseid luuletusi 16. ja 17. sajandi vahetusest, Riia humanismi kõrgajast. Kui Caspar Meyeri ja Catharina von Hoyeni kirjakogu on säilinud Tallinna Linnaarhiivis, siis David Hilcheni luuletused on kokku kogutud Euroopa mäluasutustest Eestist, Lätist, Poolast ja Saksamaalt.

Raamatusarja „Baltische literarische Kultur“ algataja on Martin Klöker ning selles ilmuvad teaduslikud käsitlused ja allikpublikatsioonid peamiselt Eesti ja Läti ala saksa- ja ladinakeelsest kirjandusest. Kirjanduse mõistet käsitletakse sarjas interdistsiplinaarselt, rõhutades eriti kirjasõna sotsiaalajaloolist alust raamatu-, raamatukogu-, kooli- ja teadusajaloo ning kirikuloo kontekstis.

Esitluse korraldajad: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Tallinna Linnaarhiiv.