NordenBladet —Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega tekib keskmise suurusega ja suurtel ettevõtjatel võimalus taotleda toetust toodete töötlemiseks või turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks.
Investeeringutoetust saavad taotleda kõik keskmise suurusega või suured ettevõtjad, kelle põhitegevusalaks on toiduainete või jookide tootmine. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on toetuste pakkumine praeguses keerulises olukorras eriti oluline.
„Nende toetuste abil on võimalik ettevõtjatel võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja seadmeid, mis võimaldavad kulusid vähendada, energiat säästa ning üldist töökorraldust tõhustada. Selle kõigega aitame kaasa keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele,“ ütles minister Kruuse.
Toetust makstakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 programmiperioodi jooksul. Toetus ühe taotleja kohta on minimaalselt 100 000 eurot ja maksimaalselt kolm miljonit eurot. Toetuse määr on keskmise suurusega ettevõtjatel kuni 30% ja suurettevõtjatel kuni 20%. Septembris avatava taotlusvooru eelarve on neli miljonit eurot.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.
NordenBladet —Riigikogu kuulas täna esimesel erakorralisel istungjärgul ära peaminister Kaja Kallase poliitilise avalduse, kus ta teatas valitsuse tagasiastumisest.
Istungi algul teatas Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur aseesimehe kohalt lahkumisest.
Riigikogu teine erakorraline istungjärk algab täna tund aega pärast esimese istungjärgu lõppu ehk kell 10.07. Selle istungjärgu päevakorras on peaministrikandidaat Kaja Kallasele valitsuse moodustamiseks volituste andmine ning valitsuse algatatud väetiseseaduse, kemikaaliseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (614 SE) kolmas lugemine.
Volituste andmise arutelul peab Kallas kuni 20-minutilise ettekande valitsuse moodustamise alustest. Iga Riigikogu liige võib esitada peaministrikandidaadile kuni kaks suulist küsimust. Pärast küsimuste-vastuste vooru toimub hääletus. Peaministrikandidaat saab valitsuse moodustamiseks volitused, kui selle poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu.
Kui peaministrikandidaat saab Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused, toimub kolmas erakorraline istungjärk esmaspäeval algusega kell 15. Istungjärgu päevakorras on valitsuse ametivanne ning valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE) kolmas lugemine.
NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel avalikul istungil gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamist ja sellega seotud probleeme.
Erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul näitas Riigikontrolli kontrolliaruanne, et koolipidajatel pole ühtset arusaama, millistest keskhariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse kriteeriumidest tuleks gümnaasiumivõrgu kujundamisel lähtuda, samuti raskendab otsuste langetamist riigi ja omavalitsuste jagatud vastutus õppekohtade tagamisel. Riigikontrolli soovituste kohaselt tuleks paika panna ka detailne gümnaasiumivõrgu korrastamise plaan. „Soovime Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kohalike omavalitsuste esindajatega arutada, millised on lahendused, mis võimaldaksid üle 10 aasta kestnud gümnaasiumivõrgu korrastamisega tõhusamalt ja tempokamalt jätkata,“ ütles ta.
Istungile on kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin, riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar, kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõunik Piret Sapp, Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridus- ja noorsootöö nõunik Hille Ilves, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Rauno Vinni ning audiitorid Triin Jõeleht ja Riina Saaremägi.
Erikomisjoni avalik istung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.
NordenBladet —Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, mille raames hakatakse toetama lastele mahetoitu pakkuvaid koole ja lasteaedu.
Mahetoidu pakkujateks loetakse selliseid haridusasutusi, kus kasutatakse toidu valmistamiseks vähemalt 20% ulatuses mahepõllumajandusest tulevat toorainet. Praegu on Eestis selliseid asutusi ligikaudu 50. Toetuse eesmärk on nelja aastaga jõuda tasemele, kus mahetoitu pakutakse vähemalt 25% lasteaialastest ning üldhariduskoolide õpilastest.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on mahetoidu pakkujate toetamine vajalik, et lapsed omandaksid juba noores eas head toitumisharjumused. „Haridusasutustes pakutav toit peab olema värske ja tervist toetav. Mahetoidu pakkumine aitab lisaks heade toitumisharjumuste tekkimisele tõsta ka laste teadlikkust mahepõllumajandusest ning keskkonnahoiust laiemalt,“ ütles Kruuse.
„Toetus on kasulik ka kohalikele mahetootjatele, kes saavad seeläbi rohkem võimalusi enda toodangu turustamiseks. Samuti aitab toetus kaasa toidu jätkusuutlikumale tootmisele,“ lisas minister.
2021. aasta seisuga oli Eestis mahetootjaid kokku 2043 ning mahepõllumajandusliku maad 229 400 ha, moodustades kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Keskmisel mahetootjal oli ligikaudu 112 ha mahepõllumajandusmaad. Eesti on praegu mahemaa osakaalu poolest Euroopas teisel kohal.
Mahetoidu pakkujatele hakatakse toetust maksma alates septembrist. Toetust hakkavad saama kõik koolid ja lasteaiad, mille toitlustaja kasutab toidu valmistamiseks vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ning kes on oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit teavitanud. Toetust makstakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta teisest kvartalist.
Riigieelarves on selleks aastaks toetuste jaoks ette nähtud 673 500 eurot mahe- ja tavatoidu hinnavahe kompenseerimiseks ning 100 000 eurot koolipidajate, koolide ja köögipersonali koolitamiseks.
