NordenBladet — Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon kuulutas välja konkursi Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori ametikohale. Kandideerida saab 6. juulini.
Loodava asutuse peadirektori peamine ülesanne on ühendada Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet hästi toimivaks ja kvaliteetseid teenuseid pakkuvaks asutuseks. Samuti oodatakse uue asutuse juhilt ameti kujundamist tulevikku vaatavaks ja tunnustatud kompetentsikeskuseks.
Sobival kandidaadil on magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon, vähemalt 5-aastane juhtimiskogemus, kõrgel tasemel inglise keele oskus ning kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile.
Ametikohale asumise aeg on 1. jaanuaril 2021. aastal ning peadirektori teenistustähtaeg on 5 aastat.
Maaeluministeeriumi eestvedamisel loodav Põllumajandus- ja Toiduamet on valitsusasutus, mis moodustatakse Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti ühendamisel. Uue ameti loomise aluseks olev seaduseelnõu läbis 10. juunil Riigikogus kolmanda lugemise ning võeti seadusena vastu.
NordenBladet – Hiljutise uuringu tulemustest selgus, et lapsed, kes ei tegele kooliväliselt kirjutamise ega lugemisega, on oma ĂĽlejäänud eakaaslastest halvemas seisus. Nende õpilaste vaimne heaolu, kellele meeldib lugeda ja kirjutada vabal ajal, on kolm korda suurem kui teistel.
Uuringus osales 50 000 last, neist 40%-l oli keskmisest kõrgem lugemisoskus ja ühtlasi suurem vaimne heaolu kui neil 13%-l õpilastest, kelle lugemisoskus jäi keskmisest allapoole.
Suurbritannia Riikliku Kirjaoskuse Fondi (NLT) juhi Jonathan Douglase sõnul on tänapäeva laste elu pingeline ja ootused kõrged, mistõttu on lugemisel ja kirjutamisel lastele väga positiivne mõju. Need tegevused aitavad lisaks õppeedukuse kasvule suurendada ka laste õnnetunnet ja rahulolu.
Uuringust tuli samuti välja, et üks laps neljast ei osanud stressiga toime tulla ja üks vastaja viiest ei olnud eluga rahul.
Laste vaimse tervise organisatsiooni Place2Be juhi Catherine Roche’i arvates on lugemine hea võimalus lülituda välja tavamaailmast ning avastada põnevat raamatumaailma – nii kogevad lapsed erinevaid tundeid ning õpivad stressiga toime tulema.
Suurbritannia koolijuhtide liidu NAHTi esimehe Paul Whitemani hinnangul on õppekavade muutused ning üha suurem rõhuasetus testidel ja eksamitel viinud selleni, et lugemisrõõm on paljude jaoks jäänud tahaplaanile. Laste lugemisoskus on oluline, kuid siiski ei tohi kõige selle juures unustada, et veelgi tähtsam on tagada see, et lapsed ka ise tahaksid lugeda.
Lugemine ja kirjutamine teevad lapsed õnnelikuks ja arendavad neid, parandades eneseväljendusoskust ja rikastades fantaasiat. Julgustage oma lapsi lugema raamatuid ja ajakirju ning pidama päevikut või kirjutama lühijutte. Küsige, mis teemad neid huvitavad, sest nii teate, mida neile järgmine kord kinkida. Võib-olla saab just teie lapsest kuulus kirjanik, ajakirjanik või blogija, kelle kirjutised toovad palju rõõmu ja mida loetakse suure põnevusega nii Eestis kui ka mujal maailmas!
NordenBladet – Soome valitsus teatas neljapäevasel pressikonverentsil, et reisimise ja avalike ĂĽritustega seotud piirangud leebuvad, kirjutab Yle. Muuhulgas muutub esmaspäeval Soome ja Eesti vahel reisimine tunduvalt lihtsamaks.
