Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: juuni 2020

Eesti: TalTechi riistvara turvalisusega tegelev uurimisgrupp aitab vältida tuleviku „ID-kaardi kriise“

NordenBladet — Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) arvutisüsteemide instituudi uurimisgrupp asub Euroopa Liidu toel tegelema riistvara turvalisuse arendamisega, mis võimaldab vältida ja paremini toime tulla näiteks mikroprotsessorite või ID-kaardi turvalisuse kriisidega. Projekti eesmärk on tuua Eestisse rohkem riistvara turvalisuse teadmust ja suurendada TalTechi nähtavust selles valdkonnas tegutsejana.

TalTechi arvutisüsteemide instituudi professor Samuel Pagliarini juhtimisel testitakse ja uuritakse kolme aasta jooksul digitaal- ja analoogriistvara turvalisust ning riist- ja tarkvara arhitektuurist tulenevat haavatavust ja rünnakute võimalusi.

Professor Pagliarini sõnul ärkas Eesti ühiskond kolm aastat tagasi, et vaadata otsa e-riigi õudusunenäole või ID-kaardi turvalisuse murdmise riskile. „See oli kahtlemata väga ebamugav ja ärevust tekitav olukord tervele riigile ning kohe ei olnud võimalik saada ühegi riistvara eksperdi nõu, kuidas parimal moel edasi liikuda,“ rääkis Pagliarini. Ta märkis, et kui tarkvara-ja küberturvalisus on Eestis kaugele arenenud valdkonnad, siis riistvara turvalisuse teemadega alles alustatakse. „Kui ID-kaardi taoline probleem peaks taas tekkima, siis on Eesti riik võimeline sellest aru saama, looma vastumeetmed, tegevuskava ning lahenduskäigud ühiskonna ja valitsuse jaoks,“ selgitas professor projekti eesmärke.

Tuntumad ja hilisemad riistvara turvalisuse probleemid tulid maailma avalikkuse ette 2018. aastal. See oli Meltdowni ja Spectre nime all tuntud protsessorite turvalisuse kriis, kus arvutis olnud riistvara võimaldas varastada andmeid. Kui enamasti ei ole programmidel lubatud lugeda teiste töötavate programmide andmeid, siis võis Meltdowni või Spectre’i abil jõuda arvutikasutaja paroolide, piltide või tundliku äriinfoni.

Arvutisüsteemide instituudi professori ja projektimeeskonna liikme Jaan Raiki hinnangul on ligi 900 000 eurose eelarvega projekt Eesti digiriigi arengut silmas pidades kriitilise tähtsusega. „Nüüd on meil võimalus kaasata Euroopast parimat teadmust ning nelja Euroopa ülikooli teadlaste meeskondadega jõuda lahendusteni, mis võimaldavad luua ründekindlamat ja turvalisemat riistvara, millele tarkvara saaks paremini toetuda,“ ütles Raik. Ta tõi näiteks, et 2021. aastal algava projekti fookuses on veel külgkanali ründed ning pöördprojekteerimine ja selle vastane kaitse. „Meie ülesandeks on siin leida lahendusi, kuidas luua kiipe, mida kurjategijatel poleks võimalik nö lahti võtta ja saadud teadmise abil rünnakuid korraldada,“ lisas Jaan Raik.

Professor Samuel Pagliarini on TalTechi uus riistvara turvalisuse tenuuriprofessor, kelle uurimisgrupp loodi tehnikaülikooli tänu IT Akadeemia teadusmeetmele. Varasemalt töötas Pagliarini Carnegie Melloni ülikoolis USAs ja Bristoli ülikoolis Suurbritannias. Tema peamisteks uurimisteemadeks on usaldusväärse mikroelektroonika disain, pöördprojekteerimist takistavad meetmed, külgkanali ründed, krüpto-riistvara juurutamine, turvaliste süsteemide projekteerimisvahendid ning riistvara troojalased ja tagauksed.

TalTechi IT-teaduskonna arvutisüsteemide instituut sai märtsikuus rahastuse Horisont2020 osaluse laiendamise meetmest (Twinning), mille eesmärgiks tipptasemel teadustegevuse arendamine. Projekt viiakse ellu koostöös Prantsusmaa (CNRS/LIRMM), Belgia (KU Leuven), Saksamaa (TU Munich) ja Austria (TU Graz) teadlastega. Projekti jooksul avaldatakse kõrge tasemega ajakirjades teadusartikleid, korraldatakse teadlasvahetusi, konverentse, töötube ja seminare.

