NordenBladet – „Rahvastiku vananemine ja sellega seoses sotsiaalkulude kasvamine sunnib Eestit otsima senisest tulevikukindlamat maksusüsteemi ja maksubaase,“ ütles Tartu Ülikooli majandusdoktor ja Riigikogu arenguseire keskuse teadur Magnus Piirits.

Kuna Eesti rahvastik vananeb, siis see toob kaasa senisest tugevama surve sotsiaalkaitsele. Lisaks mõjutab sotsiaalmaksu laekumist ettevõtlusvormis töötamise levik, sest see vähendab tööjõumaksude laekumisi. „Kuigi sissetulekute ebavõrdsus on viimastel aastatel Eestis vähenenud, siis on kasvanud varaline ebavõrdsus, mis ohustab pikaajalist majanduskasvu ja maksutulusid. Samas digimajanduse levik pakub maksusüsteemile uusi võimalusi teha kiiremini, väiksemate halduskuludega ja sihistatumalt maksuotsuseid,“ rääkis Piirits.

2021. aastal oli Eesti üldine maksukoormus 34,7 protsenti SKP-st (10,6 miljardit eurot). Võrreldes teiste maailma riikidega on maksukoormus Eestis pigem kõrge, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega pigem madalapoolne.

Miljardid puudujääki

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov tõi esile, et vananev rahvastik ja sellega kaasnev kulude kasv tervishoiule, pensionile ja pikaajalisele hooldusele suurendavad 2035. aastaks sotsiaalkaitse aastast puudujääki 2,5 miljardi euroni. See ei sisalda veel Ukraina sõjapõgenikega seotud sotsiaalvaldkonna kulutusi. „Nendele kuludele katte leidmine aitaks hoida Eesti tervishoiu rahastamist vähemalt praegusel tasemel, vabastada kümned tuhanded inimesed abi vajava lähedase pikaajalise hooldamise kohustusest ja tagada, et esimese samba pension moodustaks vähemalt 40% inimese varasemast palgast,“ märkis ta.

Danilovi sõnul soodustab sotsiaalmaksu maksubaasi kahanemist ka digiplatvormide tegevus tööturul, mis kasvatab täies mahus või lisatuluna ettevõtlusvormis töötavate inimeste hulka. „Seetõttu on järjest küsitavam siduda sotsiaalkaitse rahastamise kasvavat eelarvevajadust üksnes traditsioonilisest töösuhtest saadava maksutuluga,“ ütles ta.

„Mitmed riigid on liikumas töise tulu ja kapitalitulu maksustamise ühtlustamise suunas. Näiteks viidi Poolas sisse solidaarsuslõiv, millega kogutakse 1 miljonit zlotti ehk 223 000 eurot ületavalt aastatulult 4%-st maksu, mis rakendub ka kapitalitulule.“

Danilov märkis, et Eesti maksusüsteem toetub suuresti tööjõu- ja tarbimismaksudele, varamakse on ühiskonna kulude rahastamisel väga vähe kasutatud. „Euroopa Liidu riikide maksutulust moodustavad varamaksud ligi 5%, Eestis vaid 1%. Kui Eesti oleks rakendanud liikmesriikide keskmisel tasemel varamakse, laekunuks näiteks 2019. aastal riigieelarvesse üle 530 miljoni euro enam,“ ütles ta.

Varamaksud hõlmavad kinnisvaramakse, makse varalt, makse pärandvaralt ja kinkidelt ning makse finants- ja kapitalitehingutelt (nt tehingud väärtpaberitega ja ettevõtete osalustega). Suurima osa varamaksudest moodustavad enamikus Euroopa Liidu riikides (sh Eestis) kinnisvaramaksud.

Kolm stsenaariumi

Arenguseire Keskus avaldas 2021. aasta lõpus raporti „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“, milles on kirjeldatud arengusuundumustest tuletatud kolm eristuvat maksusüsteemi stsenaariumi.

Stsenaariumis „Digitaalne maailm“ küsiti, kuidas kohandada maksusüsteem digiajastule sobivaks. Stsenaariumis on pikas perspektiivis eesmärgiks sotsiaalmaksust üldse loobuda ning viia sotsiaalkaitse rahastamine üle allikatele, mis arvestavad paremini tulude kasvava mitmekesisusega. Digiärile ja idusektori ettevõtetele, mille peamine vara on kõrgelt kvalifitseeritud inimesed, sobib sotsiaalmaksukoormuse langetamine väga hästi, teisalt peavad nad arvestama tulumaksukoormuse kasvuga, et riigi sotsiaaleelarve kokku tuleks.

