Eesti mõisad: Haeska mõis Läänemaal + FOTOD!

By

-

juuli 21, 2020

NordenBladet – Haeska mõis (saksa keeles Hasik) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas, praeguse Haapsalu linna territooriumil Läänemaal.

Haeska mõisa on esmakordselt mainitud 1560. aastal. Mõis kuulus siis Haapsalu toomkirikule, hiljem Kursellide ja Wrangellide suguvõsadele. Haeska mõisa viimane omanik enne võõrandamist 1919. aastal oli Hans von Grünewaldt. Algselt oli hoonel rookatus, täna on kivist katus.

Mõisa 1805. aastal valminud peahoone asub Haeska küla lõunaosas. 1981. aastal hoone renoveeriti ning Matsalu looduskaitseala rajas sinna väikese haneliste rännet tutvustava väljapaneku. Praegu on Haeska mõisa peahoone eravalduses.

Haeska küla asub Läänemaal Matsalu lahe põhjakaldal, 20 km kaugusel Haapsalust. Küla territooriumist umbes pool asub Matsalu Rahvuspargis. Küla keskel asub Haeska hoiuala eesmärgiga kaitsta väike-laukhanesid.

Küla läbiva tee pikkus on 7km. Külas asuvad põllumajandusmaad on piiratud metsaga millest osa on puisniidud. Lihaveiste poolt hooldatud Haeska rannaniidud on piirkonna suurimad.

Enamus taluhooneid asuvad küla läbiva tee ja kõrvalteede ääres. Aastaringselt elatakse umbes 30 talus. Haeska põhjaosas asub vana koolihoone kus õpetati lapsi kuni aastani 1943. Küla keskel asub endisesse kauplusesse rajatud Haeska Seltsimaja. Kunagine kauplus ehitati küla koorejaama kohale.

Haeska mõis (aadress: Haeska 5-4, Haeska küla, 90407 Haeska, Eesti) asub küla lõunapoolses osas. Mõisahoone on olnud kasutuses koolina ja Matsalu Looduskaitseala õppebaasi ja muuseumina.

Täna on mõis kasutusel majutushoonena. Haeska mõisamaja tubades on lihtne sisustus ja heledates pastelltoonides kujundus. Igas toas on privaatne dušiga vannituba ning küte. Hommikuti serveeritakse söögisaalis hommikueinet. Lõunasööki on võimalik tellida. Hotellil on tasuta parkimiskohad. Külaliste käsutuses on igal ajal köögitarbed ning soovi korral saab kasutada elektripliiti. Hoones on ka banketisaal ja söögituba.

Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

Eesti: Õhuvägi tähistas 101. aastapäeva

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 20, 2020

NordenBladet — Õhuvägi tähistas täna väeliigi 101. aastapäeva piduliku rivistusega Ämari lennubaasis, kus õhuväe ülem kolonel Rauno Sirk õnnitles ausamba “Viimane lend” juures õhuväe isikoosseisu ning andis silmapaistvamatele teenistujatele üle ergutused.

„Käesoleval aastal avasime ühe kaasaegsema õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse NATO-s, hiljuti alustasime uute lennukite M28 opereerimist. Meil on täna hästi funktsioneeriv lennuväli ja õhuseire ja seda mitte ainult õhuväe tarbeks, vaid Eesti riigi ja rahva kaitseks,“ ütles kolonel Sirk rivistusel peetud kõnes.

Rivistusel anti Eesti Lennundusmuuseumile eksponeerimiseks üle õhuväe kopter Robinson R44. Selle aasta jooksul lõpetavad teenistuse ka ülejäänud kolm kopterit.

Eesti õhuvägi loodi 21. novembril aastal 1918 – vaid nädal enne Vabadussõda, kuid kokkuleppeliselt tähistatakse õhuväe aastapäeva igal aastal 20. juulil, seda eelkõige lennuilma tõttu.

Eesti õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine, õhuvägi vastutab kõikide õhuoperatsioonide eest Eestis.

Avafoto: Õhuvägi tähistas 101. aastapäeva (Kaitsevägi)

Eesti mõisad: Keskvere mõis Läänemaal + FOTOD!

