NordenBladet —Riigikogu maaelukomisjon arutas oma tänasel istungil kohanimenõukogu ülesannete muutmist kohanimevaidluste lahendamisel ja riikliku kohanimeregistri pidamisel ning otsustas saata valitsuse algatatud kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE) esimesele lugemisele täiskogu istungil 17. juunil.
Maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul ei lahenda muudatuse kohaselt kohanimenõukogu enam kohtueelseid nimevaidlusi, vaid esitab nimevaidlustes seisukohti. „Uue korra kohaselt võib isik kohanime kohta otsuse teinud kohaliku omavalitsuse üksusele esitada vaide või pöörduda halduskohtusse. Nimevaidlustes annab kohanimenõukogu valdkondliku ekspertarvamuse, mille järgimine on soovituslik,“ selgitas Tamm.
Ta märkis, et muudatus muudab nimevaidluste lahendamise protsessi selgemaks, lühemaks ja tagab vaiete lahendamise õiguslikult korrektsel alusel. Kaob ära vaidemenetluses tehtud otsuste õigusliku küsitavuse risk. Kohanimede kaitse tagatakse läbi sõltumatu ja usaldusväärse arvamuse andmise, mida on vaidlevatel pooltel (KOV ja isik) või vaidlusi lahendajal (KOV ja kohus) võimalik vaidlust lahendades kasutada.
Nime staatuse selgem määratlemine vähendab vaidlusi ja täidab lünga mõiste määratlemisel. Selgelt sätestatakse põhimõte, mille kohaselt nimi ei saa reeglina määrata asja olemust, vaid nimi ise peaks tulenema asja olemusest. Kõik sellest reeglist mitte lähtuvad erandid peaksid olema selgelt sätestatud mistahes seaduses või seaduse rakendusaktides. See põhimõte kehtib ka täna, kuid paraku on tulnud kohanimenõukogul seda siiski läbi printsiipide ja seaduse üldise loogika mõnedel juhtudel selgitada.
Kohanimeregistriga seotud asjaajamise paremaks korraldamiseks antakse riikliku kohanimeregistri pidamine Rahandusministeeriumilt Maa-ametile, kes on kehtiva seaduse kohaselt registri volitatud töötleja.
Eelnõu näeb ette anda registri volitatud töötleja ülesanded täitmiseks Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele. Sellest tulenevalt peab ka registri põhimääruse edaspidi kehtestama keskkonnaminister.
Eelnõuga tehakse ka muid väikesemaid muudatusi rakenduspraktikast tulenevalt, näiteks rööpnimede osas ei pea kohaliku omavalitsuse üksus enam taotlema ministrilt nõusolekult, vaid üksnes kohanimenõukogu arvamust ning määratletakse selgemalt kohanime staatus, mille kohaselt kohanimi ei tekita nimeobjektile iseseisvaid õigusi ega kohustusi.
NordenBladet —Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon toetas tänasel istungil konsensuslikult Mikk Marrani kandidatuuri Välisluureameti peadirektori ametikohale. Marran on juhtinud Välisluureametit alates 2016. aastast. Tema senine ametiaeg lõpeb käesoleva aasta 31. detsembril.
Erikomisjoni esimehe Alar Lanemani sõnul on Marran oma viieaastase ametiaja jooksul Välisluureametit edukalt juhtinud.
„Maailma tabanud kriisi tingimustes on oluline Välisluureameti võimekus, et oleks tagatud Eesti Vabariigi toimimiseks ja püsimiseks kiire ja täpne informatsioon, samuti otsuste langetamiseks vajalik analüüs. Välisluureameti senine edukas töö on loonud selleks head eeldused,“ ütles Laneman.
2. oktoobril 1978 sündinud Mikk Marran töötas enne nimetamist Välisluureameti juhiks Eesti alalises esinduses NATO juures kaitsetalituse direktorina, seejärel Kaitseministeeriumis, kus ta juhtis erinevaid osakondi ja oli Kaitseministeeriumi kantsler. Marran sai magistrikraadi rahvusliku ressursi strateegia alal Ameerika Ühendriikide National Defense University’s ja bakalaureusekraadi Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonnas haldusjuhtimise erialal.
