Reede, aprill 26, 2024

Monthly Archives: juuni 2021

Balti riikide õhuruumis algas NATO õhuväe õppus Ramstein Alloy

NordenBladet — Täna algas Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis kahepäevane NATO ja partnerriikide õhuväe õppus Ramstein Alloy, mille peamine eesmärk on harjutada Baltikumi õhuruumi turvamist. Sel korral on õppuse kandev roll Eesti õhuväel ja Ämari lennubaasil ning õppusega tähistatakse ka NATO õhuturbe 60. aastapäeva.

Kolm korda aastas peetaval õppusel harjutatakse side- ja juhtimisprotseduure ning erinevaid õhuturbe protseduure. Õppusel mängitakse muuhulgas läbi sideühenduse katkemine ja lennuki eskortimine, aeglase õhuvahendi tuvastamine ning otsingu- ja päästetööd.

Lisaks Ämaris ja Šiauliais paiknevatele Itaalia ja Hispaania õhuturbe hävitajatele osalevad õppusel ka Soome, Saksamaa, Poola, Hispaania ja Türgi õhuväelased ning kokku üle 20 lennuvahendi. Balti õhuruumis viibib õppuse ajal ka NATO eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise lennuk AWACS E-3, mis teeb plaanide kohaselt täna ajavahemikus 15:00 kuni 16:00 ülelennu Tallinnast.

„Ühendatud õhuoperatsioonide keskuse Uedem meeskond, võõrustav riik Eesti ning teised õppusel osalevad riigid on järjekordselt kokku pannud ühe nõudliku treeningprogrammi integreerides meie õhuseire personali liitlaste ja partneritega keerukas keskkonnas,“ ütles NATO ühendatud õhuoperatsioonide keskuse ülem kindralleitnant Klaus Habersetzer. „Regulaarne treening ja koostöö meie regionaalsete liitlaste ja partneritega on hädavajalik kindlustamaks Balti regiooni efektiivne kaitse.“

Ramstein Alloy õppuste sari sai alguse 2008. aastal ning fookuses on alati Balti riikide õhukaitse protseduuride harjutamine ning liitlaste ja partnerriikide vaheline koostöö. Õhuturbe missioonid kestavad tavaliselt neljakuuliste rotatsiooniga ning sellel osalevad liitlaste lennukid paikevad nii Ämari lennubaasis kui Leedus Šiauliai lennubaasis.

 

 

Soomes vahetusid ministrid: Andersson tuli lapsepuhkuselt tagasi, Pekonen asendus Sarkkineniga

NordenBladet — Vabariigi president nimetas täna teisipäeval, 29. juunil valitsuse liikmeks ja haridusministriks riigiteaduste magistri Li Anderssoni ning sotsiaal- ja terviseministriks magistrikraadiga Hanna Sarkkineni.

Samal ajal vabastas president parlamendi liikme Jussi Saramo valitsuse liikme ja haridusministri ametikohalt ning parlamendi liikme Aino-Kaisa Pekoneni valitsuse liikme ning sotsiaal- ja terviseministri ametikohalt.

Ametiaja alguses otsustas Vasakpartei volikogu ja parlamendirühm jagada sotsiaal- ja terviseministri portfelli kaheks kaheaastaseks perioodiks. Li Andersson naaseb haridusministrina lapsehoolduspuhkuselt.

Pärast presidendi juures kinnitamist otsustas valitsus teha muudatused ministrite tööjaotuses ja asetäitjates ning ministrite komisjonide ja töörühmade koosseisus. Lisaks andis minister Sarkkinen ametivande.

 

 

Rootsi: Peaminister Stefan Löfven lahkub ametist, uusi valimisi ei tule, ees on uued valitsuskõnelused

NordenBladet — Rootsi peaminister Stefan Löfven andis täna esmaspäeval, 28. juunil toimunud pressikonverentsil teada, et lahkub koos olemasoleva valitsusega ametist, mistõttu uusi valimisi ei tule ja ees ootavad uued valitsuskõnelused. Löfven ütles, et tegi otsuse nädalavahetuse jooksul. Löfven lisas, et see on üks raskeimatest otsustest, mis ta on pidanud oma poliitilise karjääri jooksul tegema.

Rootsis algavad nüüd uued valitsuskõnelused, mida juhib parlamendi esimees.

Löfven põhjendas oma otsust sellega, et koroonakriis on veel käimas ja uued valimised toimuvad juba järgmisel aastal. Seetõttu pole erakorralised valimised need, mida Rootsi nüüd vajab, ütles Löfven.

