Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: juuni 2020

Valitsus kinnitas Eesti seisukohad Euroopa rohelise kokkuleppe kohta

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsuse kabinetinõupidamisel arutati täna Eesti seisukohti Euroopa rohelise kokkuleppe ja selle alla kuuluva Euroopa kliimaseaduse kohta ning kinnitati need istungi otsusena.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on positiivne, et keskkonna- ja kliimateemadega arvestatakse kõigis valdkondades üha rohkem ning seda eesmärki kannab ka roheline kokkulepe. „Eesti toetab aastaks 2050 Euroopa Liidu ülest kliimaneutraalsuse eesmärki. Roheline kokkulepe annab meile viisi, kuidas selle eesmärgini jõuda,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Tegemist on pea kõiki poliitikavaldkondi katva raamistikuga, kus keskkonnateemade kõrval on suur rõhk ka sotsiaalsel ja majanduslikul poolel.“

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul kaasnevad rohelise kokkuleppega Eesti jaoks mitmed võimalused. “Meie huvi on liikuda innovatsiooniga kaasa ja leida uusi perspektiive Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, investeeringute mahu suurendamiseks ning võimalusteks taastuvenergiale üleminekul. Üks Eesti jaoks oluline valdkond on vesiniku- ja muude taastuvenergia ja –kütuse põhiste tehnoloogiate arendamine. Minu hinnangul on vesinik kindlasti üks tulevikulahendusi ning usun, et juba kümne aasta pärast võiks vesinikulahendused nii Eestis kui ka Euroopas väga edukalt toimida,“ lausus Kokk.

Eesti toetab 2050. aasta Euroopa Liidu ülese pikaajalise kliimaneutraalsuse raamistiku seadmist Euroopa kliimaseaduses. Samas Euroopa Liidu ülese 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamisele peab eelnema põhjalik liikmesriikide ja sektorite analüüs.

Eesti hinnangul vajavad enim investeeringuid energia- ja transpordisektor, kuna kliimaneutraalsusele üleminekul on oluline tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Suurt potentsiaali näeb Eesti näiteks meretuuleparkides, mis on hea võimalus taastuvenergia suuremaks kasutuselevõtuks just Põhja-Balti piirkonnas. Samuti on vaja toetada innovaatiliste lahenduste väljatöötamist, rohetehnoloogiate arendamist ning alus- ja rakendusuuringuid. Fookus tuleks suunata ka tulevikutehnoloogiate rakendamiseks ja kasutamiseks ning vajalike oskuste arendamisele. Eesti tähtsustab ka keskkonnahariduse olulisust ja roheteemade faktipõhist käsitlemist.

Eesti seisukohtades tuuakse välja sedagi, et detsembris avalikustatud esialgne Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava võtaks arvesse ka COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi ja selle mõjusid. Kriisist väljumise tegevused peavad aga olema kooskõlas EL pikaajaliste kliimaeesmärkidega ja ringmajanduse põhimõtetega.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitles 2019. aasta 11. detsembril Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava. See on Euroopa Komisjoni katusstrateegia, mille abil saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa. Kokkuleppe peamised eesmärgid on kestlik ja vastupidav majanduskasv ning puhtam, rohelisem ja tervislikum keskkond. Selleks koondab Euroopa Komisjon kokkuleppe alla 47 erinevate valdkondade algatust, püüdes läheneda keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsfäärile ühtse nägemusega.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti äärmuslike ilmaolude hoiatuste ja prognooside kvaliteet tõuseb

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Keskkonnaminister Rene Kokk ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) juht Florence Rabier allkirjastasid täna koostööleppe, mille jõustumisel saab Eestist ECMWFi täisliige. See tähendab Eestile kvaliteetsemaid äärmuslike ilmastikunähtuste hoiatusi ja prognoose, samuti tõhusamat riikidevahelist koostööd.

Keskkonnaminister Rene Kokk ütles: „Sellise maineka valitsustevahelise organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks saamine annab Eestile kindlasti kaalu välissuhetes ning on järjekordseks märgiks Eesti kuulumisest Euroopa teadus- ja arendustöö eliiti. Loodan, et paneme tänase allkirjastamisega aluse pikale ja mõlema poole jaoks produktiivsele koostööle.“

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnas, et ilma, kliima ja keskkonnaseisundi hindamine nii tagasivaatavalt kui etteulatuvalt jääb oluliseks igas olukorras, sealhulgas ka häda-, kriisi- ja eriolukorras. „Mida kvaliteetsem ja kasutajale orienteeritum info on, seda suurem on ka sellest tulenev kasu. Täisliikmelisuse suurim boonus on ilmaprognooside ja hoiatuste kvaliteedi tõstmine. Tänastel allkirjadel on seega suur kaal ning märkimata ei saa jätta ka seda, et sedavõrd oluline sündmus sattus just Keskkonnaagentuuri sünnipäeva nädalale,“ lisas Ala.

