NordenBladet —Eesti Teadusagentuur ootab kandidaate tänavustele teaduse populariseerimise auhindadele, millega tunnustatakse silmapaistvaid teadusest kõnelejaid ning innustatakse teadusest ühiskonnas rohkem rääkima ja kirjutama.
„Oskus oma teadusööd tutvustada, sellest põnevalt ja köitvalt rääkida ja teha seda nii, et see ka teistele huvi pakub, on väga suur väärtus. Teadusagentuur on juba aastaid parimaid teaduse populariseerimise projekte tutvustanud ja tegijaid tunnustanud. Teeme seda ka nüüd ning kutsume kõiki oma ägedaid projekte ja põnevaid töid konkursile esitama,“ ütles teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik.
Varasematel aastatel on elutööpreemia pälvinud Ain Kallis, Mihkel Zilmer, Ene Ergma, Tiit Kändler, Mare Ruusalepp, Viire Sepp, Helle ja Jaak Jaaniste, Tullio Ilomets, Tiiu Sild ning mitmed teised Eesti teaduse nähtavusele kaasa aidanud teadlased ja teadusest kõnelejad.
Tunnustusettepanekuid saab esitada alates 1. augustist teadusagentuuri veebilehel www.etag.ee/konkursid. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september.
Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhindu antakse välja kuues kategoorias:
Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).
Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.
Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
Kõigil auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki. Kvaliteeti ja usaldust väljendav märk loodi selleks, et head teaduse tutvustajad ja nende töö senisest enam silma paistaks.
Konkursil osalemiseks palume esitada kandidaadi või kollektiivi juhi CV, kaks allkirjastatud soovituskirja ja täidetud elektrooniline osalusvorm aadressil www.etag.ee/konkursid.
Konkursi tulemused tehakse teatavaks 12. novembril toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil.
Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.
Lisainfo konkursist ja varasematest auhinnasaajatest leiab siit.
Kontakt:
Katrin Saart
Eesti Teadusagentuuri vanemkoordinaator
telefon 730 0378
e-post katrin.saart@etag.ee
NordenBladet — Euroopa innovatsioonitaseme viimased võrdlusandmed näitavad, et sarnaselt möödunud aastaga jätkab Eesti tugevate innovaatorite seas.
Euroopa innovatsiooni võrdlustabelis jagunevad riigid tulemuste põhjal nelja rühma: innovatsiooniliidrid ning tugevad, mõõdukad ja tagasihoidlikud innovaatorid. Innovatsiooniliidrina jätkab sarnaselt eelmise aastaga Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani, Madalmaad ja Luksemburg. Eesti kuulub tugevate innovaatorite rühma koos Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa ja Portugaliga.
Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor märkis, et Eesti tõusis tugevate innovaatorite rühma esmakordselt eelmisel aastal ning on nüüd hoidnud oma positsiooni. „Meie tugevate külgedena tuuakse esile innovaatiliste väike- ja keskmise suurusega ettevõtete koostööd teistega, kaubamärgitaotluste arvu, elukestvas õppes osalemist, rahvusvahelist teaduskoostööd ning investeeringuid teadus- ja arendustegevusega mitte seotud innovatsiooni,“ sõnas Pihor. Eesti innovatsiooni nõrgemate külgedena paistab silma, et Eesti ettevõtted tegelevad tagasihoidlikult turu- ja organisatsiooniinnovatsiooniga ning investeerivad vähe teadus- ja arendustegevusse. Lisaks on Eestis Euroopa keskmisega võrreldes märgatavalt madalam kesk- ja kõrgtehnoloogiliste ning teadmusmahukate toodete ekspordi maht ja vähene hõive kiiresti kasvavates ettevõtetes.
