Reede, märts 29, 2024

Monthly Archives: juuni 2021

Soomes lisandus (21.06.2021) 45 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes registreeriti täna esmaspäeval, 21. juunil viimase ööpäevaga 45 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 94 379 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi lisandus Helsingis (11), Vantaal (6) ja Espoos (5).

 

Rootsis tagandati valitsus, võimalikud on erakorralised valimised

NordenBladet — Rootsis tagandati võimult seal pikalt püsinud sotsiaaldemokraatlik valitsus, kui peaminister Stefan Löfvenile avaldati parlamendis umbusaldust.

Rootsis oli seni võimul vähemusvalitsus, mis tähendab, et opositsioonierakondadel oli võimalus valitsus kukutada.

Kui valitsus kukub, ootab ees kas uue valitsuse kokkupanek või erakorralised valimised. Rootsis pole varem kunagi nõnda peaministrit tagandatud. Kui tulevad uued valimised, jätkab senine valitsus kuni uute valimisteni asjaajamisvalitsusena.

 

EKSPERDID kummutavad 10 müüti päikese kohta

NordenBladet  – Päikese mõjude , UVA- ja UVB- kiirguse kohta ringleb palju erinevaid seisukohti. Iltalehti tegi nimekirja kümnest levinud müüdist päikse kohta ja küsis ekspertidelt, kas need peavad paika.

1. Kui oled pruun, siis enam ära ei põle
– Nahas esineb geenivigu, mistõttu on nahavähi tekke risk olemas isegi siis, kui nahk on juba pruun. Pruunistumine on loomulik reaktsioon, et kaitsta nahka päikse kahjuliku mõju eest, aga see pole piisav nahavähi riski vähendamiseks. Naha ärapõlemise risk on pruuni naha puhul väiksem, aga pruunisus ei kaitse päikse kahjuliku mõju eest.

2. Inimene läheb paremini pruuniks liikudes, näiteks sörkjooksu tehes
– Kõigepealt ei tarvitseks üldse pruunistuda ja päikest võtta. Päikse võtmine pruuniks saamise eesmärgil omab alati nahavähi riski. Sellisest müüdist pole kunagi kuulnudki, see ei vasta tõele. Päikse uv-kiirgus tungib ihusse samamoodi olenemata sellest, kas inimene on paigal või liigub.

3. Vees olles põletab ja pruunistub  päike ihu tugevamini
– Vesi ei võimenda päikse uv-kiirgust ega ka kaitse selle eest. Isegi sukeldudes võib nahk ära põleda. Ehk väide on vale.

4. Päike mõjutab ihu läbi klaasi
– Mõjutab küll, aga osa päikse uv-kiirgust ei pääse läbi klaasi. UVA-kiirgus tuleb läbi, aga UVB-kiirgus jääb kinni. Tavaline aknaklaas päikse eest ei kaitse. On olemas erikiled, mida päikse suhtes allergilised inimesed võivad klaasile kleepida ja need peavad kinni kõik kiirgused.

5. Suvel pole vaja süüa D-vitamiini
– See ei vasta tõele, suvelgi tuleb süüa D-vitamiini. Eriti lastel, aga ka täiskasvanutel tasub võtta D-vitamiini isegi suvel. See on soovitatav.

6. Tumedanahalised ei põle ära, seetõttu ei vaja nad UV-kaitset
– Aafrika tumedanahaliste pigment kaitseb neid päikse UV-kiirguse eest ja nende nahavähirisk on palju väiksem kui valgetel. Nemadki pole täiesti kaitstud, küll aga tõesti palju paremini kaitstud. Väide vastab tõele, kuid mitte sajaprotsendiliselt.

7. Päike aitab vinnide vastu
– Päike aitab tõenäoliselt vinnide vastu. Päike võib vähendada põletikulist aknet. Kuid päike ei eemalda näiteks musta peaga vinne. Väide pole niisiis päris vale.

8. Veekindlad päiksekreemid püsivad peal isegi ujumas käies
– Tõenäoliselt ei vasta tõele. Nad püsivad peal küll paremini kui mitteveekindlad kreemid. Hea soovitus on see, et peale ujumist tuleks päiksekreemi lisada, olenemata selle veekindlusest. Kõige parem kaitse on siiski riietus.

9. Kui vaadata UV-kaitsega päikseprillidega päikest, on sama kui vaadata palja silmaga. Klaasid ainult petavad ära, et nad kaitsevad silma.
– Päiksevalgus koosneb eri lainepikkustest, millest ultraviolettkiirgus on silmadele kõige kahjulikum. Isegi pelgalt plastlääts blokeerib kõik lainepikkused, aga UV-filtrid kaitsevad kahjuliku ultraviolettkiirguse eest veel lisaks.

– Alla 25-aastaste silmalääts on veel erk, mistõttu UV-kiirgus pääseb silma põhja. Laste silmad on eriti tundlikud ja neid peaks kaitsma. Lastele on hea kaitse nokkmüts või kübar, kuna see takitab päikse pääsu silmadesse ülalt.

10. Pruunid klaasid kaitsevad teistest klaasidest paremini UV-kiirguse eest
– Klaaside värvil pole vahet, kuid see mõjutab värvide esiletõusu. Teatud värv muudab teatud lainepikkust. Näiteks kasutavad laskjad kollaseid klaase, kuna nendega tuleb esile kontrast. Ise eelistan pruune klaase, kuna nendega näeb nagu tavaliselt, lihtsalt rohkem on kontrasti.

Esimese kaheksa müüdi kohta andis selgitusi Turu Diacori haigla nahahaiguste ja allergoloogia arst dr Atte Kivisaari. Kahe viimase silmateema müüdi kohta andis selgitusi Kesk-Soome keskhaigla ülemarst Niko Setälä.

