Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Julgeolekupoliitika hõlmab tegutsemist nendes valdkondades, mis võivad mõjutada riigi ja rahva kestmajäämist.
Eesti kaitsepoliitika käsitleb riigikaitset terviklikult, mis tähendab, et sõjalise ohu korral panustab Eesti julgeoleku tagamisse kogu riik ühiselt. Seega on riigikaitse sõjalisest kaitsest laiem ja hõlmab lisaks veel viit tegevussuunda: rahvusvahelist tegevust, tsiviilsektori toetust sõjalisele riigikaitsele, psühholoogilist kaitset, sisejulgeoleku tagamist ning elutähtsate teenuste toimepidevust mistahes ohustsenaariumi korral. Kõiki riigikaitse tegevussuundi puudutavad arengud küberjulgeolekus.
Sõjaliseks kaitseks ja heidutuseks vajalikud, kuid iseseisvalt saavutamatud võimed tagab Eesti koostöös liitlastega NATOs. NATO peaülesandeks on kõigi oma liikmesriikide territooriumi kaitse ehk kollektiivkaitse. Euroopa Liidu liikmeks olemine liidab Eesti Euroopa majandus- ja õigusruumi. Olles kaasatud Euroopa ühtse välis- ja julgeolekupoliitika ning selle all ka julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisse, suurendame oma turvalisust Läänemere regioonis ja kogu Euroopas.
Kaitsevägi
Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates.
Kaitseväe ülesanne rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimisel.
Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded:
– kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega
– riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine
– merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine.
Meestel on 17.–60. eluaastani kaitseväe kohustus. Kohustuslikus korras kutsutakse ajateenistusse noormehed vanuses 17–27, naistel on võimalus läbida ajateenistus oma algatusel.
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon.
Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidus üle 21 000 vabatahtliku.
Naiskodukaitse – üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mis toetab riigikaitset ja ühiskonna arengut.
Noored Kotkad – organisatsioon, mis kasvatab noori vaimselt ja kehaliselt terveks Eesti kodanikeks.
Kodutütred – tütarlaste vabatahtlik isamaaline skautlik Kaitseliidu eriorganisatsioon, mis kasvatab noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut Eesti iseseisvust kaitsta.
Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb kaitseministeeriumi valitsemisalas. Samuti on Kaitseliit erakonnaväline organisatsioon – erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate erakondlik tegevus Kaitseliidus on keelatud. Kaitseliidus on sõjaväeline korraldus, kus tegeletakse sõjaväeliste harjutustega ja vallatakse relvi.
Riigikaitse juhtimine
Kaitseväge juhib rahuajal ainujuhtimise põhimõttel kaitseväe juhataja, kes allub kaitseministrile. Kaitseväe juhataja vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita kaitseväele pandud ülesandeid. Kaitseväe juhataja tööorgan on kaitseväe peastaap, mille ülesanded on strateegiline planeerimine, dokumentide väljatöötamine ja väeliikide koostöö planeerimine.
Kaitsevägi jaguneb kolmeks väeliigiks:
– maavägi
– merevägi
– õhuvägi
Väeliigid alluvad kaitseväe juhatajale, kellele allub ka Kaitseliit.