NordenBladet âEesti Teadusagentuur ootab kandidaate tĂ€navustele teaduse populariseerimise auhindadele, millega tunnustatakse silmapaistvaid teadusest kĂ”nelejaid ning innustatakse teadusest ĂŒhiskonnas rohkem rÀÀkima ja kirjutama.
âOskus oma teadusööd tutvustada, sellest pĂ”nevalt ja köitvalt rÀÀkida ja teha seda nii, et see ka teistele huvi pakub, on vĂ€ga suur vÀÀrtus. Teadusagentuur on juba aastaid parimaid teaduse populariseerimise projekte tutvustanud ja tegijaid tunnustanud. Teeme seda ka nĂŒĂŒd ning kutsume kĂ”iki oma Ă€gedaid projekte ja pĂ”nevaid töid konkursile esitama,â ĂŒtles teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik.
Varasematel aastatel on elutööpreemia pÀlvinud Ain Kallis, Mihkel Zilmer, Ene Ergma, Tiit KÀndler, Mare Ruusalepp, Viire Sepp, Helle ja Jaak Jaaniste, Tullio Ilomets, Tiiu Sild ning mitmed teised Eesti teaduse nÀhtavusele kaasa aidanud teadlased ja teadusest kÔnelejad.
Tunnustusettepanekuid saab esitada alates 1. augustist teadusagentuuri veebilehel www.etag.ee/konkursid. Kandidaatide esitamise tÀhtaeg on 15. september.
Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhindu antakse vÀlja kuues kategoorias:
Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise sĂŒstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trĂŒkisĂ”na abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).
Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, Ôpetaja vms.
Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
KĂ”igil auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on Ă”igus kasutada âRiiklikult tunnustatud teaduse populariseerijaâ mĂ€rki. Kvaliteeti ja usaldust vĂ€ljendav mĂ€rk loodi selleks, et head teaduse tutvustajad ja nende töö senisest enam silma paistaks.
Konkursil osalemiseks palume esitada kandidaadi vÔi kollektiivi juhi CV, kaks allkirjastatud soovituskirja ja tÀidetud elektrooniline osalusvorm aadressil www.etag.ee/konkursid.
Konkursi tulemused tehakse teatavaks 12. novembril toimuval teaduskommunikatsiooni konverentsil.
Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös vÀlja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.
Lisainfo konkursist ja varasematest auhinnasaajatest leiab siit.
Kontakt:
Katrin Saart
Eesti Teadusagentuuri vanemkoordinaator
telefon 730 0378
e-post katrin.saart@etag.ee
NordenBladet â Euroopa innovatsioonitaseme viimased vĂ”rdlusandmed nĂ€itavad, et sarnaselt möödunud aastaga jĂ€tkab Eesti tugevate innovaatorite seas.
Euroopa innovatsiooni vĂ”rdlustabelis jagunevad riigid tulemuste pĂ”hjal nelja rĂŒhma: innovatsiooniliidrid ning tugevad, mÔÔdukad ja tagasihoidlikud innovaatorid. Innovatsiooniliidrina jĂ€tkab sarnaselt eelmise aastaga Rootsi, kellele jĂ€rgnevad Soome, Taani, Madalmaad ja Luksemburg. Eesti kuulub tugevate innovaatorite rĂŒhma koos Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa ja Portugaliga.
Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor mĂ€rkis, et Eesti tĂ”usis tugevate innovaatorite rĂŒhma esmakordselt eelmisel aastal ning on nĂŒĂŒd hoidnud oma positsiooni. âMeie tugevate kĂŒlgedena tuuakse esile innovaatiliste vĂ€ike- ja keskmise suurusega ettevĂ”tete koostööd teistega, kaubamĂ€rgitaotluste arvu, elukestvas Ă”ppes osalemist, rahvusvahelist teaduskoostööd ning investeeringuid teadus- ja arendustegevusega mitte seotud innovatsiooni,â sĂ”nas Pihor. Eesti innovatsiooni nĂ”rgemate kĂŒlgedena paistab silma, et Eesti ettevĂ”tted tegelevad tagasihoidlikult turu- ja organisatsiooniinnovatsiooniga ning investeerivad vĂ€he teadus- ja arendustegevusse. Lisaks on Eestis Euroopa keskmisega vĂ”rreldes mĂ€rgatavalt madalam kesk- ja kĂ”rgtehnoloogiliste ning teadmusmahukate toodete ekspordi maht ja vĂ€hene hĂ”ive kiiresti kasvavates ettevĂ”tetes.
