NordenBladet — Soome peaminister Sanna Marin kirjutab sotsiaalmeedias, et piirangud võidakse kaotada juba mõne nädala pärast.
Sanna Marin märgib sotsiaalmeedias, et kevadel oli ta üsna väsinud, aga nüüd on tal positiivne sõnum: Koroona on peagi seljatatud. „Nüüd saab minna, kogeda ja teha,” märkis Marin.
Koroona sõi kevadel Marini jõudu, aga nüüd on tema arvates igal soomlasel aeg naasta tavapärase elu juurde. Marini hinnangul võib piirangud kaotada juba mõne nädala pärast.
NordenBladet — Soome tarbijate usaldus kerkis septembris 6,0 punktini. Augustis oli see Statistikakeskuse andmetel 4,0 punkti.
Tarbijate usaldus on olnud praegusest kõrgem vaid 2017. aasta detsembris, mil see oli 6,8 punkti. Indeksi pikaajaline keskmine on -1,7 punkti, vahendab Yle.
Ootused Soome majanduse arengule septembris paranesid, ühtlasi paranes tööhõive väljavaade. Tarbijate enda majandusliku olukorra ootused ning kestvuskaupade ostu soovid püsisid muutumatud.
Ettevõtjate ootused aga ettevõtjate keskliidu andmetel septembris veidi langesid. Ootused langesid tööstuses ja jaekaubanduses, aga tõusid ehituses. Teeninduses püsisid ootused muutumatud.
Usalduse indikaatorid näitavad, et kõige keerulisem aeg majanduses hakkab mööda saama. Majanduskasvu väljavaated on väga head, aga mõnes valdkonnas on taastumine alles alguses.
NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus maksuprotsendi kohta. Inimesel on olnud kaks töökohta ja sissetulek on kasvanud rohkem kui varem prognoositud. Inimene tahab suurendada maksuprotsenti, et vältida juurdemakset järgmisel aastal. Kas selleks peab tellima maksuametilt uue maksukaardi?
Vastab maksujurist Tero Hämeenaho:
Ei pea. Kui soov on tõsta ettemaksu protsenti, siis saab seda paluda otse oma tööandjalt. Tööandjale tuleb aegsasti teada anda, kui palju on kavas maksuprotsenti tõsta. Selleks pole endal vaja maksuameti poole pöörduda.
Ettemaksuprotsendi vähendamine aga nõuab ühenduse võtmist otse maksuametiga. Tööandja ei saa alandada töötaja ettemaksuprotsenti pelgalt töötaja soovi alusel. Selleks on vaja tellida maksuametist uus maksukaart, kuhu maksuamet on kandnud väiksema ettemaksuprotsendi.
NordenBladet — 30. septembril toimub Tartu Ülikooli Delta keskuses Delta trendipäev 2021 „Tulevikutalendid 400-aastases ülikoolis“. Ingliskeelsel tasuta veebiüritusel jagavad visionäärid ja paljude elualade asjatundjad ideid ja mõtteid, milline võiks välja näha õpe, teadus ja juhtimine tulevikuülikoolis.
Trendipäeva ühe juhi, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhataja ning teadus- ja innovatsioonipoliitika professori Kadri Ukrainski sõnul mõtestatakse üheskoos lahti hulk olulisi küsimusi. „Räägime näiteks praegustest ja tulevastest talentidest: kes nad on, mida nad ülikoolilt ootavad ja mis neid motiveerib. Sõna saavad ka talendid ise, samuti meie partnerid väga erinevaist maailma paigust, Soomest ja Veneetsiast kuni Stanfordi ja Pennsylvaniani Ameerikas,” ütles Ukrainski. Trendipäeva fookuses ongi küsimus, kuidas luua talentidele atraktiivne, tervislik ja arengut toetav keskkond.