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 19, 2020

NordenBladet – Esimesed teated Keskveres paiknevast puitmõisast pärinevad 15. sajandist, kui Keskveret mainitakse Haapsalu toomkiriku lauamõisana. Mõis on rajatud noorema rauaaja asula tuumikusse, mille läheduses paiknevad ka noorema ja varase rauaaja kivikalmed. Kunagine 10. sajandi rannajoon jääb mõisast vaid 2 km kaugusele.

Aadlimõisast saab rääkida aga alles 1592. aastast, kui Rootsi-Poola kuningas Sigismund kinkis Liivi sõja ajal Rootsi poolele tulnud tatari väepealikule Leonti Nasackinile Keskvere külas 1 üksjala ja hiljem 14 adramaa suuruse valduse ja Patsu küla 5 adramaaga, mida jagasid 1597. aastal Levonti Nasakini pojad Afanassi ja Peter Nasackinid.

1600. aastal oli Keskvere Leonti lese Marfa (neiupõlves Baranoff) omanduses, kes ilmselt ka Keskveres lühikest aega elas koos poja Afanassiga. Leonti poja Afanassi surma järel (13. juuli 1613) kinnistas Gustav II Adolf kirjaga valduse pooleks. Pool Afanassi poegadele Jakobile ja Friedrichile, teine pool ja Patsu küla Peterile. 1615. aastal oli Keskvere suurus 14 adramaad, Patsu 5 adramaad, Kuluse 3,5 adramaad. 1627 kinnitati Peter Nasackinile uuesti Keskvere ja Suure-Rõude. Viimases Peter Nasackin ka elas. Peale poeg Fromholdi oli Peter Nasackinil kuus tütart Ungru mõisniku tütre Gertrudaga. Tütred pandi mehele ümberkaudsetele mõisnikele. Näiteks Margaretha abiellus aastal 1630 Joachim von Strassburgiga Keskvere külje alt Kurevere mõisast.

1628. aastal omandas mõisa krahv Jakob De la Gardie, kuid valdusõigus jäi Nasakinitele edasi. 1663. aastal kuulus Keskvere Peter Nasackini pärijatele, kuid oli panditud Tallinna komandant Clas Köhlerile, kes oli abielus Peter Nasackini tütre Mariaga. 1667. aastal oli omanik krahv Magnus Gabriel De la Gardie, kuid renditud Otto Paulile. 1684. aastal sai Keskvere kaasavaraks Magnus De la Gardie väimees krahv Otto Wilhelm Königsmark, kes rentis mõisa revisjonikomissar Johann von Buschenile.

Aastatel 1686–1734 kuulus mõis riigile, kuid oli rendil endiselt Buscheni käes. 1640. aastatel kuulus mõis Haapsalu krahvkonnale. Mingi hetk sai mõisa rentnikuks ka Engelbrecht von Richter, kelle tütar abiellus 1680-ndatel Jackob Ruckteschelliga, kes oli Mengdenite suguvõsa õpetaja. Antud abielust sündis Jacob Johann 1687, kes suri 1751. aastal Keskveres.

Keskvere mõisa staatus muutus pärast Põhjasõda, mil Venemaa keisrinna Anna Ivanovna andis Jacob De La Gardie võlgade katteks mõisa Rihterite pärijatele. Nii saigi Jacob Johann Rihter mõisa emalt pärandusena 1732. aastal. Jacob Johann oli Rootsi sõjaväe adjunkt ning langes 1709. aastal Vene vägedele vangi, kus veetis 7 aastat. Ilmselt aadeldati Jacob Johann Rootsi krooni poolt. Vapiks sai turvises käsi mõõgaga sinisel taustal (tavaline aadlivapi kombinatsioon, mis annetati Rootsi krooni poolt ohvitseridele). Pärast seda teenis ta vene ohvitserina Otepääl ja abiellus 1717. aastal Gertruda Polusega, kelle isa oli Riias audiitor.

