Seadusandlus

Seadusi võetakse vastu põhiseaduslikke protseduure järgides.

Seaduse algatamise õigus on:

– riigikogu liikmel
– riigikogu fraktsioonil
– riigikogu komisjonil
– vabariigi valitsusel
– vabariigi presidendil põhiseaduse muutmiseks.

Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda valitsuse poole ettepanekuga algatada riigikogu soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus.

Seaduse eelnõu kuni vastuvõtmiseni
Algatatav seaduseelnõu antakse riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel.

Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Pärast esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekute tegemise õigus on riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel. Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekud läbi ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale selle koostab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu. Eelnõu uus redaktsioon ja muutmisettepanekute loetelu jagatakse kõigile riigikogu liikmetele.

Teisel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Ettekannetes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga tehtud tööd. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjatele küsimusi. Järgnevad riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide esindajate sõnavõtud. Seejärel toimub muudatusettepanekute hääletamine. Järgneb eelnõu lõpphääletus, mille käigus hääletatakse eelnõu tervikuna.

Enne lõpphääletust võib teist lugemist katkestada uute muudatusettepanekute tegemiseks. Teist lugemist on võimalik korduvalt katkestada. Enne lõpphääletust võidakse teha ka ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele. Enne kolmandat lugemist töötatakse eelnõuga samuti nagu teise lugemise eel. Oluline erinevus on selles, et kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse võib muudatusettepanekuid teha üksnes fraktsioon või alatine komisjon. Kolmas lugemine toimub analoogselt teise lugemisega. Oluline erinevus on, et kolmandal lugemisel tohib eelnõu kohta sõna võtta üksnes fraktsiooni või komisjoni selleks volitatud esindaja.

Eelnõu algatajal on õigus võtta eelnõu tagasi riigikogus menetlemise igal etapil. Sellega saab eelnõu algataja vältida sellise eelnõu vastuvõtmist, millesse tehtud muudatustega ta ei nõustu. Vastuvõetud seadusele kirjutab alla riigikogu esimees ning seejärel esitab riigikogu kantselei seaduse väljakuulutamiseks vabariigi presidendile.

Seaduse eelnõu riigikogu koosseisu vahetumise korral
Kui riigikogu koosseisu volitused lõpevad, langevad riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda. Eelnõu algatanud riigikogu liige ei pruugi olla enam uues koosseisus, eelnõu algatanud valitsuse asemel on aga uus valitsus ja uus riigikogu koosseis pole kursis eelnõuga eelnevalt tehtud tööga.

Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Seega ei ole oluline osavõtnute arv. President peab vastuvõetud seaduse välja kuulutama. Kui seaduseelnõu jääb rahvahääletusel poolthäälte enamuseta, on see aluseks riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks, mida teeb president.

Seaduse jõustumine
Vastuvõetud seaduse jõustumisele peab eelnema, et president kuulutab seaduse välja. Kui president kuulutab seaduse välja, avaldatakse seadus Riigi Teatajas. President võib jätta riigikogus vastu võetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui riigikogu võtab presidendi tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või taotleb riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui riigikohus rahuldab presidendi taotluse, ääb seadus jõustumata. Kui riigikohus jätab taotluse rahuldamata, peab president seaduse välja kuulutama.

Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega.

Põhiseaduse muutmine
Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ja presidendil. Põhiseaduse I peatükki „Üldsätted“ ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud:

– rahvahääletusel
– riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt
– riigikogu poolt kiireloomulisena.

Peamine allikas: Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002)

Seadused:

Rahvahääletuse seadus
Riigikogu kodu- ja töökorra seadus