Esmaspäev, juuli 14, 2025

Monthly Archives: juuli 2020

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema eesti kultuuri lĂĽhikursusel (Vene tugikeelega kursus alustab 13. augustil, inglise tugikeelega 12. septembril)

NordenBladet – Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud pĂĽsielanikele ja uussisserändajatele. Eesti Rahva Muuseum ootab osalema eesti kultuuri lĂĽhikursusel. Kursus toimub Integratsiooni Sihtasutuse hanke toetusel. Kursus on tasuta ning mõeldud eelkõige täiskasvanud inimestele (s.h noortele alates 15. eluaastast), kes on Eestis sĂĽndinud, pikemalt elanud või hiljuti siia saabunud.

Kuni 32 osalejaga grupis toimuvad tegevused vastavalt grupi eripärale kas eesti, vene või inglise keeles. Lisaks pakume eesti keele praktiseerimise võimalust. Oodatud on nii üksikisikud kui klubid, ringid, seltsid, huvikoolid, kooli- ja lasteaiaõpetajad jt haridusasutuste töötajad ning kooliõpilased. Kursuse käigus toimuvad interaktiivsed esitlused, näitusekülastused ERMis ja teistes Tartu linna muuseumides, arutelud ning grupitööd tutvumaks eesti tähtsamate ajaloosündmuste, kultuuri sümbolobjektide, oluliste filmide ja kirjandusteostega, muusika, looduse ja kommetega. Kursuse lõpetanud saavad tunnistuse, kui on osaletud vähemalt 4 õppepäeval ja 4 õppekäigul.

Kursus koosneb viiest õppepäevast (20 akadeemilist tundi) ja viiest õppekäigust (kuni 10 akadeemilist tundi), mida pakutakse ajavahemikus juulist kuni detsembrini 2020. Vene tugikeelega kursus alustab 13. augustil, inglise tugikeelega 12. septembril.

Koolitusajad ja registreerumine ERMi lehel SIIN.

Kultuurikursuse õppepäevade teemad on:
Kes või mis on eestlane? Räägime Eesti ajaloost ja sellest, kes siin elavad. Puudutame teemasid nagu majandus, haridus ja teadus, usk ja muutused kultuuris. Jutustame eestlaste eludest 150, 100 ning 50 aastat tagasi, toetudes kirjanduse tüvitekstidele ja olulistele filmidele, ning rakendame uuendusena semiootikute loodud vabavaralist platvormi.

Näitame ja uurime keelt! Räägime eesti keelest ning keeltest üldiselt, samuti osalejate kogemusest eesti keelega. Uurime ERMi keelenäitust „Keelekatel“.

Eestlane kui loodusrahvas? Käime looduses, räägime ERMi näitusel „ Inimene ja looduskeskkond“ eestlaste suhetest loodusega, tutvustame rahvakalendri aastaringi ja traditsioone näitusel „Talu elu ja talu ilu“ ning maitseme Eesti loodusest pärit toitu.

Vaimsed teetähised. Räägime kultuuridest laiemalt ning Eesti kultuuri sümbolobjektidest.

Regilaulust popini. Tutvustame muusikat ja muusikalugu ERMi näitustel „Kohtumised“ ja „Regilaul“, laulame koos ning õpime tuntumaid rahvatantse.

Õppekäikude teemad täpsustame iga kursusega ja pakume just neid tegevusi või töötubasid, mille vastu osalejad huvi tunnevad.

NB! Kindlasti arvestame õppepäevade läbiviimisel ja õppekäikude korraldamisel iga kursuse soovide ja vajadustega, mille selgitame välja esimesel kohtumisel.
Info: e-post: hariduskeskus@erm.ee

UUS NÄITUS ERMis: Siima Škop 100

NordenBladet – Legendaarse raamatuillustraatori ja plakatikunstniku Siima Ĺ kopi originaaljooniseid näeb ERMi galeriis 11. juulist kuni 10. jaanuarini. Näitusel on 162 tööd. „Avaneb Lumivalgekese, Pöial-Liisi, Une-Mati jt muinaslugude imeline maailm ning teisalt räigest poliitpropagandast kantud utoopiline unelm. Muinasjutupiltidega pĂĽĂĽdis kunstnik lapsi õnnelikuks teha, sotsrealistlike plakatitega aga leiba teenida,“ tutvustas ERMi näituste produtsent ja väljapaneku kuraator Reet Mark.