Euroopa innovatsioonitabelis vĂ”rreldakse erinevaid innovatsiooniga seotud nĂ€itajaid nii ELi riikides kui ka teistes Euroopa ja naaberpiirkondade riikides. Hinnatakse erinevaid innovatsiooniga seotud nĂ€itajaid, nagu innovatsioonisĂ”bralik keskkond, intellektuaalse omandiga seonduv (sh patendi- ja kaubamĂ€rgitaotlused), teadussĂŒsteemi atraktiivsus, toetusmeetmed, inimressursid (sh kĂ”rgharidusega inimeste osakaal, elukestvas Ă”ppes osalemine, doktorikraadi kaitsmine) jpm.
NordenBladet âPeipsi jĂ€rve suubuvate jĂ”gede seisund on mitmete nĂ€itajate poolest paranenud, nii nentisid juuli algul (virtuaalselt) koos kĂ€inud Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ĂŒhiskomisjoni töörĂŒhmad.
Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ĂŒhiskomisjoni Eestipoolse juhi Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sĂ”nul on vĂ€henenud Narva jĂ”e vesikonna jĂ”gede orgaaniline reostus ning paranenud bioloogilise hapniku tarbe, hapniku ja ammooniumlĂ€mmastiku nĂ€itajad, mis lĂ€henevad loodusliku tausta nĂ€itajatele.
âMĂ”lemad pooled on rakendanud tĂ”husaid veemajandusmeetmeid. Vene pool on panustanud piiriveekogude seisundi parandamisse 2019-2020 89 mln rubla: ĂŒleujutusohu maandamiseks on puhastatud ja sĂŒvendatud Pihkva jĂ€rve suubuvaid jĂ”gesid, vahetatud vĂ€lja amortiseerunud reoveepuhastite tehnoloogilisi osi ja rekonstrueeritud vee- ja kanalisatsioonivĂ”rku. Oma osa on ka vabatahtlike aktsioonidel, kes kĂ€ivad veekogude kaldaid prĂŒgist puhastamas,â lausus Liiv.
Juuni lĂ”pus-juuli algul toimunud Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ĂŒhiskomisjoni töörĂŒhmade koosolekutel arutati piiriveekogude majandamise aktuaalseid probleeme ja kooskĂ”lastati koostööettepanekud valitsustevahelise piiriveekogude ĂŒhiskomisjoni jaoks aastateks 2021â2023.
MĂ”lemad pooled mĂ€rkisid, et veemajanduslik olukord on stabiilne ning osapoolte vĂ”etud veemajandusmeetmed on tĂ”husad. âRakendatud veemajandusmeetmed on jĂ€rjekindlalt suunatud saasteainete heite vĂ€hendamisele Narva vesikonnas ja aitavad kaasa veekogude ökoloogilise seisundi stabiliseerimisele,â selgitas Liiv.
Venemaa pool andis selgitusi ka Narva veehoidla seisundi kohta ja pooled otsustasid jĂ€tkata analĂŒĂŒse ujuvsaarte stabiliseerimise vĂ”imaluste rakendamiseks, samuti otsustati jĂ€tkata koostööd kalade rĂ€nde uurimisel.
TöörĂŒhmade töö tulemused ja koostöösuunad esitatakse Eesti ja Venemaa valitsustevahelise piiriveekogude ĂŒhiskomisjoni istungile, mis toimub selle aasta IV kvartalis.
NordenBladet âJuulis ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastuses mahukas kaheköiteline vĂ€ljaanne âEuroopa, esteedid ja elulĂ€hedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911â1940â. TĂ€helepanuvÀÀrne on sealjuures, et seesama 675 kirjast ehk umbes 1,8 miljonist tĂ€hemĂ€rgist koosnev kirjavahetus on pilootprojektina kirjandusteadlaste ja arvutilingivistide koostöös ka masinloetava ja mĂ€rgendatud tektsikorpusena kĂ”ikidele huvilistele KORPi keskkonnas digitaalselt kĂ€ttesaadavaks tehtud.
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteaduri, Semperi ja Barbaruse kirjavahetuse peatoimetaja Marin Laagi sĂ”nul on erakirjavahetusel pĂ”hinev tekstikorpus esimene omataoline ettevĂ”tmine ning vĂ”imaldab tulevikus vĂ€lja töötada uuenduslikke meetodeid ja uurimissuundi kultuurilooliste andmete analĂŒĂŒsiks.
Eesti Keeleressurside Keskuse juhataja Kadri Videri sĂ”nul on tegemist nii kirjanduslooliselt kui tekstilingvistiliselt huvipakkuva digitaalandmestikuga. âKirjandusteadlastele avab kaasaegsete digitaalsete meetodite kasutuselevĂ”tt huvitavaid uurimisperspektiive ja vanade uurimistulemuste uÌlekontrollimise vĂ”imalusi arvutuslike meetoditega. Korpuslingvistidele on aga vĂ€ljakutseks ajaloolise ja isikupĂ€rase keelekasutusega, erinevatest keeltest kubiseva ja rohkete koha-, aja- ja isikuviidetega tekstimaterjali ettevalmistamine rikkalikult mĂ€rgendatud korpuseks,â selgitas Vider.