Välisluureamet on Kaitseministeeriumi valitsemisalal olev julgeolekuasutus, mis tagab riigi julgeoleku, kaitstes põhiseadusliku korra püsimist mittesõjaliste ennetavate vahenditega. Välisluureamet kogub ja töötleb julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajalikku teavet ning teeb riigi vastu suunatud kuritegude ärahoidmiseks koostööd Kaitsepolitseiametiga.
Erikomisjoni istungil osalesid kaitseminister Jüri Luik ja Välisluureameti peadirektor Mikk Marran.
NordenBladet —Euroopa Liidu pakutava majanduse taaskäivitamise kava tingimused on soodsad ja annavad Eestile võimaluse viia meie heaolu uuele tasemele, ütleb Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu. “Keskerakonna fraktsioon toetab taaskäivitamise kavaga edasi minemist,” lausub Kersti Sarapuu. “Lisarahastus annab nii Eestile kui Euroopale tervikuna parimad võimalused kriisist edukalt välja tulla. On väga tähtis aidata liikmesriikidel ja ettevõtetel lahendada koroonaviiruse kriisist tulenevad kiireloomulised probleemid ning tagada samal ajal püsiv majanduskasv.”
Euroopa Komisjoni kaheosaline kava näeb ette, et aastatel 2021–2024 finantsturgudelt kogutavad 750 miljardit eurot ning Euroopa Liidu pikaajalise 2021.–2027. aasta eelarve sihipärased suurendamised annavad ühenduse eelarveks kokku 1,85 triljonit eurot. Kava kohaselt antakse 750 miljardi euro suurusest laenust 500 miljardit riikidele toetustena ja 250 miljardit laenudena. Eestile eraldatav osa suureneks 3,3 miljardi euro võrra. Tagasimaksed toimuksid aastatel 2028-2058.
“Taaskäivitamise kavas on tähtis koht avaliku sektori investeeringutel ning seetõttu kasutatakse rohkem kui 80 protsenti vahenditest valdkondadesse, kus kriisi mõju on kõige tugevam ja vajadus vastupidavust suurendada kõige pakilisem,” märgib Kersti Sarapuu. “Euroopa Komisjoni poolt välja käidud prioriteetsed valdkonnad nagu investeeringud rohelisse, digitaalsesse ja vastupidavasse Euroopasse on olulised ka Eesti arengu seisukohalt. See aitab viia meie heaolu uuele tasemele.”
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott ütleb, et komisjon kujundab oma seisukoha järgmisel nädalal. “Lisarahastuse toel on võimalik teostada majanduse konkurentsivõimeks vajalikke investeeringuid: arendada kiiret internetti ning panustada keskkonnasõbralikesse energiaallikatesse nagu näiteks avamere tuuleparkidesse ja vesinikkütuse kasutuselevõttu. Eesti huvides on Euroopa Liidu tugev majanduskeskkond ja liikmesriikide stabiilsus,” lausub Anneli Ott.
NordenBladet —Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega võimaldatakse töötuna arveloleku ajal ajutiselt tööd teha.
Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (206 SE) suurendatakse töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakutakse inimestele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset.
Eelnõu kohaselt võib edaspidi töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada kuni viiel päeval kuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu, mis võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast ehk sel aastal 216 eurot. Kehtiv õigus sellist võimalust ette ei näe ning tööle asumisel töötuna arvelolek ja töötushüvitiste maksmine lõpetatakse.
Eelnõuga täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Tõusevad ka töötasu hüvitised: esimesel sajal töötuse päeval hakkab töötuskindlustushüvitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning töötutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast.
Eelnõuga muudetakse töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi nii, et peale hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub hüvitise maksmine, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.
Eelnõu näeb ette seaduse jõustumise 1. septembril 2020, mil jõustuvad ajutise töötamise sätted. Töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asendusmäära suurendamine jõustub 1. augustil 2020. Asendusmäärade muudatused toimuvad seega alates 1. augustist arvestatavatele hüvitistele ning tagasiulatuvat mõju ei oma.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Lauri Läänemets.
Esimese lugemise läbisid veel kaks eelnõu
Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (203 SE) vähendatakse põlevkivi kaevandavate ettevõtjate kulusid, võimaldades neil ajutiselt kasutada eriotstarbelist diislikütust.
Eelnõuga lubatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtjatel ajutiselt kasutada eriotstarbelist diislikütust põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sealhulgas kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Avalikel teedel erimärgistatud kütusega sõita ei tohi. Erimärgistatud diislikütust saab kasutada perioodil 1. juuli 2020 kuni 30. juuni 2022.