Järgmiseks omanikuks oli Gustav Wilhelm von Ruckteschell (1723–1808), kes elas peamiselt Keskveres ja tegi seal ka suuremaid ümberkorraldusi. Gustav Wilhelm oli hea renomeega kohalik mõisnik, kelle suguvõsa vapp leidis koha ka Martna kiriku saali seinale (vajab restaureerimist). 1777. aastal nägi sündis mõisas Vene kindral ja teedeminister krahv Karl Wilhelm von Toll, kelle vanemad olid Justine Wilhelmine von Ruckteschell ja Konrad Wilhelm von Toll. Pärast Gustav Wilhelmi surma sai Keskvere omanikuks Otto von Ruckteshell, kelle järeltulijad pantisid mõisa 1834. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsale. 1843. aastal müüsid Ruckteschellid Keskvere mõisa Ungern-Sternbergidele. 1878 moodustati Ungern-Sternbergide fideikomiss, kuhu kuulus ka Keskvere mõis.

Mõis vahetas mitu korda rentnikke kuni Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformini. Mõisasüda tükeldati ja renditi perekond Tammedele ja Välidele. Eino Väli oli mõisa peahoone omanik aastani 1987, kui selle omandas Kasari kolhoos 1990. aastal ostis mõisa härrastemaja Mihkel Tammet, kelle omanduses on see ka praegu.

Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

Läänemaal Männa talus tegutsev Eesti Seenefarm tutvustas Avatud Talude Päeval kodumaise Austerservik seente kasvatust + GALERII!

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 19, 2020

NordenBladet – Eesti Seenefarm (aadress: Männa talu, Üdruma, Lääne-Nigula vald, 90720) sündis 2019. aastal. Täpsemalt algas see lugu juba 2018. aastal, mil selle asutaja Tanel Heinsalu ning kaasa Jaanela Poks Guatemalast kodumaale naasid ning pisipoja kõrvalt aega ka uuteks tegevusteks jäi.

Sellel aastal avas talu esimest korda oma uksed ka kõigile huvilistele. Avatud Talude Päeval (tänavu 18. ja 19. juulil) korraldati Seenefarmis 3 ekskursiooni, mil Tanel tutvustas seente kasvatuse nelja erinevat etappi. Avatud oli ka kodukohvik ja tilluke lasteala, müüdi kohalikku toodangut ning sai osaleda Teeseene joogi (kombucha) valmistamise töötoas. Meeleolu lõid ka Dj Saṃsāra, Kaushalya ja Alex(Jagaspace). Päev lõpetati Kakao ja tantsupeoga.

Austerservik (Pleurotus ostreatus) on servikuliste sugukonda serviku perekonda kuuluv seen.

Austerservik sisaldab aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente. Rasvasisaldus ei ole üle 3%, kalorsus 34 kcal/100g. Austerservik on väga hea dieettoiduaine. Lisaks sisaldavad seened polüsahhariidid on vähivastase toimega ning pärsivad vananemist.

Austerservikute kasvatamine Euroopas sai alguse Saksamaal, kus seentega läbi kasvanud, pehmenenud ning vitamiinidega rikastatud põhku kasutati söödalisandina. Selgus, et põhupallidel kasvavad seened on väga maitsvad ka inimtoiduna. Nüüd kasvatatakse austerservikuid lehtpuupakkudel ja -kändudel metsas ja koduaias. Seenekasvandustes kultiveeritakse neid aga saepurust või teraviljapõhust toitepinnasel.

Austerserviku viljakehad kupatamist ei vaja, eriti maitsvad on praetult. Võib kasutada kastmetes, omletis jne. Sobivad ka marineerida ja soolata. Jalad on seenel lühikesed, kuid puisevõitu. Neid on soovitatav kuivatada ning jahvatada seenepulbriks, mida kasutada suppide ja kastmete valmistamiseks.

Natuke infot ka Üdruma külast:

Üdruma on küla Läänemaal Lääne-Nigula vallas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kullamaa valda. Üdrumat läbib Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee. Küla on esimest korda mainitud 1518 Hydenorme nime all. 20. sajandi esimesel poolel oli küla nimi Üdromaa. Üdrumas tegutseb Üdruma Küla Selts. Külas asuvad Pikamaa allikad (Jõeääre kraavi läänekaldal).

