Riigikogu

Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, kellele põhiseaduse kohaselt kuulub seadusandlik võim. Kuid lisaks õigusloomele on Riigikogul ka muud ülesanded – näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65.

Riigikogul on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus.

Riigikogu liikmel on vaba mandaat, mis tähendab seda, et Riigikogu liige on kogu rahva esindaja. Põhimõtteliselt ei ole Riigikogu liige mingi kindla piirkonna (valimisringkonna) või valijategrupi esindaja. Ta peab arvestama oma tegevuses rahva huvi laiemas mõttes. Riigikogu liikmele ei saa anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid. Ta on oma otsustustes vaba ja võib lähtuda oma parimast äranägemisest. Ometi ei tähenda see, et Riigikogu liige ei kanna valijate ees üldse mingit vastutust. Rahvas annab hinnangu Riigikogu liikme tegevusele järgmistel valimistel. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.

Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuari teisest esmaspäevast juuni kolmanda neljapäevani ning septembri teisest esmaspäevast detsembri kolmanda neljapäevani. Riigikogu tööd reguleerivad olulisemad õigusaktid on Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ning Riigikogu liikme staatuse seadus.