Avafoto: Pexels/rawpixel.com

Kuhu minna ja MIDA TEHA Järvamaal Eestimaa südames asuvas Paides? +PILTE SUVISEST PAIDEST!

NordenBladet – Mis ühendab Arvo Pärti, Ita Everit, Ain Hanschmidti, Sven Mikserit ja Jaak Salumetsa? Kõik need tuntud inimesed on pärit Paidest. Tallinnast Tartu või Viljandisse sõites soovitame külastada ka maanteele lähedal asuvaid vahvaid turismiatraktsioone. Üks huvitav peatuspaik on kindlasti Mäo ristist vaid viie kilomeetri kaugusel keset Eestimaad asuv Paide.

Paide huvitavaimad vaatamisväärsusused on Paide Keskväljak, mis varasemalt kandis nimetust Turuplats ning ajalooline Paide Vallitorn ning Paide Vallimägi kus asub Ajakeskus Wittenstein (loe sellest lähemalt minu blogist: Helena-Reet: Ajakeskuse Wittenstein külastus Paide vallitornis ning pidu kohvikus Tainas Catering), kus ajamasinaga on võimalik minna rännakule läbi 8 korruse ning 8 ajalooperioodi. Keskuses on avatud ka restoran Ajastute Toidud, mille üks põnevamaid toite on karuliha praad.

Paide on atraktiivne ka oma paeskulptuuride poolest. Paide külastatuimad paeskulptuurid on Laur Tiidemanni “Hääletaja skulptuur”, mis asub Olerexi ringi ääres Paide linna sissesõidul ning Riho Kulla skulptuurid “Paesümfoonia” ja klaverikujuline “Loomingu läte” Arvo Pärdi muusikaaias. Muusikaaed avati Paides 2016. aasta septembris ning see tähistab kohta, kus asus helilooja Arvo Pärdi sünnikodu. Aia avamisest võttis osa ka Arvo Pärt ise. Vaatamisväärsused on ka aastatel 2017-2018 Paide kunstnike poolt majaseintele joonistatud ja maalitud seinamaalingud, mida on kokku 9.

Kultuurihuvilised saavad külstada ka Järvamaa muuseumi, mis on üks Eesti vanim maakonnamuuseum. Järvamaa Muuseumi püsiekspositsiooni ilmestavad teematoad: muinasajast varajase rauaajani läbi arheoloogiliste leidude koos loodusosaga, 18. sajandi vana apteek, kultuuri- ja hariduselu, mõisatuba, eelmise sajandi alguse majanduselu, sajanditagune käsitöölise tuba, 60-ndate haritlase tuba, fotograafinurk 70-ndate fotodega. Ajutiste näituste ruumis vahetuvad näitused 2-3 kuu tagant.

Suvel külasta kindlasti ka kahe supluskoha ja paadisillaga 1981.-82. aastatel rajatud Paide tehisjärve. Ümber järve saab jalutada, suvel joosta, talvel suusatada. Järve ääres on piknikukoht lõkkeplatsiga, laste mänguväljak ja võrkpalliväljakud.

__________

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus. Linna on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud seoses 1265. aastaga, mil alustati Paide ordulinnuse rajamist. Asula sai linnaõigused 1291. aastal. 2019. aasta alguse seisuga elas linnas 7905 inimest.

 


Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

 

Eesti: Harrastuskalapüügi hooaeg on täies hoos: Kontrolli üle oma kalapüügiõiguse olemasolu!

NordenBladet — Harrastuskalapüügi kõrghooaeg on täies hoos. Keskkonnaministeeriumile on viimasel ajal teatatud juhtumitest, kus hoolimata kalastuskaardi püügiandmete täitmisest ei ole olnud kalastajatel võimalik uut kaarti osta. Oleme jõudnud järeldusele, et põhjuseks on täitmata või osaliselt täidetud kasutajaprofiil pilet.ee lehel.

„Eesti ligi 160 000 kalastajast on paljud juba sel aastal kalavetel käinud,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. Kuna puhkuste lähenedes on kalavetele oodata veelgi rohkem kalamehi ja tihti ostetakse püügiõigus nutiseadmega kohapeal, siis selleks et õng või võrk pihus kalastuskaarti ostes halbu üllatusi ei tuleks, paneb Tuus hobikalastajatele südamele eelnevalt kontrollida oma isikuandmed www.pilet.ee keskkonnas.

Vajalikeks isikuandmeteks on e-posti aadress ja mobiiltelefoni number ja vajame neid andmeid selleks, et saaksime kalastajatele anda infot kalastuskaardi kehtivusest, samuti  vajadusel kontakteerumiseks.

Keskkonnaministeerium kutsub üles kõiki kalastajaid enda isikuandmeid pilet.ee leheküljel üle vaatama ja uuendama. Kasutajaprofiilis tehtud uuendused on vaja kindlasti salvestada.

Harrastuskalapüügiks on tänavu soetatud juba üle 65 000 harrastuskalapüügiõiguse. Siin ei kajastu lapsed, pensionärid ja puuetega isikud, kellele harrastuspüügiõigus on tasuta.

Ehkki lube on soetatud usinasti, on endiselt ka neid kalastajaid, kes lähevad püügile ilma vajaliku loata. Keskkonnaameti järelevalve statistika järgi kalastab umbes iga kümnes kalamees ilma püügiloata. „Eestis on harrastuskalapüügi lubade soetamine tehtud väga lihtsaks, seda saab teha nii mobiiliga kui ka internetist ning hinnad on võrreldes muu maailmaga Eestis suhteliselt soodsad. Loata püüdjate suhtes alustab Keskkonnaamet reeglina väärteomenetluse,“ ütles Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Aare Pai.