Sissejuhatava ettekande teeb Euroopa Liidu innovaatikakogukonna EIT Digital nõukogu esimees Linnar Viik, kes räägib innovatsioonikeskuste visioonist Euroopas, Eestis ja ka ülikoolilinnas Tartus. Samuti kõnelevad Nagaoka Tehnikaülikooli professor ja endine Helsingi linna disainijuht Anne Stenros, UniTartu Venturesi investeerimisjuht Mart Maasik, Solaride’i päikeseauto projekti juht Kristel Leif, Granada Ülikooli kehakultuuri- ja spordiosakonna dotsent Fransisco B. Ortega, tegevjuht, ettevõtja ja investor, Oxfordi Ülikooli ärikooli juures tegutseva, teaduse ja tehnoloogiaiduettevõtteid toetava mittetulundusühingu partner Andrew Thompson, Pipedrive’i tootearendusjuht Halina Mugame, Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ja paljud teised.
Trendipäevale oodatakse kuulama ja kaasa rääkima majandusinimesi ja ettevõtjaid, haridustöötajaid ja koolijuhte, teadlasi ja ühiskonnaelus aktiivseid inimesi, ametnikke ja poliitikuid, meditsiini ja rahvatervise asjatundjaid ning üliõpilasi ja õpilasi.
Ürituse otseülekannet saab vaadata Facebookist ja Worksupi platvormilt. Ürituse kohta leiab lisainfot Delta keskuse veebilehelt ja Facebookist.
Lisateave:
Kadri Ukrainski, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhataja, 529 3797, kadri.ukrainski@ut.ee
Ott Pärna, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna külalisprofessor, 517 8111, ott.parna@ut.ee
NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil käsitleti kollektiivset pöördumist „Kaitseme koos Eesti merd! Keelustame STS-operatsioonid Eesti merel“ koos Keskkonnaministeeriumi esindajatega.
Keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul on komisjon laevalt-laevale (STS) operatsioonidega probleeme arutanud mitmel varasemal istungil koos Keskkonnaministeeriumi esindajatega ja esitanud oma seisukohad, et tagada merekeskkonna kaitsmine reostuse eest.
„Keskkonnakomisjoni seisukoht on, et ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord sisemerel peab muutuma rangemaks, et välistada edaspidi keskkonnaoht, mis võib tekkida ohtlike ainete käitlemisest Eesti sisemerel ja eriti hoiualadel,“ selgitas Alender. Arutelu tulemusena on sisemerel edaspidi lubatud punkerdamine, kusjuures seda võib teha ainult osadel ankrualadel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõudmisel jääb sisemerel lubatuks laevalt laevale veeldatud gaasi ümberlaadimine.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja viitas ankrualade arvu kitsendamisele.
„Senise korra muudatuste kohaselt ei ole ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine enam lubatud kõigil sisemeres olevatel ankrualadel, vaid tellitud riskihinnangu kohaselt on selleks valitud kindlad ankrualad,“ ütles Metsoja. Ta selgitas, et punkerdamine, mis tähendab, et merel pumbatakse kütust ühelt laevalt teisele selleks, et teine laev saaks kütust edasi sõitmiseks, on ohuhinnagust tulenevalt lubatud varasema 19 ankruala asemel ainult kuuel.
Kõik Muuga ankrualad asuvad Muuga sadama läheduses, on piisavas kauguses nii elurajoonidest kui ka rannajoonest ning piisavalt sadama lähedal, et tagada hea ühendus ja valmisolek õnnetusjuhtumi lahendamiseks merel. Mõlemad pakutud Tallinna ankrualad paiknevad samamoodi piisavalt kaugel rannikust, suplusaladest, elurajoonist ega asu ka kaitset vajavate elupaikade läheduses, ent on samal ajal veeteede ja sadamate läheduses, mis suurendab valmisolekut reageerida mistahes õnnetusjuhtumitele.
Komisjon toetab seisukohta, et STS-operatsioonid ehk kütuse ühelt laevalt teisele pumpamine kütuse transportimiseks, on Eesti sisevetes keelatud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul jääb Eesti sisevetes lubatuks veeldatud gaasi laevalt laevale ümberlaadimine.
Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemiseks annab loa Politsei- ja Piirivalveamet elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu kooskõlastatult Keskkonnaametiga.
Komisjoni istungil märgiti, et kollektiivses pöördumises Eesti mereala kaitsmise kohta toodud seisukohtadega on arvestatud valitsuse vastavas määruses.