Rootsi valitsus kukkus nädal aega tagasi seoses umbusaldushääletusega parlamendis. Rootsis oli seni võimul sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus, mida toetasid liberaalid ja vasakpoolsed. Nüüd aga tõmbasid liberaalid ja vasakpoolsed oma toetuse tagant ära.

 

Eesti: Riigikogu liikmed moodustasid põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma

NordenBladet — Riigikogus moodustatud toetusrühma eesmärk on igakülgselt toetada Eesti põlevkivi ja teiste maavarade edasist uurimist ning tehnoloogiate arendamist nende ümbertöötlemiseks, mis tagaksid maavarade võimalikult efektiivse kasutuse.

Põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma esimehe Dmitri Dmitrijevi sõnul toimuvad energeetikas ja rohemajanduses kiired muutused. Ta ütles, et paradigma muutuse keskel on oluline roll kriitilistel maavaradel, sh haruldastel muldmetallidel ning erinevatel keemilistel ühenditel, mis võivad põlevkivi kõrval suurendada Eesti rahvuslikku rikkust.

„Põlevkivi on Eesti üks peamisi maavarasid ning vajame selget arusaama, kuidas selle edasine kasutus oleks võimalikult otstarbekas. Riigikogu toetusrühma eesmärk on kaasa aidata, et Eesti tugevdaks oma positsiooni põlevkivi kompetentsikeskusena rahvusvahelisel tasemel,“ selgitas Dmitrijev.

Ta lisas, et põlevkivi väärindamise kõrval ei tohi ära unustada, et Eestil on märkimisväärseid haruldaste muldmetallide varusid, mida peetakse nii Euroopa Liidus kui ka USAs kriitilisteks maavaradeks. „Põhiküsimuseks on, kas ja kuidas on võimalik hoida nende kaevandamisel ning tootmisel ära ulatuslikud keskkonnamõjud,“ ütles Dmitrijev.

Toetusrühma liikmed

Põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma kuuluvad ka Erki Savisaar, Mihhail Stalnuhhin, Peeter Rahnel, Oudekki Loone, Tarmo Tamm, Marek Jürgenson, Marko Šorin, Igor Kravtšenko, Mihhail Korb, Eduard Odinets ja Riho Breivel.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 67 parlamendirühma ja 88 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

 

Soome terviseameti esindaja peab valitsuse uut piiriületuse mudelit ebareaalseks – jalgpalli EM näitas ära, et süsteem ei toimi

NordenBladet — Soome terviseameti tearviseohutuse osakonna juhataja Mika Salminen ütles, et valitsuse uus piiriületuse mudel pole teostatav. Salmineni sõnul näitavad jalkaturistide nakatumised ja testimise ummikusse jooksmine idapiiril, et testimist pole võimalik korraldada, kui reisijate arv suureneb, vahendab MTV.

Salminen ütles, et jalka-EM oli hea võimalus uut süsteemi testida. Praegu on talitatud just valitsuse uue piiriületuse mudeli kohaselt. Nüüd on ilmselt aru saadud, et see süsteem ei tööta, kui reisijate arv suureneb.

Soome valitsuse uue piiriületuse mudeli kohaselt ei nõuta piiriületajatelt kohustuslikku karantiini jäämist. Selle asemel on võimalik neile määrata kohustuslik koroonatest, kui neil pole kaasas tõendit negatiivse koroonatesti, koroona vastu vaktsineerimise või koroona läbipõdemise kohta.

Salminen ütles, et terviseameti soov on nõuda tulijatelt kohustuslikku karantiini. Tema väitel on sellest räägitud. Lõplikult paneb asja paika parlament.
Salminen ütles, et õigusteadlased on pidanud kohustuslikku karantiini liiga suureks põhiõiguste piiramiseks. Põhiseadust on tõlgendatud nii, et kohustuslik karantiin on võimalik määrata vaid üksikjuhtumitel, mitte massiliselt.

Soome saabus eelmise nädala teisipäeval ligi 800 reisijat ilma testimata, kuna piiriületus läks suure reisijate arvu tõttu umbe.

Salminen lisas, et kui inimesi pole võimalik piiri peal testida, tuleb loota nende kohusetundlikkusele, et nad pöörduvad ise testi tegema. Salmineni väitel tuleks tagada, et inimesed pääsevad võimalikult lihtsalt testi tegema ja kõrge nakatumisega piirkondadest tulijad oleks karantiinis senikaua, kuni testi tulemus on selgunud.

Viimaste päevade Soome nakatumistest on 50-60 protsenti olnud neil, kes tulid Peterburist jalgpalli vaatamast. Koroona ise kusagilt ei teki, see tuleb üle piiri, ütles Salminen.