„Siima Škop võttis ettevalmistustööd väga tõsiselt, luges ajalooraamatutest lisa, käis muuseumites ning lahtiste silmadega tänaval ringi. Nii leidiski ta näiteks Lumivalgekese prototüübi trammist. Selleks sai tartlanna Nieves Redi, hilisem näitleja ja Eri Klasi esimene abikaasa,“ rääkis Mark.

Plakatite ja illustratsioonide kõrval on näitusel valik kunstniku joonistatud portreid. Lisaks näeb seal Rein Raamatu filmi „Siima Škopi muinasjutuline maailm“. Muuseumipoest on võimalik osta tuntud muinasjuturaamatut „Hea eit ja õel eit“. Raamatu illustreerinud Siima Škop on osa pilte teinud nii, et lapsed saaksid neid ise värvida.

Sellel näitusel avaneb kaks muinasmaailma: Lumivalgekese, Pöial-Liisi, Une-Mati, Väikese Muki, kurjade kuningannade ja heade printside muinasjutuilm ning teisalt räigest poliitpropagandast kantud plakatlik utoopiline unelm. Mõlema loojaks on 1920. aastal Tartus sündinud, aga suurema osa elust Tallinnas elanud kunstnik Siima Škop.

Mõlemat maailma on ta kujutanud meisterlikult. Muinasjutupiltidega püüdis ta lapsi õnnelikumaks teha ja plakatitega leiba teenida. Näituse südamest leiate veel väikese ruumi tema lähedaste portreedega ja saate näha teda ennast filmis kõnelemas.

ERM tänab Siima Škopi lapsi ja lapselapsi, eriti tütart Zoja Mellovit, kellele kuulub enamik illustratsioone ja osa plakateid. Plakatite eest täname Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi. Illustratsioonide eest oleme tänulikud Eesti Rahvusraamatukogule.

Kuraatorid ja kujundajad: Reet Mark ja Emma Eensalu
Graafiline disain: Emma Eensalu
Joonistused: Sänk
Tõlked: Daniel Allen
Näituse meeskond: Karin Kastehein, Silli Peedosk, Ülle Jäe, Karoliine Korol, Kulla Mellov, Liis Ehrmingen, Riho Meister, Avo Anni, Kristjan Käkki, Tiit Sibul, Lauri Tamm, Arvi Tragel, Erkki Pärt, Pihel Prants, Viljar Pohhomov
Estframe OÜ, Seri Disain OÜ, Salibar OÜ, OÜ Remonttööd

Aadress:
Eesti Rahva Muuseum
Muuseumi tee 2
60532 Tartu, Eesti
erm@erm.ee

Siima Škopi sajandat sünniaastapäeva märkiv näitus on täiendus ERMi suurele muinasjutunäitusele „Elas kord“. Sisenemine A-sissepääsust.

__________________________________

Siima Škop (18. juuni 1920 Tartu – 11. veebruar 2016 Tallinn) oli Eesti raamatukunstnik ja plakatist.

Ta lõpetas aastal 1938 Tallinna Juudi Eraühisgümnaasiumi. Aastatel 1938–1940 õppis juuksuriametit. Aastatel 1940–1941 õppis Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis. Aastal 1941 evakueerus ta Nõukogude tagalasse, ta elas ja töötas Uljanovskis ning Fergana oblastis Usbeki NSV-s. Lõpetas aastal 1948 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi graafikuna.

Ta oli aastatel 1951–1953 Kunstifondi graafika eksperimentaalateljee juhataja, aastatel 1965–1972 oli ta kirjastus Valguse kunstilise toimetuse juhataja; hiljem vabakunstnik.

