NordenBladet — Ööl vastu tänast lõppesid Luksemburgis kalandus- ja põllumajandusnõukogu läbirääkimised, mille tulemusena selgusid 2021. aasta kalapüügivõimalused. Kilu- ja lõhesõpradel on põhjust rõõmustamiseks, räimefännid peavad mõnevõrra väiksema kvoodiga leppima.
„Aasta oodatuim ja tuliseim kalanduskohtumine läks ka tänavu pikale, sest tee kompromissini oli ettearvatult konarlik. Eestil oli Läänemere kvootide läbirääkimistes juhtroll, kuna oleme hetkel just selle mere riikide kalanduse ehk BALTFISHi eesistujad,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. Minister lisas, et viimaste aastate kokkulepete tulemusena on juba õnnestunud tasakaalustada püügivõimsus ja kalapüügivõimalused, kuid on veel tähelepanu vajavaid kohti.
„Eesti kvoot 2021. aastaks on ca 55 000 tonni jagu pelaagilisi kalu, mis on ca 2500 tonni vähem kui tänavu. See on loomulik kõikumine, mida mõjutavad mitmed asjaolud, nagu näiteks ilmastik ja kudemisraskused,“ selgitas minister.
Positiivne on, et kilu kvooti on järgmisel aastal võimalik tõsta kuni 6%. „Kilurahvale igati head uudised, sest varud on heas seisus ning püügivõimalused paranevad,“ ütles kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. Eesti kilukvoot järgmiseks aastaks on 25539 t, tänavu oli 24072.
15%-line kvooditõus ootab ees ka Liivi lahe räime. Eesti saab sealt räime püüda 2021. aastal 18215 tonni, mis on üle aastate kõrgeim kvoot.
Samas pole aga avaosa räime olukord kiita. „Räime biomass on languses, mis tähendab et kvooti tuleb vähendada 36%,“ selgitas Tuus. Kvoodi vähenemine tähendab Eestile seda, et tänavu saab püüda 10999 tonni räime mulluse 17232 asemel.
Läänemere avaosa (ala, mis jääb Soome lahest välja, Poola poole) lõhekvoot tõuseb. Avaosa tõus on seotud tollega, et on suudetud panna piir ebaseaduslikule lõhepüügile Läänemere lõunaosas. „Ebaseaduslik lõhepüük käis Poola vetes selliselt, et püüti lõhet, aga märgiti meriforelli pähe,“ ütles Tuus ning lisas, et piir pandi tollele meriforelli kaaspüügi protsendiga. „Samuti tervitasime igati ettepanekut suurendada lõhevarude piirkondade vahelist paindlikkust kuni 25% või 500 isendi ulatuses avaosast Soome lahte. See on igati põhjendatud, võttes arvesse lõhe rändeid.“
Mitmel riigil on aga suured tursamured. Eesti on ses osas kaitstud, sest meie piirkonda turska praktiliselt ei jõua. Teiste riikide peamine mure on aga see, et tursa kaaspüügi kvoot on väga väike ja piirab ka muude kalade püüdmist. „BALTFISHi eesistujaina peame aga siiski seisma hea tolle eest, et leiduks kõigile riikidele ja kalavarudele sobivaim ja parim lahendus. Polnud üllatus, et just tursaläbirääkimised kõige aeganõudvamad ja emotsionaalsemad olid. Baltfish kohtus pühapäeval vahetult enne Nõukogu, peale intensiivset arutelu jõuti ühisele kokkuleppele kilu, räime, lesta ja lõhekvootides, lahti jäid tursakvoodid. BALTFISHis kokku lepitud kvoodid kinnitati kalandusnõukogus,“ valgustas Tuus.
Sügisestel kalandus- ja põllumajandusnõukogu istungitel on eesmärgiks määrata kindlaks liikmesriikide uue aasta kalapüügivõimalused majanduslikult kõige tähtsamate Läänemere kalavarude lõikes (peamiselt kilu, räim, tursk, lõhe). Iga-aastast lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate otsuste lihtsustamiseks ja selgitamiseks määratakse kalapüügivõimalused Läänemeres alates 2006. aastast kindlaks eraldi määrusega.