Üdruma küla Lääne-Nigula vallast valiti ka 2019. aastal aasta küla valinud “Kodukant Läänemaa” poolt Läänemaa aastaa külaks. Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson ütles, et Üdrumal paistis silma sisukas külaseltsi töö – sealne külaselts ja küla eestvedaja olid väga aktiivselt ja põhjalikult teinud tööd, et küla ühendada.

Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

Seda artiklit saab lugeda ka soome keeles (🇫🇮SIIN) ja rootsi keeles (🇸🇪SIIN)

Lääne-Nigula vald: Rõude muuseum ja Rõude külamaja Läänemaal – VAJALIK INFO & FOTOGALERIID!

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 19, 2020

NordenBladet – Rõude muuseum asub Läänemaal Rõude valla südames, Haapsalu–Laiküla maantee 32. kilomeetril, algselt Rõude algkool-lasteaiale ehitatud hoones. Samas majas asub ka Rõude külamaja.

Vaatmata sellele, et hoone ise on kõvasti ajahambusse jäänud ning vajaks hädasti remonti, on nii muuseumi kui külamaja eestvedajate entusiasm kõrgel ning püütakse külaelu põnevana hoida.

MTÜ Rõude Külaselts osutab mitmeid avalikke- ja kogukonnateenuseid: korraldatakse lastelaagreid, pakutake majutus- ning pesemisvõimalusi, vajadusel renditakse ruume, tegutsevad huviringid (kangasteljed, õmblusmasinad, puutöötuba koolitused) ning majas asub ka väike ilusalong, pisike raamatukogu ning Eesti Posti frantsiisipunkt. Pisemate valla elanike jaoks on mõeldud lastehoiduteenus ning noortele noortetuba (piljardi, televiisor, internet).

Rõude muuseum tegeleb vanavara ja sellega seotud oskuste ning teadmiste kogumises, säilitamise ja edasi andmisega. Rõude muuseumi jaoks alustati varade kogumist 2005. aastal Sepa, Laose ja Uuetoa talust. Hiljem kogunes eksponaate paljudest Martna valla taludest. Muuseumis on vanavara, fotode, olmetehnika ja käsitöö väljapanekud, üks osa ekspositsioonist tutvustab kunagist Kasari kolhoosi.

Käsitöö propageerimiseks korraldatakse ka õpitubasid ning korraldatakse huvitavaid üritusi. Peale MTÜ liikmete osalevad muuseumi tegevuses ka ümbruskonna elanikud. Väljapanekud annavad ülevaate kunagisest elust Martna kihelkonnas ja Rõude ümbruse külades. Muuseumis saab kangast käärida, kududa, kerilauaga lõnga kerida ja haspeldada.

Rõudest:

Rõude on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Martna valda. Rõude asub Haapsalu–Laiküla maantee (tuntud ka kui Lihula maantee) ääres Kasari jõe põhjakaldal. Piirneb Kurevere, Männiku, Kabeli, Soo-otsa, Allikotsa, Kelu ja Kloostri külaga.

Rõude asub Kullamaa osavallas ning on üks Kullamaa osavalla 34´st külast ( Allikotsa, Ehmja, Enivere, Jõesse, Kaare, Kaasiku, Kabeli, Kasari, Keravere, Keskküla, Keskvere, Kesu, Kirna, Kokre, Kuluse, Kurevere, Laiküla, Liivaküla, Martna, Männiku, Niinja, Nõmme, Ohtla, Oonga, Putkaste, Rannajõe, Rõude, Soo-otsa, Suure-Lähtru, Tammiku, Tuka, Uusküla, Vanaküla, Väike-Lähtru).

Rõude küla on esimest korda mainitud 1241. aastal.

Rõude muuseum osales ka Avatud Talude Päeval. Vaata NordenBladet´i suurt galeriid Rõude Külamajast ning muuseumi eksponaatidest.

Rõude külamaja (2 fotot):

Rõude muuseum (33 fotot):