Looming:
Illustreerinud lasteraamatuid (peamiselt muinasjutte ja maailmaklassikat), sh:

“Pöial-Liisi” (1956)
“Lumivalgeke” (1958)
“Väike Mukk” (1959)
“Okasroosike” (1961)
“Vahva rätsep” (1963)
“Hea eit ja õel eit” (1966)
“Breemeni linna moosekandid” (1971)
“Inglise muinasjutte” (1974)
“Tulipunane lilleke” (1974)
“Hõbesõrg” (1976)
“Cosette” (1978)
“Helesinine vaip” (1978)
“Une-Mati, Päris-Mati ja Tups” (1979)
“Kalmõki muinasjutte” (1981)
“Hõbeuisud” (1986)
“Une-Mati rannakĂĽlas” (1986)
“Maa-alune riik” (1987)







Fotos: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

Eesti: Fotomuuseum tähistab 40. sünnipäeva!

NordenBladet – 21. juulil 2020 tähistab Fotomuuseum 40. sĂĽnnipäeva. Fotomuuseum kannab Eesti kultuurimaastikul meie fotoajaloo talletaja ja mõtestaja tähtsat rolli ning ĂĽhendab siinset fotokogukonda meediumi väärtustamiseks ja arendamiseks.

Kuigi fotoajalooga hakati Tallinna Linnamuuseumis tegelema juba 1960. aastate teises pooles, sündis Fotomuuseumi mõte 1973. aasta paiku legendaarse fotokunstniku Peeter Toominga peas. Olukord oli soodne uue filiaali loomiseks, kuna Vene tänav 17 ruum oli kitsaks jäänud – tollases Linnamuuseumi 4. korruse raamatukogus olid foto- ja fototehnika kogud oma füüsilise raskuse tõttu alumistele korrustele ohtlikuks muutunud. Lisaks tuli 1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati lähenemisel vanalinn üles vuntsida. Muuhulgas võeti ette Raekoja taga asuv raevangla ja vanglaülema maja, mida linnarahvas tundis tollal vaid Tallinna vanalinna ainukese avaliku käimlana. Nii sai poolakatest ehitajate abiga selles kireva ajalooga hoones avada 21. juulil 1980 Tallinna Linnamuuseumi uue filiaali. Algselt kandis see küll Raemuuseumi nime, kuna kultuurielu kontrolliva võimu tsensuur keelas “valede nägude” näitamise hirmus fotoekspositisiooni avamise ära. Nii sai muuseumi sisukohane nimi ja väärtus piiranguteta esile kerkida alles alates 1991. aastast tänu esimese ja kauaaegse juhataja Mall Parmase ja aktiivse fotoringkonna pingutusele.

600-aastases raevanglas asuva 40 aastase Fotomuuseumi ajalugu täidavad sajad toimunud näitused ja fotoüritused, mida on külastanud sajad tuhanded fotohuvilised. Olles Eesti fotograafia ajaloo lõimpunkt, talletatakse ja mõtestatakse siin Eesti fotograafiakultuuri selle muutumises. Siin asub fotokogu, mis sisaldab umbes 67000 fotot, negatiivi ja digitaalset kujutist. Kogu aareteks on autorikollektsioonid Eesti kuulsate fotograafide – vendade Parikaste, Nikolai Nyländeri, Johannes Mülberi, Carl Sarapi, Peeter Toominga jt töödega. Lisaks säilitatakse siin 1400 ajaloolist fotoeset, nende hulgas kuulsat Eestis leiutatud spioonikaamerat “Minox”. Dokumentaalkogu sisaldab 2100 trükist ja käsikirja.

Fotomuuseumi juubeliaasta tähtsündmuseks on 2020. kevadel alanud portreeaasta, mille põhinäituseks on “Eesti portreeavangard 1980–2000” (kuraatorid Tanel Verk ja Annika Haas). Seda saadavad väiksemad autorinäitused ja hariduslikud kõrvalprogrammid, mis sisaldavad avalikke loengusarju, töötube, kohtumisi fotokunstnikega ja koostööprojekti fotokunsti ajakirjaga “Positiiv”.

