NordenBladet —Riigikogu arutas erakorralisel istungjärgul Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõu (192 SE), mis nägi ette pikendada 17. märtsi seisuga Eestis tööd omavate välistööjõu töölubasid kuni 31.detsembrini 2020. Riigikogu lükkas eelnõu esimesel lugemisel tagasi.
Eelnõu eesmärk oli hoida juba Eestis töötavat välistööjõudu, mis täidaks vajaduste lünki, mida tööjõu vaba liikumise peatumisel ei saa täita Eesti elanike arvel. Kõige teravam on olukord põllumajanduses hooajatöödel, kuid ka ehituses, tööstuses, sotsiaalhoolekandes ja mujal on välistööjõu kaotus korvamatu.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Ivari Padar (SDE), Kersti Sarapuu (K), Helir-Valdor Seeder (I), Jaak Valge (EKRE) ja Kaja Kallas (R).
Padari sõnul on võõrtööliste välja saatmine 31. juulil ilmselgelt läbi kaalutlemata poliitiline kapriis. Seepärast toetab SDE fraktsioon selle eelnõu menetlemist. Sarapuu kiitis valitsuse täna hommikul tehtud otsust välistööjõu probleemide lahendamise kohta. Tema arvates pole see eelnõu jätkusuutlik olukorra lahendamise kohta. Seeder selgitas valitsuse tänasel istungil langetud otsust, millega taastatakse koroonaviiruse eelne olukord välistööjõu kasutamisel, mis peab vastama tervisekontrolli nõuetele. Valge sõnul ei saa EKRE hääletada selle eelnõu poolt, sest odava tööjõu sissetoomisega süvendame slaavitaustaga inimeste Eestisse elama asumise soodustamist. Tema hinnangul hoiab odava tööjõu kasutamine meie üldise töötasu madalal, samas kummitab Eestit tööpuudus, mida peaksime lahendama sisemiste reservide arvel. Kallas avaldas heameelt, et opositsiooni surve kandis vilja ja valitsus oli sunnitud täna pakkuma välja oma lahenduse. Täna valitsuse pakutud otsus on lahendus iseenda tekitatud probleemile. Suurem mure on, et valitsus teeb oma tegevusega riigist suletud provintsi. Kui täna hääletatakse menetlusest välja, siis võib tekkida olukord, kus suur hulk lehmi võib jääda lüpsmata.
Ettepaneku eelnõu (192 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Hääletus: 52 poolt, 42 vastu. Eelnõu langes menetlusest välja.
NordenBladet —Keskerakond seisis eelmises ja seisab ka praeguses valitsuses jätkusuutliku maaelu eest ning peaminister Jüri Ratase juhtimisel saavutatud kokkulepe töörände osas annab kindlustunde, et marjad saavad korjatud, köögivili koristatud ja lehmad lüpstud, lausub Riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm.
“Välistööjõu kasutamine on saanud normiks, praktiliselt kõik arenenud riigid kasutavad aktiivselt seda võimalust. Kui tahame globaalsel turul konkurentsivõimet säilitada, ei tohi Eesti jääda kõrvaltvaatajaks,” rõhutab Tarmo Tamm. “Keskerakond pingutas selle nimel, et saavutada konsensus, mis annab põllumeestele kindlustunde, et hooajatööde kõrgperioodil saab saak koristatud ja loomi ei ole vaja sundkorras tapamajja viia.”
Tarmo Tamm avaldab lootust, et täna vastu võetud otsus lisab põllumeestele kindlust, et valitsus ka tulevikus põllumeeste eest seisab. “Põllumajandusvaldkonna panus SKP kasvu tänavu esimeses kvartalis oli üks suuremaid ning Maksuameti statistika kohaselt maksid maaettevõtjad esimeses kvartalis tööjõumakse rohkem kui mullu samal ajal, ja seda vaatamata käibelangusele,” märgib Keskerakonda kuuluv poliitik.