Soome kaotab sisepiirikontrolli reisijatele Eestist, Lätist, Leedust, Taanist, Norrast ja Islandist. Seevastu Rootsi suhtes jäävad piirangud suures osas samaks. Siseminister Maria Ohisalo sõnul on selle põhjuseks Rootsi epideemiline olukord. „Haiguspuhangu praegune seis seda ei võimalda,“ tõdes Ohisalo. Välisminister Pekka Haavisto kinnitas, et Soomes on muutunud koroonaviiruse situatsioon rahulikumaks. Ta avaldas lootust, et peagi saavutatakse suuri edusamme ka Rootsis. „Usun, et muudatused on mõlemal pool piiri mõistetavad, ehkki see takistab kindlasti normaalset suhtlemist,“ kirjeldas Soome välisminister läänenaabrite situatsiooni.
Ka Eesti välisminister Urmas Reinsalu teatas tänasel pressikonverentsil, et 15. juunist kõrvaldab Soome sadamast piirikontrolli ja kõik eestlased saavad piiranguteta põhjanaabrite juures käia.
Ehkki reisipiiranguid leevendatakse, toonitas Soome välisministeerium, et soovituslik on ebavajalikke turismireise vältida. Ohisalu sõnul kinnitatakse piirikontrolliga seotud otsused reedel toimuval valitsuse istungil. Üldised piiriliikluse piirangud vaadatakse üle järgneva kahe nädala jooksul. Teede- ja kommunikatsiooniminister Timo Harakka kinnitas, et sel ajal arutatakse tõenäoliselt piiriliikluse avamist teiste Schengeni riikidega. Sotsiaaldemokraadist ministri hinnangul on Euroopa Liidu peamine eesmärk pandeemia arengut jälgida ja proovida reisimist võimalikult palju avada.
Reisimise kõrval vähendati piiranguid ka avalike ürituste puhul. Juuli algusest tohib Soomes korraldada enam kui 500 osalejaga väliüritusi. See nõuab siiski keerulist korraldustööd, sest põhilised distantseerimisnõuded jäävad kehtima. „Kuigi kõiki piiranguid pole võimalik tühistada, usun, et see on tervitatav samm õiges suunas,“ sõnas teadus- ja kultuuriminister Hanna Kosonen, kelle sõnul mõjutab muudatus näiteks jalgpallivõistlusi, ent ka kultuuriüritusi.
NordenBladet —Valitsus kiitis pärast kabinetinõupidamise arutelu heaks Eesti seisukohad Euroopa taaskäivitamise kava ja Euroopa Liidu 2021-2027 aastate eelarve läbirääkimisteks. Euroopal tuleb leida kiire ja tõhus viis, et aidata ületada koroonakriisist tekkinud raskused. Valitsus on valmis osalema ühekordses ja ajaliselt piiratud toetusmeetmete rakendamisel.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on taaskäivitamise kava eesmärk aidata liikmesriike Euroopa majandust kriisist võimalikult kiiresti välja tuua ja tehes seda viisil, et suurendada investeeringuid rohe- ja digipöördeks ning toetada Euroopa vastupanuvõimet kriisidele. „Euroopa Liidu riikidel tuleb otsustavalt ja kiirelt reageerida, et kriisist tingitud mõju majandusele ja seeläbi ka inimeste heaolule oleks võimalikult väike ja taastumine sellest kiire,“ sõnas Ratas. „Meie majandus on niivõrd tihedalt seotud teiste liikmesriikidega, et inimeste heaolu sõltub üksteise käekäigust. Et meil läheks hästi, peab ka Euroopal minema hästi. Eesti ettevõtjate olulisemad turud asuvadki siin Euroopas. Seega on majanduse elavdamise meetmed Euroopas nii otseselt kui kaudselt oluline tugi Eesti ettevõtjatele ja töötajatele,“ lausus peaminister.