Eestlaste ja soomlaste suurimad kasiinovõidud internetis

NordenBladet — Hasartmängud ja internetikasiinod on üle maailma ülimalt populaarsed. Enamasti võib mängijad jaotada kahte gruppi: meelelahutust otsivad mängijad ja suuri võite jahtivad mängijad. Soomlaste jaoks on hasartmängud elu igapäeva osa, sest neid mängivad igal aastal ligikaudu 80 protsenti täisealistest kodanikest. Kasiino jackpoti võitmist võib võrrelda loterii võitmisega. Eurojackpoti võitmise tõenäosus on näiteks 1:95 miljonile, Eestis populaarse Bingo Loto võitmise tõenäosus aga 1:1,7 miljonile. Samamoodi on ka netikasiino slotimängudega – mida suurem on jackpot, seda raskem on seda võita. Kuna aga jackpoti jahtijaid on palju, siis tähendab see ka seda, et aeg ajalt kukub mõne mängija sülle hiigelsuur võit.

Suurimad netikasiino võidud Soomes
17,8 miljonit eurot 25 sendise panusega

Aastal 2013. muutus ühe 40ndates eluaastates Soome mehe elu igaveseks. Mees otsustas 25 sendiste panustega proovida populaarset Mega Fortune progressiivse jackpotiga slotimängu ning mõned keerutused hiljem kukkuski sülle pea 18 miljoni euro suurune jackpot. Mees soovis jääda anonüümseks, kuid kuni tänaseni on see teadaolevalt suurim slotiaparaatidelt saadud võit Soomes. Nii suure võidu puhul on anonüümsus kindlasti mõistlik otsus.

3,3 miljonit eurot Arabian Nights slotimängus

Aasta hiljem läks Euroopa aasta suurim kasiinovõit taas Soome. Seekordne õnnelik võitja oli tol hetkel 50 aastane Lõuna-Soomest pärit kohalik mees. Väidetavalt alustas mees mängimist südaööl ja keerutas endale esimese spinniga massiivse jackpoti. Raha plaanis mees kulutada kodu renoveerimiseks ja reisimiseks.

3,5 miljonit eurot 62 aastasele naisele

2017 – aasta, mil Soome Vabariik tähistas 100 aastat iseseisvust ning aasta, mil 62 aastane Soome naine võitis 1 € panusega 3,5 miljonit, taaskord Mega Fortune mängus. Naine ütles intervjuus, et ta ei suutnud peale võitu minutitki magada ja plaanib kindlasti abikaasaga reisile minna.

Muidugi on lisaks nendele megavõitudele Soomes lugematu arv paarisaja tuhande euroseid võite ja lotopiletitest ei tasu rääkimagi hakata. Kui soovite ka ise enda meelt lahutada netikasiinodes, siis soomlased on loonud kasuliku veebilehe Casino Market, mis reastab ja analüüsib erinevaid Soomes tegutsevaid netikasiinosid.

Suurimad netikasiino võidud Eestis
3,6 miljonit eurot 20 sendise panusega

Eestlaste läbi aegade suurimat kasiinovõitu ei pea väga kaugest minevikust otsima. Noor Eesti neiu otsustas selle aasta 8. jaanuaril proovida oma õnne Hall of Gods slotimängus ning tulemuseks Eestis rekordiline 3,6 miljoni eurone jackpot. Võrdluseks Eesti Loto poolt suurim väljamakstud võit oli ligi 1,2 miljonit eurot. Võitja oli mõistagi nii suuri numbreid nähes sõnatu ning plaanis alustuseks osta uue auto. Teadaolevalt on see ainus Eestis olev miljonivõit slotiaparaatidel.