Lisainfo:

Prof Samuel Pagliarini
ArvutisĂĽsteemide instituut, IT-teaduskond
Tallinna TehnikaĂĽlikool
E-mail: samuel.pagliarini@taltech.ee

Prof Jaan Raik
ArvutisĂĽsteemide instituut, IT-teaduskond
Tallinna TehnikaĂĽlikool
E-mail: jaan.raik@taltech.ee

 

 

Eesti: Toomas Asser valiti Guildi võrgustiku juhatusse

NordenBladet — Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser valiti 2. juunil toimunud Euroopa teadusülikoolide võrgustiku The Guild (the Guild of European Research Intensive Universities) üldkoosolekul organisatsiooni neljaliikmelisse juhatusse.

The Guild on 2016. aastal loodud Euroopa tugevate teadusülikoolide võrgustik, mis tegutseb oma liikmesülikoolide hääle tugevdamise ning seeläbi Euroopa teadus- ja hariduspoliitika suunamise nimel. Võrgustiku liikmed on pühendunud uute tippteadmiste loomisele ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisel. Võrgustiku büroo asub Brüsselis, et olla aktiivne kaasarääkija Eurooga Liidu institutsioonide poliitikakujundamises.

Toomas Asser sõnas Guildi juhatusse kandideerides, et tema soov on vähendada lõhet vana ja uue Euroopa vahel. Nii näiteks peaksid programmi „Horisont“ meetmed olema avatud võrdselt kõigile Euroopa teadusasutustele, olenemata nende positsioonist ja suurusest. Samuti rõhutas Asser teadusasutuste vajadust valmistuda üleilmse pandeemia järgmiseks laineks ja teha seejuures valitsusasutustega koostööd kriiside teaduspõhisel lahendamisel. „Oleme Tartu Ülikoolis seadnud üheks oma strateegiliseks eesmärgiks olla avaliku sektori nõustamisel ja poliitikavalikute kujundamisel juhtrollis. Ka praeguses kriisis on Tartu Ülikool olnud Eesti valitsuse jaoks oluline partner tõenduspõhiste otsuste tegemisel,“ ütles Asser.

Lisaks Toomas Asserile kuuluvad võrgustiku juhatusse Vincent Blondel (esimees, Leuveni Ülikool), Svein Stølen (Oslo Ülikool) ja Rachel Sandison (Glasgow’ Ülikool). Juhatuse liikme volitused kestavad kolm aastat koos õigusega kandideerida uuesti juhatusse kahel korral üheks järgnevaks aastaks.

The Guildi asutajad on 14 tippülikooli Euroopa riikidest, sh ainsana Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest Tartu Ülikool. Praeguseks kuulub võrgustikku 20 teadusülikooli, värskeima liikmena liitus võrgustikuga 1. juunil Rumeenia Babeș-Bolyai Ülikool. Rohkem infot leiab võrgustiku kodulehelt www.the-guild.eu.

Lisateave: Kristi Kerge, TÜ rahvusvahelise koostöö juht, 529 7677, 737 6123, kristi.kerge@ut.ee

 

 

Soome ja Eesti dipolomaatiliste suhete sisseseadmisest möödub 100 aastat

NordenBladet — Esmaspäeval, 8. juunil saavad Soome ja Eesti diplomaatilised suhted 100-aastaseks.

Soome oli esimene riik, mis Eesti riiki tunnustas pärast seda, kui Eesti oli sõlminud Nõukogude Venemaaga Tartu rahulepingu. Välisminister Rudolf Holsti allkirjastas Eesti saadiku Oskar Kallase de jure tunnustamise 7. juunil 1290. aastal ja see jõustus järgmisel päeval.

Diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva tähistatakse koroonapiirangute tõttu tagasihoidlikult ja hajutatult kummaski riigis.

Soome välisminister Pekka Haavisto ja Eesti välisminister Urmas Reinsalu allkirjastavad 8. juunil 2020. aastal ühel ajal Helsingis ja Tallinnas de jure tunnustamise dokumendist tehtud koopia. Üritusega algab Eesti diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva sari.