Riigikogus tagasi lükatud Reformierakonna seaduse eelnõu 192SE ei pakkunud Tarmo Tamme sõnul töörände küsimuses jätkusuutlikku lahendust. “Praegu Eestis töötavaid välismaalasi ei ole inimlik ebamõistlikult pikalt siin hoida, sest suurel osal neist on kodumaal pered. Tänane valitsuse otsus näeb laiemalt probleemi lahendamist, arvestades Eesti inimeste huve,” lausub endine maaeluminister.
NordenBladet – Käes on ravimtaimede korjamise ja kuivatamise aeg! Tänases artiklis räägin Harilikust angervaksast ning Angerpistist. Milline taim välja näeb? Kust angervaksa ja angerpisti leida ning kuidas ja millieid taimeosi kasutada?
Harilik angervaks (Filipendula ulmaria) on roosõieliste sugukonda angervaksa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilikku angervaksa on rahvasuus nimetatud mitmeti, näiteks: angerpüdse, angerpüks, hobuseurmarohi, lepavorm, naba-arnikas, püst, risthammas, tuulerohi, vorm. Taime teaduslik nimetus tuleb ladina keelest. Liiginimi ulmaria tuleb sõnast ulmus “jalakas” ja tähendab “jalakasarnane”‘. Tegelikult ei sarnane angervaks jalakaga kuigivõrd. Kuid taim sisaldab nagu punane jalakaski salitsüülhapet, mida on juba ammu kasutatud valuvaigistina, ja võib-olla on see nimetuse valimisel kaasa aidanud. Perekonnanimi filipendula tuleb sõnadest filum “niit” ja pendulus “rippuv”. See võib viidata kiulistele juurtele ja perekonnale iseloomulikult rippuvatele juuremügaratele.
Leviala ja kasvukoht:
Hariliku angervaks on pärismaine suuremas osas Euroopast ja Lääne-Aasiast. Ta on viidud ka Põhja-Ameerikasse ja seal kohanenud. Eestis on angervaks tavaline. Angervaks eelistab niiskeid kasvukohti, teda võib leida näiteks soodest, lodudelt, puisniitudelt ja veekogude kaldailt. Tüüpliigid, kellega ta Lääne-Euroopas koos kasvab, on soo-ohakas Cirsium palustre ja tömbiõieline luga Juncus subnodulosus. Harilik angervaks on hemeradiafoor (taluvad inimtegevust teatud piirini, teatava määrani ükskõiksed).
Vanad eestlased on pidanud angervaksa veidi maagiliseks taimeks, mis kaitseb kurja eest. Jaaniööl oli tava panna õitsvaid angervaksu majapalkide ja laudade vahele.
Rahvameditsiinis on angervaksatee üsna levinud köha ja mitmesuguste naiste-ja sisehaiguste ning põletike ja palaviku leevendajana. Samuti on angervaksa kasutatud kerge rahusti ja hea une soodustajana. Ravimtaimeks korjatakse õisikud õitsemise algul: tavaliselt veidi enne heinaaja algust. Angervaksa õitest eraldati 1835. aastal esimest korda salitsüülhapet, nii saab teda tinglikult nimetada tänapäeva aspiriini eelkäijaks. Ent inimesed, kel aspiriin kutsub esile astmahooge, tasub olla angervaksaga ettevaatlik. Peale salitsüülhappe sisaldab see taim rohkesti parkainet, eeterlikku õli, C-vitamiini (värsketes lehtedes), glükosiide ja kollast värv ainet. Taime maapealse osaga saab riideid värvida, tulemuseks on kollakasroheline toon. Juurtega värvides saab musta tooni. Veidi unustuse hõlma vajunud angervaks väärib taasavastamist. Kevadisi värskeid võsusid ja lehti võib lisada salatitesse ja kasutada supirohelisena. Vahelduseks lihtsale angervaksateele võib proovida keeta siirupit.
Ravimtaimena on angervaksal üldtugevdav, põletiku-, palaviku- ja reumavastane, rahustav, higileajav, seedimist soodustav, uriinieritust suurendav ja verejooksu peatav toime. Aegade jooksul on teda, nagu kortslehtegi, peetud eelkõige naiste taimeks. Temaga on ravitud naistehaigusi, eriti valgevoolust. Angervaksaga hoiti ära ka nn nurgavoodipalavikku.