Euroopa innovatsioonitabelis võrreldakse erinevaid innovatsiooniga seotud näitajaid nii ELi riikides kui ka teistes Euroopa ja naaberpiirkondade riikides. Hinnatakse erinevaid innovatsiooniga seotud näitajaid, nagu innovatsioonisõbralik keskkond, intellektuaalse omandiga seonduv (sh patendi- ja kaubamärgitaotlused), teadussüsteemi atraktiivsus, toetusmeetmed, inimressursid (sh kõrgharidusega inimeste osakaal, elukestvas õppes osalemine, doktorikraadi kaitsmine) jpm.
NordenBladet —Peipsi järve suubuvate jõgede seisund on mitmete näitajate poolest paranenud, nii nentisid juuli algul (virtuaalselt) koos käinud Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni töörühmad.
Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni Eestipoolse juhi Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul on vähenenud Narva jõe vesikonna jõgede orgaaniline reostus ning paranenud bioloogilise hapniku tarbe, hapniku ja ammooniumlämmastiku näitajad, mis lähenevad loodusliku tausta näitajatele.
„Mõlemad pooled on rakendanud tõhusaid veemajandusmeetmeid. Vene pool on panustanud piiriveekogude seisundi parandamisse 2019-2020 89 mln rubla: üleujutusohu maandamiseks on puhastatud ja süvendatud Pihkva järve suubuvaid jõgesid, vahetatud välja amortiseerunud reoveepuhastite tehnoloogilisi osi ja rekonstrueeritud vee- ja kanalisatsioonivõrku. Oma osa on ka vabatahtlike aktsioonidel, kes käivad veekogude kaldaid prügist puhastamas,“ lausus Liiv.
Juuni lõpus-juuli algul toimunud Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni töörühmade koosolekutel arutati piiriveekogude majandamise aktuaalseid probleeme ja kooskõlastati koostööettepanekud valitsustevahelise piiriveekogude ühiskomisjoni jaoks aastateks 2021–2023.
Mõlemad pooled märkisid, et veemajanduslik olukord on stabiilne ning osapoolte võetud veemajandusmeetmed on tõhusad. „Rakendatud veemajandusmeetmed on järjekindlalt suunatud saasteainete heite vähendamisele Narva vesikonnas ja aitavad kaasa veekogude ökoloogilise seisundi stabiliseerimisele,“ selgitas Liiv.
Venemaa pool andis selgitusi ka Narva veehoidla seisundi kohta ja pooled otsustasid jätkata analüüse ujuvsaarte stabiliseerimise võimaluste rakendamiseks, samuti otsustati jätkata koostööd kalade rände uurimisel.
Töörühmade töö tulemused ja koostöösuunad esitatakse Eesti ja Venemaa valitsustevahelise piiriveekogude ühiskomisjoni istungile, mis toimub selle aasta IV kvartalis.
NordenBladet —Juulis ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastuses mahukas kaheköiteline väljaanne „Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940“. Tähelepanuväärne on sealjuures, et seesama 675 kirjast ehk umbes 1,8 miljonist tähemärgist koosnev kirjavahetus on pilootprojektina kirjandusteadlaste ja arvutilingivistide koostöös ka masinloetava ja märgendatud tektsikorpusena kõikidele huvilistele KORPi keskkonnas digitaalselt kättesaadavaks tehtud.
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteaduri, Semperi ja Barbaruse kirjavahetuse peatoimetaja Marin Laagi sõnul on erakirjavahetusel põhinev tekstikorpus esimene omataoline ettevõtmine ning võimaldab tulevikus välja töötada uuenduslikke meetodeid ja uurimissuundi kultuurilooliste andmete analüüsiks.
Eesti Keeleressurside Keskuse juhataja Kadri Videri sõnul on tegemist nii kirjanduslooliselt kui tekstilingvistiliselt huvipakkuva digitaalandmestikuga. „Kirjandusteadlastele avab kaasaegsete digitaalsete meetodite kasutuselevõtt huvitavaid uurimisperspektiive ja vanade uurimistulemuste ülekontrollimise võimalusi arvutuslike meetoditega. Korpuslingvistidele on aga väljakutseks ajaloolise ja isikupärase keelekasutusega, erinevatest keeltest kubiseva ja rohkete koha-, aja- ja isikuviidetega tekstimaterjali ettevalmistamine rikkalikult märgendatud korpuseks,“ selgitas Vider.