Marin Laagi sĂ”nul tuli KORPiga ĂŒhitamiseks kirjavahetuse kĂ€sikirjalised originaalid  teisendada kĂ€sitsi masinloetavaks andmestikuks. âSellele lisasime kirjade meta-andmed, teostasime automatiseeritud vormianalĂŒĂŒsi ja ĂŒhestamise Vabamorfi töövahenditega Giellatekno sĂ”naliikide ja grammatiliste kategooriate sĂŒsteemis,â ĂŒtles Laak.
Kadri Videri sĂ”nul on KORP korpuspĂ€ringusĂŒsteem, mis vĂ”imaldab leida konkordantse ehk teksisiseseid kokkusobivusi vĂ”i seoseid ning teha eri parameetritel pĂ”hinevat statistilist analĂŒĂŒsi eri viisil mĂ€rgendatud korpustest. âSelleks kasutatakse teksti meta-andmeid (nĂ€iteks autor, kuupĂ€ev ja aasta, tekstitĂŒĂŒp) ning keelelist mĂ€rgendust (nĂ€iteks lausestamine ja sĂ”nestamine, punktuatsioon, morfoloogia, sĂŒntaks ja semantika)â, selgitas Vider.
Semperi ja Vares-Barbaruse kirjavahetus koosneb 310 980 sĂ”nest ja 249 970 lemmast. âSĂ”ne on tekstisĂ”na ja lemma on sĂ”natĂŒvi, nende eristamine korpuses vĂ”imaldab hinnata nii korpuse tekstilist mahtu kui ka sĂ”navara mitmekesisust selles,â selgitas Vider.
Tehniliselt on KORP veebiteenus, mis kasutab avatud lĂ€htekoodiga korpuste töötlemise vahendit MS Open Corpus Workbench ja see on loodud Göteborgi Ălikoolis Rootsi Keelepangas (SprĂ„kbanken). Videri sĂ”nul arendatakse KORPi lisaks Rootsile veel mitmes riigis: Soomes Kielipankki, Norras Giellatekno taristu saami keelte jaoks, Taanis KORP, Islandil RisamĂĄlheildin.
âEesti KORPi arendab Eesti Keeleressursside Keskus ja selles kĂ€ttesaadavad korpused koosnevad praegu rohkem kui 850 miljonist tekstiĂŒhikust. Lisaks keeleteaduslikel eesmĂ€rkidel lisatud korpustele, mis on Eesti KORPis praegu valdavas enamuses, oleme alustanud ka kirjandusteadlaste uurimishuvidele vastavate projektidega.â
Videri sĂ”nul sobib KORPi keskkond hĂ€sti nii-öelda tundike materjalidega tööks, kuna KORPi pĂ€ringuvastuses tsiteeritud tekstilĂ”igud on lause vĂ”i lĂ”igu pikkused ja nii ei rikuta autoriĂ”igust ning ei ĂŒletata lubatud tsitaadi mahtu. âLisaks sellele on KORP avatud lĂ€htekoodiga, paindlik ja lihtsalt Ă”pitav sĂŒsteem, mis vĂ”imaldab graafilist ĂŒlevaadet alamkorpuste pĂ€ringutulemustest, hĂ”lpsat liikumist konkordantslausete ja laiema konteksti vahel ning ka statistika tulemuste ja nĂ€itelausete vahel, vĂ”imalusi grupeerida statistikat kĂ”igi korpuses mĂ€rgendatud kategooriate alusel, suhtelise esinemis-sageduse automaatarvutusi (miljoni korpusesĂ”ne kohta). NĂ€itelauseid ja statistikat saab eksportida.â
Marin Laagi sĂ”nul vĂ”imaldavad pĂ€ringutulemustes vĂ€ljatoodud meta-andmed vĂ€ga tĂ€pselt mÀÀrata nĂ€itelause asukohta kirjavahetuses, vajadusel on vĂ”imalik tekitada link mujal hoitavatele terviktekstidele, et pöörduda tagasi algallikate juurde. PĂ€ringusĂŒsteemi KORP kasutamine vĂ”imaldas nĂ€iteks reljeefselt vĂ€lja tuua mĂ”lema kirjaniku tegevuse rahvusvahelises kirjanike vĂ”rgustikus PEN International.