Soome valitsus avalikustas tänavuse neljanda, 5,5 miljardi eurose lisaeelarve – INFO, kuhu raha läheb

NordenBladet — Soome valitsus avalikustas tänavuse neljanda koroonakriisiga seotud lisaeelarve mahus 5,5 miljardit eurot. Eelarve eesmärk on majanduse elavdamine. Valitsus toetab omavalitsusi 1,4 miljardi euroga. Lisaks käivitatakse protsess, millega vaadatakse üle omavalitsuste kohustused, vahendab MTV.

  • Omavalitsuste põhiteenuste osutamiseks on ette nähtud lisaraha ĂĽle 770 miljoni euro. 60 miljonit eurot on mõeldud eakatele mõeldud teenuste jaoks.
  • Ravipiirkondadele on ette nähtud abi 200 miljonit eurot.
  • Raudteedesse panustatakse ligi miljard eurot.
  • Kõrgkoolidele antakse juurde 124 miljonit eurot, et luua juurde 4800 õppekohta.
  • Avatud kõrgkoolidele antakse juurde 10 miljonit eurot.
  • Lastele ja noortele on mõeldud 320 miljoni euro suurune heaolupakett.
  • Valitsuse poolt lisatakse töötutele 812 miljonit eurot lisaraha.
  • Aasta lõpuni parandatakse toimetulekutoetust, selleks on ette nähtud 60 miljonit eurot.
  • KultuuriĂĽrituste korraldajatele on ette nähtud 9,6 miljonit eurot abiraha.
  • Ettevõtetele on ette nähtud uus kulude hĂĽvitamaise toetus, selle peale kulub 300 miljonit eurot.
  • Business Finlandile antakse koroonakriisiga seotud ettevõtlustoetuste eraldamiseks juurde 180 miljonit eurot.
  • Koroonaviiruse vaktsiini soetamiseks eraldatakse 110 miljonit eurot.

Valitsuse netolaenukoormus kasvab uue lisaeelarvega 5,3 miljardit euro võrra, kokku kasvab valitsuse netolaenukoormus käesoleval aastal hinnanguliselt 18,8 miljardi euro võrra.

 

Eesti: Keeleinspektsioonist saab Keeleamet

NordenBladet — Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatused, millega saab Keeleinspektsioonist Keeleamet. Isamaa fraktsiooni esimehe Priit Sibula sõnul on see esimene samm selleks, et luua kompetentsikeskus, mis aitab kaitsta ja arendada eesti keelt kõigis eluvaldkondades.

Fraktsiooni nimel peetud kõnes ütles Sibul, et eesti keele toetamine ja kaitsmine on Eesti riigi ja rahvuse püsimise alus. „Keeleameti loomine aitab kaitsta ja arendada eesti keelt kõigis eluvaldkondades. Kui Keeleinspektsioon on tegelenud ennekõike järelevalvega, siis pikaajalises vaates peab Keeleametist saama üleriigiline kompetentsikeskus keelepoliitika kujundamises ja rakendamises. See amet saab laiapõhjalised ülesanded ja volitused Eesti keelepoliitika kujundamiseks,“ ütles Isamaa fraktsiooni esimees.

„Me ei saa salata, et keelenõuete täitmisega on Eestis probleeme nii era- kui ka avalikus sektoris. Neid probleeme ei ole võimalik lahendada ainult trahvide või sanktsioonidega. Me vajame terviklikku käsitlust, mis vaataks keelepoliitikat laiemalt. Täpsed ülesanded määrab valitsus, kuid minu nägemuse kohaselt peab Keeleamet saama senisest oluliselt laiemad volitused. Keeleametist saagu positiivse missiooniga ametiasutus, mille peamiseks ülesandeks on hoida ja arendada meie rahvusriigi keelepoliitikat, mis on meie rahvuskultuuri aluseks,“ ütles Sibul.

Sibul meenutas, et Keeleameti loomise ettepaneku tegi Isamaa volikogu juba 2019. aastal. „Mul on hea meel tõdeda, et see samm sai tehtud. Eestit ees ootavaid väljakutseid arvestades on terviklik lähenemine keelepoliitikale vältimatu. Keeleametil saab siin olema tohutu roll,“ ütles Sibul.

Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega nimetatakse Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Sihtasutusest Archimedes. Keeleametist saab keelepoliitika rakendusasutus eesti keele kasutamise kontrolli ja järelevalve, nõustamise ning arenduse valdkondades. Seadusemuudatust toetas 79 Riigikogu liiget, vastu oli 2 saadikut.

 

Allikas: Eesti Riigikogu