Taustainfo
Haridusstatistika andmebaasi 2021/22. õppeaasta andmete põhjal on mahetoidu pakkumise toetuse sihtrühma suurus 223 747 last, kellest 30% (66 979 last) on koolieelsetes lasteasutustes käivad lapsed ja 70% (156 768 last) on üldhariduskoolide statsionaarse õppe 1.–12. klassi õpilased.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel oli 2021. a vaatluse ajal jaekaubanduses müügil 2067 kodumaist mahetoodet. Suurima osakaalu kogu sortimendist moodustasid tera-, kaunvilja- ja õlitooted (19%). Neile järgnesid maitse- ja ravimtaimed ning teed (15%), kartul, köögivili ja neist valmistatud tooted (14%) ning puuviljad, marjad ja neist valmistatud tooted (12%).
NordenBladet —Vastvalminud uuring kõneleb COVID-19 kriisi mõjust Eesti majandusele ja enim haavatavatele ühiskonnagruppidele laiemalt. Teadlased pakuvad lisaks olukorra analüüsile mitmeid lahendusi mõjude leevendamiseks ja erinevate ühiskonnagruppide hakkamasaamise tagamiseks.
Kinnitust leidis, et majandusvaldkondadest tabas kriis kõige raskemalt reisikorraldust, majutust ja toitlustust ning spordi- ja vabaaja tegevusi, kus käive langes kriisi esimesel kahel kuul aastatagusega võrreldes poole võrra või rohkemgi. Samas aga õnnestus farmaatsiatööstusel oma tegevusmahte samal perioodil poolteist korda suurendada. Kokku oli selliseid tegevusalasid, kus müügimahud kriisi esimeses laines kasvasid, üksteist. Kriisi mõju oli eriti raske ettevõtetele, mille ajutine sulgemine on väga kulukas, näiteks hotellid, ja likviidsus väike, näiteks ettevõtted, mis olid just teinud suure investeeringu.
Projekti konsortsiumi kaasjuhi Janno Järve sõnul ei toonud kriisi algusfaas kaasa töötajate märkimisväärset liikumist madalat lisandväärtust tootvatest sektoritest kõrgema lisandväärtusega sektoritesse: „Edukamad sektorid saavutasid kasvu eelkõige tänu tööviljakuse tõusule, mitte lisandunud tööjõule. Inimesed püsisid kriisi ajal suurema tõenäosusega samal töökohal ja liikusid teistesse ettevõtetesse nii sektorisiseselt kui sektoriüleselt märksa vähem kui kriisile eelnevatel perioodidel.“
Koroonakriisil oli lisaks majandusele laiaulatuslik mõju ka vaimsele tervisele. Enam kui pooled 15-24aastastest noortest ütlesid teadlastele, et neil esineb depressiooni või teisi meeleoluhäireid. Selle põhjuseks tuuakse uuringus välja koolide, huviringide ja meelelahutusasutuste sulgemisest tulenev suhtlemisvaegus. Noorte jaoks on suhtlemisel kriitiliselt tähtis roll vaimse tervise hoidmisel, tervikliku minapildi kujunemisel ja iseseisvaks täiskasvanuks saamisel.
Pandeemia ja hirm haigestumise ees, aga ka viiruse leviku ohjamiseks kehtestatud piirangud tõid kaasa suure elumuutuse puuetega inimestele. Eriti suur oli pandeemia negatiivne mõju vaimsele tervisele psühhiaatrilise erivajadusega inimeste seas. Nende ligipääs infole, teenustele ja kaupadele halvenes kordi. Liikumis- ja kõnepuudega inimestele oli probleemseim üleminek üleüldisele digitaalsele suhtlusele. Vähenes ka juurdepääs rehabilitatsiooniteenustele, mis ei olnud paljude jaoks mitte lihtsalt ühe teenuse peatumine, vaid koos teenusega kadus ka inimeste vaimsele tervisele oluline sotsialiseerumise võimalus.
Mõnevõrra ootamatult ilmes uuringust, et iseseisvat elu elavad vanemaealised kohanesid pandeemiaga pigem hästi. Nad olid teadlikud piirangutest ning mõistsid nii piirangute kui vaktsineerimise vajalikkust. Raskest perioodist teadlikku ülesaamist seletatakse selle elanike grupi Nõukogude Liidu perioodi kogemusega. Ehkki hirm COVID-19sse haigestumise ees oli vanemaealiste seas suur, kogesid nad keskmisest vähem vaimset kurnatust, depressiooni ja stressi.
Soolise võrdsuse vaates pani eriolukord ja inimeste kodudesse sulgemine naiste õlule suurema koormuse laste ja teiste abi vajavate lähedaste hooldamisel, seda eriti arvestades tõrkeid hoiuteenuste toimimises.
Valitsusepoolsed koroonakriisi leevendusmeetmed ja tegevus laiemalt on uuringus osalejate arvates samaaegselt nii kiidusõnu kui kriitikat väärt. Töötukassa kaudu käivitatud töötasutoetus oli ettevõtjate hinnangul väärtuslik tugi ning hoidis sissetulekute jaotuse ühiskonnas võrdsemana. Olulisemaks puudujäägiks pea kõigi vastajate gruppide arvates oli kriisikommunikatsioon. Noorte suunalise poliitika miinusena toodi välja, et erinevalt paljudest teistest OECD riikidest ei rakendatud meil spetsiaalselt noortele mõeldud tööturu- ega finantsmeetmeid pandeemia mõju leevendamiseks.
Uuringu tellis ja uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu. Uuring valmis Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärkide elluviimiseks.
Uuringu läbiviijad olid Tartu Ülikool, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ.
Lõpparuannet saab lugeda SIIT
Projekti tutvustav VIDEO