Milline angervaks välja näeb?
Taime kirjeldus:
Taime vars on püstine, maapealse varre kõrgus on 60–150 cm. Vars on kortsuline ja punakas.
Taime leheseis on vastak. Tema lehed on pealt tumerohelised, alt heledad ja udemetega kaetud, katkestunult sulgjad. Sulglehekesed on suhteliselt suured, kuni 3 cm pikad ning neid on 3–5 paari. Lehekesed on ebaühtlaselt saagja servaga ning tipmine on teistest suurem ja hõlmine.
Taime kreemikasvalged ja aromaatsed õied on koondunud varre tipuossa, moodustades ebakorrapärase pöörise. Üksikõis on väga väike ja viietine. Õie läbimõõt on 2–3 cm. Õied on väga tugeva magusa lõhnaga. Vili on kogukukkurvili, mille osaviljad on spiraalselt keerdunud. Õitseaeg on juunist septembri alguseni.
Taime viljaks on koguvili, mis koosneb mitteavanevatest üheseemnelistest kukkurviljadest.
Harilikku angervaksa võib kergesti segi ajada samasse perekonda kuuluva angerpistiga, viimasel on lehed aga sõnajala lehtede sarnased. Õisiku sarnasuse pärast võib taime ekslikult ka ängelheina (Thalictrum) liigiks arvata (neist sarnaseim on kollane ängelhein).
Angerpist
Angerpist (Filipendula vulgaris) on taimeliik roosõieliste sugukonnast angervaksa perekonnast. Taim kasvab Eestis loodudel, loomännikutes. Taim on Põhja- ja Lääne-Eestis tavaline, ent mujal Eestis on teda harva. Kutsutakse ka rahvakeeles järgmiste nimedega: angerpiotid, joanirohi, kirmirohi, krambirohi, kriisirohud, ormirohi, põllu-viinarohud, reigrohi, riisirohi, ristrabanduserohi, maarjaõis, sianaarid, surnujalg, tuulerohi, viina-rohi, vormioks ja äkisehaiguserohi.
Angerpist on 30-80 cm kõrge mitmeaastane taim, mille risoom on viltu ja paksenenud lisajuurtega. Tavaliselt on selle taime vars lihtne, mille juurmised lehed on katkestunult sulgjad ja mitmete sügavalt sisselõikunud sulglehtedega. Õied, mille läbimõõt on harilikult 1-1,5 cm, on tavaliselt kuue kaupa. Õite värvus on valge, kuid enne õide puhkemist roosast kuni punaseni ja need õitsevad juunis ja juulis. Karvased kukkurviljad.
Kuna on lubjalembene taim, siis kasvab peamiselt Põhja-Eestis ja Saaremaal loodudel ja paemännikutes.
Angerpisti taimeosadest kasutatakse ürti ja muguljat juurepaksendit, millest omakorda ürti kogutakse õitsemise ajal, aga juurt sügisel.
Taime toimeaineteks on parkaine, eeterlikud õlid, tärklis, glükosiidid, C-vitamiin (250 mg%) ja vähemal määral teised ained. Sellel taimel on üldkokkuvõttes rahustav, põiekivide ja neerukivide vastane, langetõve, vesitõve, soolenugliste vastane ja naistehaigusi raviv toime.
Teena kasutades 1-2 klaasi päevas. Saab kasutada ka laste puhul, kes palju nutavad, sel juhul tuleb neile anda lahjat õitest keedetud teed piimaga. Lisaks sellele, et juuremugulaid armastavad väga sead, saab seda tarvitada ka leivategemisel.
Angerpist kuulub loometsa alustaimestiku hulka. Angerpistile meeldib niiskem ja rammusam muld. Angerpist on Eestis apofüüt. Tal on sirge osakukkurvili. Tema külgmised ja tipmised lehed on ühesuurused. Lisaks on need pealt paljad ja alt natuke karvased.
