Komisjoni esimehe Katri Raiki sõnul selgus ülevaatest, et algselt käibelaenudeks mõeldud raha laenati investeerimiseks. „Täna on ebaselge, kuidas kriisiajale vaieldamatult vajalikust kiirest käibelaenust sai investeerimislaen,“ ütles Raik. „Sellise otsuse võttis vastu MESi nõukogu, kuid lisaeelarve kinnitanud Riigikogu sellest muudatusest ei teavitatud.“
Komisjoni esimehe sõnul peab Riigieelarve muutuma üheselt mõistetavaks. „Seletuskiri, kust praegu kogu tõde selgub, ei ole seadus,“ ütles Raik, viidates Riigikogule esitatud eelnõu ja seletuskirja tekstile.
Raiki sõnul selgus Riigikontrolli ülevaatest ka, et laene anti muuhulgas ettevõtetele, kus polnud töötajaid ega käivet, mis ei vasta MES kriisimeetmete eesmärgile. „Komisjon soovib saada vastuseid, kas laenutingimused vastasid eesmärgile, kas protsess oli läbipaistev ning kas laenu said need, kes seda vajasid?“ küsis Raik. „Riigikontroll peab välja selgitama, kas MESi töös on tegemist eksimuse, pahatahtlikkuse või laus rumalusega.“
Riigikontrolör Janar Holm selgitas komisjonile, et 100 miljonit eurot oli mõeldud käibelaenudeks ettevõtete likviidsusprobleemide lahendamiseks, kuid tegelikkuses väljastati nii uusi käibe- ja investeerimislaene kui ka refinantseerida olemasolevaid laene.
Komisjon jätkab teema käsitlemist esmaspäeval. Kutsutud on õiguskantsler Ülle Madise, kellega arutatakse laenutaotluste menetluses kerkinud probleeme.
NordenBladet —Ööl vastu tänast lõppesid Luksemburgis kalandus- ja põllumajandusnõukogu läbirääkimised, mille tulemusena selgusid 2021. aasta kalapüügivõimalused. Kilu- ja lõhesõpradel on põhjust rõõmustamiseks, räimefännid peavad mõnevõrra väiksema kvoodiga leppima.
„Aasta oodatuim ja tuliseim kalanduskohtumine läks ka tänavu pikale, sest tee kompromissini oli ettearvatult konarlik. Eestil oli Läänemere kvootide läbirääkimistes juhtroll, kuna oleme hetkel just selle mere riikide kalanduse ehk BALTFISHi eesistujad,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. Minister lisas, et viimaste aastate kokkulepete tulemusena on juba õnnestunud tasakaalustada püügivõimsus ja kalapüügivõimalused, kuid on veel tähelepanu vajavaid kohti.
„Eesti kvoot 2021. aastaks on ca 55 000 tonni jagu pelaagilisi kalu, mis on ca 2500 tonni vähem kui tänavu. See on loomulik kõikumine, mida mõjutavad mitmed asjaolud, nagu näiteks ilmastik ja kudemisraskused,“ selgitas minister.
Positiivne on, et kilu kvooti on järgmisel aastal võimalik tõsta kuni 6%. „Kilurahvale igati head uudised, sest varud on heas seisus ning püügivõimalused paranevad,“ ütles kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. Eesti kilukvoot järgmiseks aastaks on 25539 t, tänavu oli 24072.
15%-line kvooditõus ootab ees ka Liivi lahe räime. Eesti saab sealt räime püüda 2021. aastal 18215 tonni, mis on üle aastate kõrgeim kvoot.
Samas pole aga avaosa räime olukord kiita. „Räime biomass on languses, mis tähendab et kvooti tuleb vähendada 36%,“ selgitas Tuus. Kvoodi vähenemine tähendab Eestile seda, et tänavu saab püüda 10999 tonni räime mulluse 17232 asemel.
Läänemere avaosa (ala, mis jääb Soome lahest välja, Poola poole) lõhekvoot tõuseb. Avaosa tõus on seotud tollega, et on suudetud panna piir ebaseaduslikule lõhepüügile Läänemere lõunaosas. „Ebaseaduslik lõhepüük käis Poola vetes selliselt, et püüti lõhet, aga märgiti meriforelli pähe,“ ütles Tuus ning lisas, et piir pandi tollele meriforelli kaaspüügi protsendiga. „Samuti tervitasime igati ettepanekut suurendada lõhevarude piirkondade vahelist paindlikkust kuni 25% või 500 isendi ulatuses avaosast Soome lahte. See on igati põhjendatud, võttes arvesse lõhe rändeid.“
Mitmel riigil on aga suured tursamured. Eesti on ses osas kaitstud, sest meie piirkonda turska praktiliselt ei jõua. Teiste riikide peamine mure on aga see, et tursa kaaspüügi kvoot on väga väike ja piirab ka muude kalade püüdmist. „BALTFISHi eesistujaina peame aga siiski seisma hea tolle eest, et leiduks kõigile riikidele ja kalavarudele sobivaim ja parim lahendus. Polnud üllatus, et just tursaläbirääkimised kõige aeganõudvamad ja emotsionaalsemad olid. Baltfish kohtus pühapäeval vahetult enne Nõukogu, peale intensiivset arutelu jõuti ühisele kokkuleppele kilu, räime, lesta ja lõhekvootides, lahti jäid tursakvoodid. BALTFISHis kokku lepitud kvoodid kinnitati kalandusnõukogus,“ valgustas Tuus.