Stsenaariumis „Võrdne start“ küsiti, kuidas peaks maksusüsteem reageerima süvenevale ebavõrdsusele. Mitmed majanduskeskkonna suundumused, nagu näiteks varade hindade kasv ja digimajanduse kiire areng on toonud pikema aja vältel kasu eeskätt kinnis- ja finantsvarade omanikele, suurendades varalist ebavõrdsust. Samale trendile annavad hoogu juurde keskpankade rahatrükk ja negatiivsed intressid. Süvenev ebavõrdsus toidab rahulolematust ja protestimeelsust, mis blokeerib majanduse arengule suunatud reforme ja projekte, mille tulemusena kannatab majanduskasv. Selles stsenaariumis minnakse üle astmelisele tulumaksule ning luuakse kaheosaline varamaks: 1) kinnisvaramaks ja 2) muu vara maks.

Stsenaariumis „Keskkonnakriis“ küsiti, kuidas viia maksusüsteem kooskõlla rohepöördega. Selle suunavaliku puhul peab ühiskond suurimaks Eesti ees seisvaks väljakutseks võitlust kliima soojenemisega. Tuleb arvestada, et keskkonnamaksud ei saa olla pikaajalised maksutulu allikad. Kui keskkonda kahjustav tegevus väheneb, vähenevad kiiresti ka eelarvetulud. Ühe maksumuudatusena loodi selles stsenaariumis kolmeastmeline automaks.

Piiritsa sõnul seisavad päriselus riigi ees kõik need küsimused korraga ja erinevaid stsenaariume tuleb omavahel kombineerida. „Lisaks maksusüsteemi tulevikukindlusele on suureks küsimärgiks üleüldine maksukoormus, sest mitmed valdkonnad vajaksid lisaraha – näiteks tervishoid, pikaajaline hooldus, pensionid ja kõrgharidus. Lisaraha läheb veel tarvis inimeste toimetuleku toetamisel ja ka võimaliku lastetoetuste kasvu rahastamiseks,“ tõdes ta.

Arenguseire keskuse raporteid saab lugeda aadressil: www.arenguseire.ee

Avafoto: Pexels

NordenBladet – Politsei hakkas tõukerattaoperaatoritele edastama infot rendisõidukite kasutajate toimepandud liiklusrikkumiste kohta. Infovahetuse eesmärgiks on ennetada õigusrikkumisi ja vähendada kergliikuritega juhtuvate liiklusõnnetuste arvu.

Tänase seisuga on ainuüksi juulikuus juhtunud 33 vigastatutega kergliikuriõnnetust, milles on saanud vigastada 35 inimest. Reeglina on tegemist ühesõidukiõnnetustega ehk sõitjad kukuvad ise mõne manöövri tõttu või kokkupõrkel takistusega.

„Hulk õnnetustest juhtub selle tõttu, et kergliikuri juht on tarvitanud alkoholi või sõidetakse ühe tõukeratta peal mitmekesi. Kergliikur on sõiduk, millega liikleja on seaduse mõistes juht ehk ta peab olema kaine samamoodi nagu autojuht või mootorrattur. Samuti on kergliikur ette nähtud ühe inimese vedamiseks, sest mitmekesi peal olles läheb sõiduk tasakaalust välja ning liiklusohtlikud olukorrad või õnnetused on kerged tekkima,“ rääkis politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo politseikolonelleitnant Sirle Loigo.

Juulis alustas politsei Bolti ja Tuule tõukerattaid rentivatele ettevõtetele info edastamisega nende rikkumiste kohta, mille suhtes on politsei läbi viinud väärteomenetluse. Politsei edastab operaatoritele liiklusrikkumiseks kasutatud sõiduki andmed, rikkumise koha ja aja ning info selle kohta, kas tegemist oli mitmekesi sõitmise või joobes juhtimisega. Vajadusel saab rendifirma infot täpsustada ning lisaks politsei määratavale väärteokaristusele on ettevõtetel võimalik oma kliente hoiatada, kohaldada lepingutrahve või äärmise abinõuna eemaldada isik platvormi kasutajate hulgast.

Selle aasta esimese kuue kuuga on politseis registreeritud 127 vigastatutega kergliikuriõnnetust, milles on saanud vigastada kokku 129 inimest. Möödunud aasta samal perioodil juhtus 92 kergliikuriõnnetust, milles sai vigastada 96 inimest.

Avafoto: Pexels