Majanduse elavdamiseks tehtavad investeeringud peavad olema suunatud tulevikku ning aitama ellu viia Euroopa Liidu digiüleminekut, jätkusuutlikke investeeringuid kliimaeesmärkide saavutamiseks ning tugevdama siseturgu. Selleks on valitsus valmis kaaluma ühekordselt, erandkorras, ajutise ja ajaliselt selgelt piiritletud laenu võtmist taaskäivitamise kava rahastamiseks ELi eelarve kaudu.
Jooksvate kulutuste katmist taaskäivitamise kavast valitsus ei toeta. Samuti peab olema tagatud, et liikmesriigid ei garanteeri üksteise kohustusi EL eelarve ees. Laenu tagasimaksete jagunemine tulevikus peab olema läbipaistev ja riikide jaoks prognoositav. Valitsus eelistab tagasimakse skeemi läbi rahvusliku kogutulu põhise sissemakse.
ELi eelarve ja taaskäivitamise rahastu rahastamiseks valitsus uusi Euroopa tuluallikaid ehk uusi omavahendeid ei toeta ning eelistab jätkata rahastamist nagu seni, tehes seda peamiselt riikide rikkusel põhinevate sissemaksete kaudu. Maksuküsimuste otsustamisel peab liikmesriikidel säilima ühehäälsus. Samuti ei tohiks keskmisest väiksema elatustasemega riikide eelarvekoormus kasvada rohkem kui jõukamatel riikidel.
Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liidul oleks uuest aastast olemas eelarve. Valitsus peab 2021-2027 aastate eelarvekava puhul oluliseks liikmesriikide toetamist täiendavate ühtekuuluvuspoliitika rahastusega, mis aitab vajadusel kiirelt paindlikel tingimustel toetada tööhõivet, ettevõtteid ja tervishoiusüsteemi. Samuti on tähtis suurendada rahastust ettevõtetele ning maaelu arengu fondi tuge maapiirkondadele ja põllumajandussektorile kriisist väljumiseks. Eesti jaoks on jätkuvalt oluline põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamine. Majanduse taaskäivitamiseks vajalike kiireloomuliste tegevustega tuleks alustada juba sel aastal, praegusel 2014-2020 eelarveperioodil täiendava rahastusega.
Valitsus on seisukohal, et Euroopa taaskäivitamise kava tuleb kinnitada konsensuse põhimõttel. Samuti on oluline õiguslik kindlus, et ELi taaskäivitamise kava on kooskõlas aluslepingutega. Valitsus soovib, et taaskäivitamise kava rahastamise otsus otsustatakse Riigikogu täiskogul.
Majanduse taaskäivitamise kava peab pidurdama majanduskriisi Euroopa Komisjoni hinnangul kujuneb 2020. aastal EL majanduslanguseks 7-16% ning Euroopa Keskpanga hinnangul euroalas 5-12%, Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul ELis 7,1% ja euroalas 7,5%. Komisjoni prognoosib Eesti 2020. aasta majanduslanguseks 6,9%.
ELi riigipead ja valitsusjuhid arutavad järgmise nädala reedel, 19. juunil videokonverentsil Euroopa majanduse taaskäivitamise kava ning järgmist ELi pikaajalist eelarvet aastateks 2021-2027. Taaskäivitamise kava ja järgmise pikaajalise eelarve vastuvõtmiseks on vaja kõigi ELi liikmesriikide ühehäälset toetust ning sellele peab andma oma nõusoleku ka Euroopa Parlament. Liikmesriigid soovivad kokkuleppele jõuda järgmise kuu lõpuks.
NordenBladet —Rootsis tuli täna neljapäeval, 11. juunil viimase ööpäevaga juurde ligi 1500 uut koroonaviirusega nakatumist.
Viimase ööpäevaga tuvastati Rootsis 19 uut koroonasurma, mis tõstab surmade arvu 4814 peale. Nakatumisi on kokku tuvastatud üle 48 000, vahendab MTV.