ECMWF juht Florence Rabier rõhutas, et keskuse suhe iga liikmesriigiga, seal hulgas Eestiga, on väga oluline, sest just riigid on need, kes keskuse tegevust suunavad.

ECMWFi täisliikmeks saamine on äärmiselt oluline numbrilise ilmaennustusega seotud rahvusvahelise koostöö jätkamiseks – meie piirkondlike mudelite abil koostatud lähipäevade ilmaprognoosi ja hoiatuste jaoks tulevad nii alusandmed kui ka mudeli enda baasosa just tollest keskusest. Üks koostöönäide on Põhjamaade ühise ilmaennustuskeskkonna välja töötamine.

Märkimisväärse praktilise kasu toob kaasa ECMWFi arvutus- ja andmesalvestusressursi kasutamise õigus. Euroopa ühe võimsama arvutuskeskuse ressursse saab hakata kasutama Keskkonnaagentuur oma mudelarvutusteks, aga ka Eesti teadusasutused ilma, kliima ja keskkonnaseisundi modelleerimisega seotud projektide elluviimiseks.

Lisaks eelnevale annab täisliikmelisus Eestile õiguse osaleda ECMWFi tegevusega seotud otsustusprotsessis ning keskuse poolt välja kuulutatud hangetes.

ECMWF on sõltumatu valitsustevaheline organisatsioon, mille põhiülesanneteks on arendada keskpika (10-15 päeva) ilmaennustuse võimalusi ja tagada liikmesriikidele keskpikad ilmaprognoosid. Keskus tegutseb nii teaduskeskuse kui ööpäev ringi toimiva operatiivteenistusena.

ECMWFi tegevust toetab hetkel 34 riiki. Nendest 22 on liikmesriigid, kes on ECMWFi asutamise konventsiooni osalised, ja 12 on koopereerunud riigid, kes on sõlminud ECMWFiga koostöölepingu. Eesti on olnud ECMWFi koopereerunud liige alates 2005. aastast.

 

Allikas: Keskkonnaministeerium

 

Eesti: Riigikogu kiitis heaks Haridus- ja Noorteameti ning Keeleameti moodustamise

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet ning nimetatakse Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) (163 SE) kohaselt moodustatakse Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet. Sellega seoses viiakse uude ametisse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused ka Haridus- ja Teadusministeeriumist. Raamatupidamise, palgaarvestuse ja personaliarvestuse, samuti struktuuritoetuste rakendusüksuste ülesandeid, hakkab täitma Riigi Tugiteenuste Keskus.Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Keeleinspektsioon nimetatakse ümber Keeleametiks. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Sihtasutusest Archimedes.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 79, vastu 2 ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Tartu Ülikooli uuteks vabade kunstide professoriteks saavad filmitegijad Olga ja Priit Pärn

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sel sügisel annab Tartu Ülikooli praegune vabade kunstide professor Kärt Summatavet ametikoha pidulikult üle Olga ja Priit Pärnale, kes mõlemad on rahvusvaheliselt tuntud animafilmitegijad. Kaks vabade kunstide professorit korraga on Tartu Ülikoolis esmakordne – seni on neid igal õppeaastal olnud üks.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Anti Selart rõõmustas, et vabade kunstide professorid on juba palju aastaid toonud ülikooli mitmesuguseid kunste. „Animatsioon on selles reas seni puudunud. On suur rõõm teatada, et maailmanimega multifilmitegijad Priit ja Olga Pärn täidavad nüüd selle lünga,“ sõnas Selart. „Kindlasti on huvitav ja õpetlik saada osa nii professorite teadmistest ja oskustest kui ka näha lähemalt kahe silmapaistva looja loomingulist koostööd,“ lisas dekaan Anti Selart.

Olga ja Priit Pärn annavad eeloleva õppeaasta kummalgi semestril ühe kursuse, mis kannab pealkirja „Animatsioon: seest ja väljast“. Selle käigus püüavad nad tuua animatsiooniga seotud küsimustesse selgust, aga kuna animamaailm ei ole mustvalge, vaid keeruline ja raskesti kirjeldatav, siis võib tulemus nende endi sõnul olla kahetine. „Tõenäoliselt on kursuse lõppedes koos selgusega saabunud ka suur segadus – eriti neis asjus, mis algul tundusid väga selgete ja mustvalgetena. Sellisel juhul ongi kursus õnnestunud,“ on Pärnad naljatamisi märkinud.