Kehtiva seaduse kohaselt on perioodil 1. mai 2020 kuni 30. aprill 2022 diislikütuse aktsiisimäär 372 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 liitri kohta. Alates 1. maist 2022. on diislikütuse aktsiisimäär 493 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 133 eurot 1000 liitri kohta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri (RE), Jevgeni Ossinovski (SDE), Aivar Kokk (I) ja Riho Breivel (EKRE).
Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 26, vastu oli 48 ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning esimene lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE) näeb ette põlevkivi kaevandavate ettevõttete kulude vähendamise, võimaldades neil ajutiselt tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel madalamat saastetasu.
Eelnõuga võimaldatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtetel ajutiselt alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel 1,31 eurot tonni eest. Sellega alandatakse tuha ladestustasu aheraine ladestustasu tasemele. Praegu on põlevkivi lend- ja koldetuha ladestustasu 2,98 eurot tonni eest. Ladestustasu alandamine mõjutab eelkõige kolme ettevõtet, kellele on väljastatud põlevkivi kaevandamise luba: Enefit Kaevandused AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ.
Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Maris Lauri, kes tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 16, vastu oli 44 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Ettepanek ei leidnud toetust ning esimene lugemine lõpetati.
Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (183 SE) sooviti kaotada lapsevanemate jaoks kohustus tasuda lasteaia kohatasu, vastav kulu oleks jäänud riigi kanda. Saamata jäänud tulu oleks kompenseerinud riik kohalikele omavalitsustele. Eelnõu eesmärgiks oli tagada igale lapsele tasuta lasteaiakoht.
Läbirääkimistel võtsid sõna Indrek Saar (SDE) ja Aadu Must (K).
Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 52 ja vastu 22 Riigikogu liiget. Seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete 22. aprillil esitatud arupärimisele vastas rahandusminister Martin Helme.
Riigikogu liikmed Jaak Juske, Heljo Pikhof, Lauri Läänemets, Ivari Padar, Helmen Kütt, Indrek Saar, Jevgeni Ossinovski, Katri Raik ja Raimond Kaljulaid uurisid ministrilt mikro- ja väikeettevõtetele suunatud eelarve- ja maksupoliitiliste meetmete kohta. Arupärijad soovisid teada, milliseid füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud konkreetseid meetmeid rahastatakse 2020. aasta esimesest lisaeelarvest ning milliseid toetusmeetmeid FIEdele on valitsusel plaanis kaaluda seoses võimaliku teise lisaeelarvega. Samuti küsiti, kas minister peab vajalikuks töötuskindlustusmakse kehtestamist kõigile töötasu saajatele, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele, et võimalike järgmiste majanduskriiside ajal vältida survet riigieelarvele.
Rahandusminister ütles, et füüsilisest isikust ettevõtjad on väga lai sihtgrupp, kellele toetuste väljatöötamisel tuleb küsida, kas võrrelda neid töötajate või ettevõtjatega. „Kas tahame toetada ettevõtluse jätkamist või tahame suunata inimest palgatööle või ettevõtlusele mõnes teises valdkonnas. Sellest sõltuvad ka meetmed,“ rääkis ta.
Ministri sõnul oli spetsiaalselt füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud tagastamatuks rahaliseks toetuseks esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse tasumine riigi poolt. Toetuse maksimaalseks suuruseks oli 534,5 eurot. Samuti vabastati FIEd ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa puhul sotsiaalmaksu tasumisest kolmeks kuuks ning leevendati nende metsatulu maksustamise reegleid.
Minister märkis, et lisaks rakendatakse täiendavat maksuvabastust 2020. aasta tuludeklaratsioonis, mis esitatakse 30. aprilliks 2021. FIEd võisid tema sõnul taotleda ka abimeetmeid, mis on kättesaadavad kõigile ettevõtjatele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu ning turismiettevõtja kahjude hüvitamise meedet. „Eeltoodule lisanduvad veel tegevusspetsiifilised toetused. Näiteks on kultuuriministeerium oma valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele kavandanud toetusi, muu hulgas loovisikutele, kes võivad samuti tegutseda FIEdena,“ lisas Helme.
