NordenBladet — Soome üks jõukamaid mehi on 68-aastane Björn Wahlroos. Ta rääkis intervjuus väljaandele Taloussanomat esimest korda oma noorusest radikaalse kommunistina. Varem on ta sellest rääkimist vältinud. Oktoobris ilmub Wahlroosist tema elulooraamat. Sealt saab lugeda, millised olid Wahlroosi, tuttavate keskel Nalle noorusaastad. Ta on pidanud alates 1980ndate aastate lõpust päevikut, kuhu on teinud sissekandeid peaaegu iga päev.

Wahlroosil on kogunenud märkmeid nii palju, et tema elulooraamat ilmub koguni kahes osas. Esimene osa kannab pealkirja: Barrikaadidelt pangandusse – päevik 1952-1992.

Praegu Rootsis elav Wahlroos on Soome majanduselu mõjutanud viimase 40 aasta jooksul. Ta on Soome üks jõukamaid mehi, firmade Sampo ja UPM juhatuse esimees. Tema karjäär panganduses sai alguse 1980ndate aastate keskel pärast seda, kui oli kirjutanud doktoritöö hinnaregulatsioonist. Ta valiti siis Soome ühispanga SYP peadirektori asetäitjaks. Tema ametiaja sisse jäid börsibuum, krahh, majanduskriis, panganduse ümberkorraldused ja Nokia tõus.

Noorena oli Wahlroos vasakpoolne radikaal, kommunist. Ta peab seda oma elu üheks kõige ilusamaks ajaks. Ta oli Soome kompartei SKP liige ja oli ühiskondlikult aktiivne. Ta peab seda aega 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses üheks oma parimaks ajaks. Ta räägib, et õppis sel ajal pidama kõnesid, ja seda oskust on ka hiljem vaja läinud. Ta õppis kirjutama lendlehti ja seinalehti. Tema õpetaja oli tuntud Soome kommunist Leif Salmén.

Siis aga, kui kompartei tegevus Soomes muutus Taisto Sinisalo juhtumisel väga radikaalseks, Wahlroos lahkus. Koos temaga lahkus veel suur hulk inimesi. Wahlroos samas märgib oma toonaseid vaateid kommenteerides, milline oli tooname Soome ühiskond. See oli väga konservatiivne, kus naine oli tohtinud ilma saatjata isegi restorani minna. Vasakpoolsed tahtsid seda muuta.

Siis aga tuli järsk pidur. Wahlroos lahkus kommunistide leerist mõne kuu jooksul 1973. aastal. Radikaalne vasakpoolsus asendus majanduse õppimisega. Üks kommunistide leerist lahkumise põhjusi oli asjaolu, et temalt nõuti oma isa tagant dokumentide varastamist. Tema isa oli majandusministeeriumi pikaajaline kantsler Bror Wahlroos. Huvi dokumentide vastu võis tulla koguni NLiidu saatkonnast.

Praegu valmistab Wahlroosile muret Soome majandus. Eelkõige see, kuidas laenu võetakse tõsise näoga ja väidetakse, et see on hea. Soome majandus on praegu suhteliselt heas seisus, aga sellele vaatamata tahetakse järgmisel, 2022. aastal võtta laenu 7 miljardit eurot. Wahlroos lisab, et laenusid ei kustutata ja nende teenindamine võib minna väga kalliks, kui intressimäärad tõusevad. Ühel hetkel ütleb laenuturg ei, hoiatab Wahlroos.

Laenu võetakse seetõttu, et ühiskonda ei suudeta maksudest ülal pidada. See on Wahlroosi arvates Soome majanduse must auk. Soome kaotas võime majanduslikult toime tulla juba aastaid tagasi. See oli finantskriisi järgne aeg. Süüdi pole ainult praegune Sanna Marini valitsus, vaid asi hakkas pihtsa juba Jyrki Kataineni ajal ning jätkus Juha Sipilä ajal. Mingeid uuendusi pole tehtud, ei maksunduses ega tööturul.

Wahlroos märgib, et Kataineni valitsus ei üritanudki midagi muuta. Sipilä valitsus üritas, aga ebaõnnestus. Marini valitsus aga ei tahagi, kuna mõtteviis on teine. Harjutud on 0-kasvuga, aga see on Wahlroosi arvates väga ohtlik. Endine majandusteaduste professor Wahlroos märgib, et 0-kasvu tõttu kaotab Soome igal aastal 40 miljardit eurot.

Wahlroos seab eeskujuks Iirimaa, kus on saavutatud kasv ja seda läbi maksude alandamise. 30 aastat tagasi alandati Iirimaal maksusid, see tõi sisse investeeringud ja nüüd on Iirimaa kasv kiireim Euroopa Liidus. Iirimaa on väga kiiresti muutunud – sellest on saanud jõukas riik.

Wahlroosi väitel on Soome täiesti omaette tase. Ei suudeta majandust kasvama panna, aga ei suudeta ka Euroopa Liidult raha välja kaubelda, nagu teevad seda Lõuna-Euroopa riigid, näiteks Itaalia. Soome on sellega valinud kõige koledama tee. Pole taotletud kasvu ega ka õige ajal Brüsselist raha küsitud.

Kaotatud 0-kasvu aastad oleks pidanud Wahlroosi arvates otsustajad äratama. Seda aga pole juhtunud. Majandus on seetõttu väga hullus seisus. Majandusest ja selle olukorrast aga üldse ei räägita. Wahlroos süüdistab ametiühinguid, mille tegevuse tõttu on paljud ettevõtted Soomes suletud.
Soomes pannakse ettevõtteid kinni, kuna palgakulud, energia ja logistika on kallimad kui näiteks Saksamaal. Valitsust aga ei huvita töökohad, vaid ainult palgad.

Wahlroosi raamatu esimene osa lõppeb panga- ja majanduskriisiga 1990ndate aastate algul.