Sügisestel kalandus- ja põllumajandusnõukogu istungitel on eesmärgiks määrata kindlaks liikmesriikide uue aasta kalapüügivõimalused majanduslikult kõige tähtsamate Läänemere kalavarude lõikes (peamiselt kilu, räim, tursk, lõhe). Iga-aastast lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate otsuste lihtsustamiseks ja selgitamiseks määratakse kalapüügivõimalused Läänemeres alates 2006. aastast kindlaks eraldi määrusega.
NordenBladet —Riigikogu maaelukomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mille järgi ei pea väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale müüva isiku ettevõttel tulevikus enam olema temalt seni nõutud tunnustust, kuid ta peab oma tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit, mis kahe senise ameti baasil luuakse.
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm avaldas lootust, et muudatus annab mahedat toitu kasvatavatele talumeestele võimaluse keskenduda oma põhitööle, kuna enam pole vaja tegeleda sertifikaadi taotlemisega. „Selleks, et ennetada mahepõllumajandusele viitavate märgiste pettuslikku kasutamist, muudetakse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja suurendatakse rahatrahvi tavatoote mahetootena müümise eest,“ sõnas Tamm.
Alates 2021. aasta 1. jaanuarist alustab tööd Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti baasil loodav Põllumajandus- ja Toiduamet, kes menetleb mahepõllumajanduse valdkonnas tunnustamise taotlusi ja teostab ses valdkonnas tegutsejate üle riiklikku järelevalvet.
Eelnõu eesmärk on viia seadus kooskõlla 2022. aasta 1. jaanuarist kohaldatava Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrusega, mille eesmärk on kõrvaldada EL mahetootmise arengu takistused, tagada aus konkurents põllumajandustootjatele ja ettevõtjatele, tõsta tarbijate usaldust mahepõllumajanduslike toodete vastu ning viia õigusaktid kooskõlla Lissaboni lepinguga. Tulemuseks peaks eelnõu seletuskirja järgi olema lihtsamad normid, tõhusamad protsessid ja tarbija jaoks usaldusväärsed tooted.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (260 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 26. oktoobril.
NordenBladet — Riigikogus teise lugemise läbinud eelnõu muudab kohanimenõukogu ülesandeid kohanimevaidluste lahendamisel.
Valitsuse algatatud kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE) järgi ei lahenda kohanimenõukogu enam kohtueelseid kohanime määramise või kasutamise üle tekkinud vaidlusi ja vaiete lahendamine jääb otsuse teinud kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohanimenõukogu jääb kohaliku omavalitsuse üksust nõustama ja annab vajadusel nimevaidluses oma kaalutletud seisukoha, nii on nimevaidluse protsess lühem ja efektiivsem ning toimub õigel alusel ja õigel tasandil.
Eelnõu sätestab senisest selgemalt kohanime staatuse, et välistada juhtumid, kus nime kaudu soovitakse nimeobjektile anda õiguslik staatus ehk muuta nimeobjekti õiguste ja kohustuste režiimi.
Muudatused tehakse ka kohanimenõukogu moodustamise korras. Kohanimenõukogu põhimääruse kehtestab edaspidi riigihalduse minister ja seaduse tasandil ei määrata enam kohanimenõukogu liikmete arvu, praegu võib koosseisus olla 11–15 liiget.
Eelnõuga antakse riikliku kohanimeregistri pidamine Rahandusministeeriumilt Maa-ametile, kes on praegu registri volitatud töötleja. Registri volitatud töötleja ülesanded antakse eelnõu järgi täitmiseks Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele. Sellest tulenevalt kehtestab ka registri põhimääruse edaspidi keskkonnaminister.
Teise lugemise käigus tehti eelnõusse muudatus, mille järgi keelatakse pühendusnimeks määrata Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu tegutsenud isiku nimi. Vastuolu korral peab kohanimemääraja kohanime muutma.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin (KE), Tarmo Kruusimäe (I), Viktor Vassiljev (KE) ja Aadu Must (KE).
NordenBladet —Alates 2021. aasta augustist tahetakse panna Soome lasteaedade töötajatele kohustus teavitada lapsi puudutavatest ohtudest. Samal ajal täiendatakse seadust töötajate hulga määramisega. Haridus- ja kultuuriministeerium on saatnud vastava valitsuse eelnõu ettepanekute tegemise voorule, mis kestab 18. novembrini 2020.
Kui lasteaia töötaja märkab või saab teada last puudutavast ohust, peab ta viivitamatult teavitama lasteaias vastutavat isikut, et probleemidele saaks kiiresti reageerida. Teatamine ei kahjusta teavitajat.
Eesmärk on parandada lasteaia töötajate võimalusi väikelapsi puudutavate ebakõlade või ohtude kõrvaldamiseks, et neist saaks kiiresti teada ja probleemid saaks juba eos lahendada. Teatamiskohustust kohaldatakse nii avalikule kui ka eraomandis lasteaiale.
Töötajate teavitamiskohustus ei ole neile pandud lisakohustus, vaid on ennetav meede. Lasteaia teenuse pakkujad on edaspidi kohustatud hoolitsema puuduste kõrvaldamise eest.
Töötajate piisav arv on üks alushariduse kvaliteedi tagatisi. 2018. aastal eeldas parlament seoses alushariduse seaduse vastuvõtmisega, et „edaspidi jälgitakse ja hinnatakse lasteaia töötajate arvust kõrvalekaldumist käsitleva sätte efektiivsust ja mõju“. Alushariduse seaduse muutmise ettepanek täpsustab, et seaduse 35. paragrahvis toodud töötajate suhtarvudest ei ole lubatud töötajate puudumise tõttu kõrvale kalduda.