Ravimtaimena kogutakse angerpisti ürti õitsemise ajal. Angerpistil on rahustav, higistamapanev ja uriinieritust ergutav toime.
Rahvameditsiinis on kasutatud põie- ja neerukivide, langetõve, vesitõve ja soolenugiliste vastu. Ka naistehaiguste raviks sobib nagu angervakski. Vanasti anti öösiti nutvatele lastele juua lahjat angerpisti õite teed piimaga.
NordenBladet – Tänasel Vikinglotto loosimisel loositi välja jackpot ja selle sai üks Eesti lotomängija! Õnneliku mängija võidusummaks on 10 803 379,70 eurot ning võidu toonud ühe mänguväljaga pilet on ostetud internetist.
Õnnelikud loosinumbrid olid 11, 18, 20, 30, 45, 46 ja lisanumbriks oli 2.
Tänane võit on kordades suurem, kui senised Eestis võidetud lotovõidud – Vikinglotto suurimaks võidusummaks seni on miljon eurot ning Eurojackpotiga on võidetud 1,155 miljonit eurot. Mõlemad miljonivõidud tulid Eestisse 2016. aastal.
Käesolev aasta on suurte lotovõitude poolest olnud Eesti lotomängijate jaoks väga helde – tänane võit on kaheksas suurvõit sel aastal, muuhulgas on võidetud ka Bingo lotoga 907 269 eurot ning Eurojackpotiga 659 116 eurot.
NordenBladet — Alates tänasest, 25. juunist saavad lühilaagrite ja -malevate korraldajad taotleda kriisitoetust „Terve Eesti suvi“, et võimaldada suuremale hulgale noortele suve aktiivset sisustamist. Toetusteks on kavandatud ligikaudu 2 miljonit eurot.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et ühekordne kriisitoetus annab võimaluse nautida laagri- ja malevasuve ka neil noortel, kelle osalemisvõimalusi mõjutas koroonaviirusest tingitud eriolukord kõige tugevamalt. „Tahame, et pärast pingelist kevadet oleks mõnus aktiivne suvepuhkus kättesaadav võimalikult paljudele lastele ja noortele,“ sõnas Reps.
Lühilaagrite ja -malevate korraldajad saavad taotlusi esitada 25. juunist kuni 10. juulini, taotlemine toimub veebikeskkonnas. Taotlusvormi ja täpsemad tingimused leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebist https://www.hm.ee/kriisitoetus.
Toetus on mõeldud kuni 26-aastastele noortele tegevust pakkuvatele lühilaagritele ja -malevatele, mille sisuks on noorsootöö, sealhulgas huvihariduse ja huvitegevuse andmine ning töökasvatus. Eesmärgiks võib olla näiteks keelekümblus, integratsioon, vaimse ja füüsilise tervise toetamine vms.
Lühilaagri või lühimaleva korraldamiseks on võimalik saada toetust kuni 40 eurot ühe osaleva noore kohta ööpäevas, juhul kui osalevatele noortele korraldatakse ka ööbimine. Lühilaagris või -malevas, kus ööbimist ei toimu, eraldatakse toetust iga osaleva noore kohta kuni 20 eurot päevas.
Toetust saab taotleda päevalaagri või 3-5 ööpäeva kestva lühilaagri või lühimaleva korraldaja. Taotluse saavad esitada laagreid korraldavad eraõiguslikud juriidilised isikud.
Lisaeelarvega määrati haridus- ja noortevaldkonna kriisitoetuseks kokku 15 miljonit eurot. Esimeses kahes taotlusvoorus said kriisi leevenduseks möödapääsmatute kulude katteks toetust taotleda eraüldhariduskoolide, -lapsehoidude, -lasteaedade ja huvikoolide pidajad ning huvitegevuse pakkujad.
Küsimuste korral palume kirjutada laagritoetused@hm.ee.
Lisainfo: Aare Vilu, aare.vilu@hm.ee, 7350 218