Kursustel tutvustavad Olga ja Priit Pärn animatsiooni ajalugu endi kui praktikute subjektiivsest vaatenurgast. Samuti lubavad nad selgitada ja näidata, millistest osistest animafilm koosneb, milliseid vahendeid soovitud tulemuse saavutamiseks kasutatakse, mis toimub, kui liikuv pilt ja heli kokku pannakse, ning kuidas omandada filmitegemise osaoskused ja oskus saada osadest lõpptulemus – film.

Pärnad on tegelenud animatsiooniga kahepeale kokku 75 aastat ja õpetamiskogemust on neil kokku üle 40 aasta. „Selle aja jooksul on välja töötatud metoodikad ja tehnoloogiad, mis on kogu maailmas totaalselt unikaalsed – või isegi unikaalselt totaalsed,“ kommenteerisid nad. „Filmist rääkimine ilma filme näitamata ei ole vist sama mõttetu kui muusika kirjeldamine, aga sellegipoolest me näitame filme. Näitame, nii et vähe ei ole – see on nali, sest filme on alati vähe, st häid filme. Ja just häid filme me näitame – meie meelest häid,“ naljatlesid Pärnad, viidates lubadusele olla õpetamisel teadlikult subjektiivsed, mitte objektiivsed.

Kursuse eesmärk on tekitada osalejates huvi animafilmi vastu, soodustada selle huvi rakendamist ja konkreetsesse vormi suunamist. Õppeaine filmiprogrammid on otseses seoses neile järgneva loenguga – olgu siis ajaloolises, sisulises või tehnoloogilises mõttes. Loengud, mis käsitlevad animafilmi loomiseks vajalikke oskusi ja nende õpetamist, annavad kuulajatele võimaluse aktiivselt osaleda.

Sügissemestri filmiprogramm ja neile järgnevad loengud on avatud kõigile huvilistele. Ülikoolivälised osalejad, kes soovivad koguda ainepunkte ja saada tunnistuse, võivad kursusel osaleda täiendusõppijana.

Priit Pärn on lõpetanud Tartu Ülikooli taimeökoloogina, kuid pärast kuut aastat erialast tööd Tallinna Botaanikaaias vahetas ta elukutset ning hakkas Tallinnfilmi (hilisema nimega Eesti Joonisfilm) stuudios tegema animafilme. Ta on tegutsenud nii karikaturisti, illustraatori kui ka vabagraafikuna ning alates 1980-ndate lõpust õppejõuna. 2006. aastal asutas ta Eesti Kunstiakadeemias animaosakonna, kus oli kuni 2019. aastani professor. Külalisena on Priit Pärn õpetanud peaaegu kõigis Euroopa riikides ning Jaapanis ja Austraalias. Oma filmidega on ta võitnud rahvusvahelistel animafestivalidel rohkem kui 80 auhinda, sealhulgas peaauhinna peaaegu kõigilt maailma tippfestivalidelt. Välismaal on Priit Pärnale antud kuus elutööauhinda ja 2019. aastal tunnustati teda ka Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiaga.

Alates 2006. aastast on Priit Pärn teinud filme koos abikaasa Olga Pärnaga. 2000. aastal lõpetas Olga Pärn cum laude Valgevene Kunstiakadeemia graafikaosakonna sügavtrüki eriala. Ta on läbinud režissöörikoolituse Prantsusmaa animatsioonikoolis ning töötanud stuudio Belarusfilm animatsiooniosakonnas lavastaja ja animaatorina. Tema osalusel valminud filmid on võitnud samuti rahvusvahelistel filmifestivalidel arvukalt auhindu. Olga Pärn on omandanud erilise meisterlikkuse liivaanimatsiooni alal ja juhendanud maalitud animatsiooni töötubasid. Oma eriliseks kireks peab ta illustreerimist.

Olga ja Priit Pärna ühiselt tehtud filmid on võitnud maailma tippfestivalidel 36 auhinda, sealhulgas 11 peaauhinda. 2014. aastal said Pärnad ühisfilmi „Lendurid koduteel“ eest riikliku kultuuripreemia.

Vabade kunstide professori ametikoht on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas loodud selleks, et arendada mitmekĂĽlgselt Tartu Ăślikooli liikmeskonna vaimsust ja loovust.

 

1...171819Page 19 of 19