Vastates küsimusele teise lisaeelarve kohta, ütles rahandusminister, et valitsus selle käesoleval aastal algatamist arutanud ei ole.
Ministri sõnul jõudis valitsus otsuseni, et töötuskindlustusega kaetud isikute ringi võiks laiendada vabatahtlikkuse alusel. Ta märkis, et täpsemad tingimused on hetkel väljatöötamisel. Samas ei ole Helme arvates töötuskindlustusmakse laiendamine füüsilisest isikust ettevõtjatele tegelikult aktuaalne probleem. „Kui 2020. aasta märtsist maini on äriregistris oma tegevuse lõpetamise või peatamise kohta teinud kande kokku 1875 FIEt, siis on see tegelikult väga väike osa FIEde koguarvust,“ lisas ta.
NordenBladet — Praegu on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel latikaid keelatud püüda (välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega), kuna noil on aktiivne kudeaeg. Sellest hoolimata on Keskkonnainspektsioon avastanud röövpüüdjaid, keda on varasemate aastatega võrreldes rohkem.
“Kudev latikas on kerge saak, mille peale ükski aus ja endast ning kaladest lugupidav kalastaja ei lähe. Peipsi on latikatele soodne elukeskkond, sealsed varud ja saagid on piisavalt head, et püüda siis, kui on lubatud püüda,” ütles keskkonnaminister Rene Kokk.
Keskkonnainspektsioon on maikuus eemaldanud Lämmijärvelt, Pihkva järvelt, Õrsava järvelt ja Võhandu jõelt kokku 69 nakkevõrku, 3 mõrda ja 1 kadiska. Alustatud on 7 väärteomenetlust ja 1 kriminaalmenetlus.
Peipsilt ja Peipsisse suubuvatest jõgedest on eemaldatud 45 nakkevõrku ja 5 lõkspüünist (väiksemad ääremõrrad, kadiskad jmt). Rikkumistega seoses on alustatud kolm väärteomenetlust.
Seadus näeb ette kalapüügirikkumise eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.
„Röövpüüdjaid on igal kevadel, aga tänavu, kui inimestel oli seoses eriolukorraga rohkem vaba aega, oleme tabanud kalapüügieeskirjade rikkujaid varasemaga võrreldes kahjuks rohkem,“ ütles Keskkonnainspektsiooni Põlvamaa büroo juhataja Toomas Rebane.
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalavarude uuringud ütlevad, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve latikakarja seisund on hea ning varu ja saagid kõrgel tasemel. Selline olukord jääb kestma ka lähiaastateks.
Viimaste aastate Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti latikasaagid on olnud järgmised:
2017. aastal 758 tonni, 2018. aastal 664 tonni, 2019. aastal 574 tonni. Sealjuures 2017. aasta saak tähistab Eestile uut rekordit. Keskmiselt on viimase kümne aasta jooksul püütud välja 649 tonni latikat.
Põhiosa sealsest kalakarjast moodustavad 2011-2013. aastal sündinud kalad, kel pikkust 35-45 cm. Viimastel aastakümnetel on varu ja saagid tõusnud järve eutrofeerumise ja kliima soojenemise mõjul.
Kudeaegne püügikeeld Peipsi latikale kehtib 5. mais kuni 10. juunini.
Latikafaktid
Eestis koevad emased esimest korda reeglina 6-10-aastaselt (L 28-39 cm), isased keskmiselt aasta nooremalt (26-37 cm). Kudemine algab Eestis tavaliselt mai teisel poolel ja kestab 3-4 nädalat.
Latikate pikkuse ja kaalu parameetrid: aastased on reeglina 6,7-8 cm pikkused ja 2,5-4,5 g raskused, kolmeaastased 17-18 cm ja 44-45 g, viieaastased 24-25 cm ja 130-180 g, seitsmeaastased 30-32 cm ja 300-400 g, kümneaastased 38-40 cm ja 650-800 g, viieteistaastased 1,3-1,7 kg.
Suuruse- ja vanuserekord Eestis pärinevad mõlemad kuuekümnendatest aastatest. Suurim püüti Peipsist 1966. aastal, too oli 5,5 kilo ja 58 cm ning vanuseks hinnati 18 aastat. Vanim latikas püüti samuti kuuekümnendatel Võrtsjärvest, veerandsaja aastane latikas kaalus 2,3 kilo ja oli 47,9 cm pikk.