Marin Laagi sõnul tuli KORPiga ühitamiseks kirjavahetuse käsikirjalised originaalid teisendada käsitsi masinloetavaks andmestikuks. „Sellele lisasime kirjade meta-andmed, teostasime automatiseeritud vormianalüüsi ja ühestamise Vabamorfi töövahenditega Giellatekno sõnaliikide ja grammatiliste kategooriate süsteemis,“ ütles Laak.
Kadri Videri sõnul on KORP korpuspäringusüsteem, mis võimaldab leida konkordantse ehk teksisiseseid kokkusobivusi või seoseid ning teha eri parameetritel põhinevat statistilist analüüsi eri viisil märgendatud korpustest. „Selleks kasutatakse teksti meta-andmeid (näiteks autor, kuupäev ja aasta, tekstitüüp) ning keelelist märgendust (näiteks lausestamine ja sõnestamine, punktuatsioon, morfoloogia, süntaks ja semantika)“, selgitas Vider.
Semperi ja Vares-Barbaruse kirjavahetus koosneb 310 980 sõnest ja 249 970 lemmast. „Sõne on tekstisõna ja lemma on sõnatüvi, nende eristamine korpuses võimaldab hinnata nii korpuse tekstilist mahtu kui ka sõnavara mitmekesisust selles,“ selgitas Vider.
Tehniliselt on KORP veebiteenus, mis kasutab avatud lähtekoodiga korpuste töötlemise vahendit MS Open Corpus Workbench ja see on loodud Göteborgi Ülikoolis Rootsi Keelepangas (Språkbanken). Videri sõnul arendatakse KORPi lisaks Rootsile veel mitmes riigis: Soomes Kielipankki, Norras Giellatekno taristu saami keelte jaoks, Taanis KORP, Islandil Risamálheildin.
„Eesti KORPi arendab Eesti Keeleressursside Keskus ja selles kättesaadavad korpused koosnevad praegu rohkem kui 850 miljonist tekstiühikust. Lisaks keeleteaduslikel eesmärkidel lisatud korpustele, mis on Eesti KORPis praegu valdavas enamuses, oleme alustanud ka kirjandusteadlaste uurimishuvidele vastavate projektidega.“
Videri sõnul sobib KORPi keskkond hästi nii-öelda tundike materjalidega tööks, kuna KORPi päringuvastuses tsiteeritud tekstilõigud on lause või lõigu pikkused ja nii ei rikuta autoriõigust ning ei ületata lubatud tsitaadi mahtu. „Lisaks sellele on KORP avatud lähtekoodiga, paindlik ja lihtsalt õpitav süsteem, mis võimaldab graafilist ülevaadet alamkorpuste päringutulemustest, hõlpsat liikumist konkordantslausete ja laiema konteksti vahel ning ka statistika tulemuste ja näitelausete vahel, võimalusi grupeerida statistikat kõigi korpuses märgendatud kategooriate alusel, suhtelise esinemis-sageduse automaatarvutusi (miljoni korpusesõne kohta). Näitelauseid ja statistikat saab eksportida.“
Marin Laagi sõnul võimaldavad päringutulemustes väljatoodud meta-andmed väga täpselt määrata näitelause asukohta kirjavahetuses, vajadusel on võimalik tekitada link mujal hoitavatele terviktekstidele, et pöörduda tagasi algallikate juurde. Päringusüsteemi KORP kasutamine võimaldas näiteks reljeefselt välja tuua mõlema kirjaniku tegevuse rahvusvahelises kirjanike võrgustikus PEN International.