Tekstikorpus valmis Haridus- ja Teadusministeerimi institutsionaalse uurimisprojekti âKirjanduse formaalsed ja informaalsed vĂ”rgustikudâ (IUT22-2) ĂŒhe oluliseima rakendusvĂ€ljundina. Eesti Kirjandusmuuseumi poolt aitas seda tööd lĂ€bi viia keeletehnoloog Kaarel Veskis, Eesti Keeleresursside Keskuse poolt konsulteerisid projekti Kadri Vider, Neeme Kahusk ja Olga Gerassimenko.
Loe ka Marin Laagi, Kadri Videri, Neeme Kahuski, Kaarel Veskise ja Olga Gerassimenko artiklit âDigidokumendist tekstikorpuseks: Semperi ja Barbaruse kirjavahetuse töötlemine masinanalĂŒĂŒsitavaks pĂ€ringusĂŒsteemis KORPâ Soome-ugri keeleteaduse ajakirjast (2/2019): https://doi.org/10.12697/jeful.2019.10.2.02
NordenBladet âEesti Teadusagentuur toetab tĂ€navu Mobilitas Pluss programmi vahendusel vĂ€lismaalt Eesti teadusasutustesse jĂ€reldoktorantuuri tulevate teadlaste uurimisprojekte kogusummas kolme miljoni euroga. Kokku laekus taotlusvooru 116 avaldust 39 riigist.Â
KĂ”ige tihedam konkurss oli humanitaarteaduste valdkonnas, kuhu laekunud 27 avaldusest rahuldas Eesti Teadusagentuuri juures tegutsev hindamisnĂ”ukogu viis. Sotsiaalteaduste valdkonnas soovis oma uurimisprojekti Eestis lĂ€bi viia 26 teadlast, kellest vĂ”eti vastu viis. Tehnika ja tehnoloogia valdkonna 17 avaldusest rahuldati neli. KĂ”ige rohkem uurimisprojekte algab loodusteaduste valdkonnas, kuhu laekunud 37 avaldusest leidis rahastust 12. Arsti- ja terviseteaduste valdkonnas laekus kolm ning pĂ”llumajandusteaduste valdkonnas ĂŒks taotlus. Kummaski valdkonnas leidis rahatust ĂŒhe jĂ€reldoktorandi uurimisprojekt.
Projektitaotluste hindamisel pidasime valdkondlikku jaotuse puhul silmas Eesti teadusmaastiku suurt pilti. Taotluste rahastamisotsute tegemisel arvestasime peale taotluste teadusliku taseme veel taotluste arvu eri teadusvaldkondades ja seniste uurimisprojektide valdkondliku rahastamise proportsiooni. See selgitab, miks sotsiaalteaduste ning humanitaaria ja kunstide valdkonnas oli edukuse mÀÀr madalam kui nĂ€iteks loodusteadustes, mille maht on valdkondadest kĂ”ige suurem,â selgitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse ja hindamisnĂ”ukogu esimees Andres Koppel.
Mobilitas Pluss jĂ€reldoktoritoetusega Eestisse saabuvad teadlased asuvad teadustööle Tartu Ălikoolis, Tallinna TehnikaĂŒlikoolis, Eesti MaaĂŒlikoolis, Tallinna Ălikoolis ja Tervise Arengu Instituudis.
Viie aastaga on Eestisse tulnud enam kui sada noort teadlast
TÀnavune Mobilitas Pluss jÀreldoktoritoetuse taotlusvoor oli viimane, mis aitas kaasa teadlaste Eestisse tulemisele Euroopa Liidu sel eelarveperioodil. Kokku on Eesti Teadusagentuur viimase viie aasta jooksul toetanud 111 teadlase jÀreldoktorantuuri Eesti teadusasutustes kogusummas 9 miljoni euroga.
âMobilitas Pluss programmi tegevused on aidanud viie aasta jooksul kaasa Eesti teadlaskonna jĂ€relkasvu tugevdamisele. Kuigi jĂ€reldoktoriprojektid vĂ€ltavad kuni paar aastat, on suur osa siia jĂ€reldoktorantuuri tulnud teadlastest leidnud rakendust ka pĂ€rast esialgse projekti lĂ”ppu,â ĂŒtles Eesti Teadusagentuuri Mobilitas Pluss programmi juht Oskar Otsus.
âTeadlasmobiilsus on vĂ€ga oluline eduka teadlaskarjÀÀri ehitamiseks, samuti teadlasrĂŒhmadele uute ideede tekkeks. Eesti Teadusagentuur peab oluliseks teadlasrĂ€nde toetamist ning otsime vĂ”imalusi, et soodustada vĂ€lismaalt Eestisse toimuvat teadlasrĂ€nnet ka jĂ€rgnevatel aastatel,â sĂ”nas Andres Koppel.