Enne seda hiigelvõitu oli suurim kasiinovõit internetis Eestis „kõigest“ 285 000 €. Paar kuud peale seda tuli Eestisse ka üks tõsiselt suur kasiinovõit. Tegemist ei olnud küll slotimänguga, vaid ruletiga, mis teeb 1,5 miljoni euro suuruse võidu veel muljetavaldavamaks.

Kokkuvõttes, soomlased on Euroopas hasartmängurluse edetabeli tipus. Nende rahvaarv on suurem ja nad mängivad netikasiinodes oluliselt rohkem kui eestlased, mistõttu on neil ka ette näidata suuremas koguses massiivseid võite. Sellegipoolest tuleks hasartmänge ja slotimänge võtta kui meelelahutust, mitte raha teenimise viisi. Ning kõike tuleb teha mõistuse piires ja mitte panustada rohkem, kui oled võimeline kaotama. Õnneks kohustavad tänapäeva riiklikud seadused netikasiinosid kliente rohkem jälgima ja sätestama kaotuste piiranguid, kuid siiski peaks iga mängija olema võimeline ka ennast ise kontrollima.

Eesti: Avatud talude päeval osaleb tänavu üle 280 talu

NordenBladet — Kuues üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu pühapäeval, 19. juulil, kui külastajatele avab oma uksed kokku 282 talu ja maaettevõtet üle Eesti. Neist kolmveerand on avatud ka laupäeval, 18. juulil.

„Suurepärane uudis on see, et hoolimata vahepealsest eriolukorrast jätkuvad ettevalmistused avatud talude päeva toimumiseks algselt plaanitud ajal ning sündmusest võtab osa samas suurusjärgus talusid ja maaettevõtteid kui mullu,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Viimased kuud on koroonaviiruse mõju tõttu olnud keerulised ka maaettevõtjate jaoks ning erinevad piirangud on mõjutanud nii tootmist kui ka müüki. Avatud talude päev pakub muu hulgas hea võimaluse pakkuda otse oma õues eestimaist toitu ja kaupa tuhandetele perekondadele, kes sel nädalalõpul Eesti maapiirkondasid avastavad.“

Samas lisas minister, et säärase suure ürituse korraldamisel tuleb siiski arvestada COVID-19 viiruse levimisohuga – sellest tulenevad piirangud kehtivad nii taludele kui ka külastajatele. „Ka järgmise nädala lõpus toimuval avatud talude päeval tuleb hoida distantsi ja järgida hügieenireegleid – tuleb tagada kätepesuvõimalus või siis käte desinfitseerimisvahendi olemasolu. Kutsun talude külastajaid üles oma desinfitseerimisvahendeid kaasa võtma.“

Arvo Alleri sõnul peab samuti jälgima, et ruumide täituvus ei ületaks 50% ning üritusel ei viibiks korraga üle 1000 inimese – viimane ei tohiks samas avatud talude päeval probleemiks kujuneda.

Talu või maatootmise väravas peab olema koroonateavitus – infosilte jagab Maaeluministeerium peagi laiali talupäeva piirkondlike koordinaatorite kaudu, samuti saab neid alla laadida avatud talude veebilehelt alates järgmisest nädalast. Samuti on plaanis taludele laiali jagada käte desinfitseerimisvahendit.

Kõige rohkem talusid on sel aastal avatud Harjumaal (41) ning Pärnumaal (37), nendele järgnevad talude arvukuselt järgmised piirkonnad: Tartumaa (29), Saaremaa (27), paarikümne ringis talusid on avatud Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Võrumaal. 220 talu ootab külalisi ka laupäeval, 18. juulil, kuid kõik talud on avatud pühapäeval, 19. juulil. Osalejatest avavad oma uksed esimest korda 50 talu ja maaettevõtet.

Avatud talude päeva avaüritus toimub tänavu Eesti kartulipealinnas Simunas. Külastajatel aitab tänavugi taludesse jõuda Navicupi äpis avanev avatud talude kaart. Bussireiside info loodame avaldada hiljemalt 10. juulil.

Avatud talude päeva veebileht asub aadressil www.avatudtalud.ee.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avafoto: Setomaa (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)