Tekstikorpus valmis Haridus- ja Teadusministeerimi institutsionaalse uurimisprojekti „Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgustikud“ (IUT22-2) ühe oluliseima rakendusväljundina. Eesti Kirjandusmuuseumi poolt aitas seda tööd läbi viia keeletehnoloog Kaarel Veskis, Eesti Keeleresursside Keskuse poolt konsulteerisid projekti Kadri Vider, Neeme Kahusk ja Olga Gerassimenko.
Loe ka Marin Laagi, Kadri Videri, Neeme Kahuski, Kaarel Veskise ja Olga Gerassimenko artiklit „Digidokumendist tekstikorpuseks: Semperi ja Barbaruse kirjavahetuse töötlemine masinanalüüsitavaks päringusüsteemis KORP“ Soome-ugri keeleteaduse ajakirjast (2/2019): https://doi.org/10.12697/jeful.2019.10.2.02
NordenBladet —Eesti Teadusagentuur toetab tänavu Mobilitas Pluss programmi vahendusel välismaalt Eesti teadusasutustesse järeldoktorantuuri tulevate teadlaste uurimisprojekte kogusummas kolme miljoni euroga. Kokku laekus taotlusvooru 116 avaldust 39 riigist.
Kõige tihedam konkurss oli humanitaarteaduste valdkonnas, kuhu laekunud 27 avaldusest rahuldas Eesti Teadusagentuuri juures tegutsev hindamisnõukogu viis. Sotsiaalteaduste valdkonnas soovis oma uurimisprojekti Eestis läbi viia 26 teadlast, kellest võeti vastu viis. Tehnika ja tehnoloogia valdkonna 17 avaldusest rahuldati neli. Kõige rohkem uurimisprojekte algab loodusteaduste valdkonnas, kuhu laekunud 37 avaldusest leidis rahastust 12. Arsti- ja terviseteaduste valdkonnas laekus kolm ning põllumajandusteaduste valdkonnas üks taotlus. Kummaski valdkonnas leidis rahatust ühe järeldoktorandi uurimisprojekt.
Projektitaotluste hindamisel pidasime valdkondlikku jaotuse puhul silmas Eesti teadusmaastiku suurt pilti. Taotluste rahastamisotsute tegemisel arvestasime peale taotluste teadusliku taseme veel taotluste arvu eri teadusvaldkondades ja seniste uurimisprojektide valdkondliku rahastamise proportsiooni. See selgitab, miks sotsiaalteaduste ning humanitaaria ja kunstide valdkonnas oli edukuse määr madalam kui näiteks loodusteadustes, mille maht on valdkondadest kõige suurem,” selgitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse ja hindamisnõukogu esimees Andres Koppel.
Mobilitas Pluss järeldoktoritoetusega Eestisse saabuvad teadlased asuvad teadustööle Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Maaülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tervise Arengu Instituudis.
Viie aastaga on Eestisse tulnud enam kui sada noort teadlast
Tänavune Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse taotlusvoor oli viimane, mis aitas kaasa teadlaste Eestisse tulemisele Euroopa Liidu sel eelarveperioodil. Kokku on Eesti Teadusagentuur viimase viie aasta jooksul toetanud 111 teadlase järeldoktorantuuri Eesti teadusasutustes kogusummas 9 miljoni euroga.
“Mobilitas Pluss programmi tegevused on aidanud viie aasta jooksul kaasa Eesti teadlaskonna järelkasvu tugevdamisele. Kuigi järeldoktoriprojektid vältavad kuni paar aastat, on suur osa siia järeldoktorantuuri tulnud teadlastest leidnud rakendust ka pärast esialgse projekti lõppu,” ütles Eesti Teadusagentuuri Mobilitas Pluss programmi juht Oskar Otsus.
“Teadlasmobiilsus on väga oluline eduka teadlaskarjääri ehitamiseks, samuti teadlasrühmadele uute ideede tekkeks. Eesti Teadusagentuur peab oluliseks teadlasrände toetamist ning otsime võimalusi, et soodustada välismaalt Eestisse toimuvat teadlasrännet ka järgnevatel aastatel,” sõnas Andres Koppel.
