NordenBladet – Islandi president Gudni Johannesson (52) valiti uuesti riigipeaks, teda toetas 92,2 protsenti hääletanutest, selgus pühapäeval avaldatud lõplikest tulemustest. Endine ajalooprofessor jääb seega veel neljaks aastaks suuresti sümboolsesse ametisse.
Pärast panganduskriisi 2008. aastal on 365 000 elanikuga Island taastanud osaliselt majandusliku ja poliitilise stabiilsuse, mis on tulnud 52-aastasele presidendi populaarsusele kasuks, kirjutas uudisteagentuur AFP.
“Nende valimiste tulemus on minu jaoks tõestus faktist, et minu kaasmaalased on kiitnud heaks selle, kuidas ma olen sellesse ametisse suhtunud,” sõnas Johannesson.
Johannessoni vastaskandidaat oli Gudmundur Franklin Jonsson.
Islandil ei ole presidendi ametiajad piiratud. Johannessoni eelkäija Olafur Ragnar Grimsson oli riigipea viis ametiaega.
Laupäeval peetud presidendivalimistest võttis osa 66,9 protsenti valijaskonnast. Eelmistel valimistel neli aastat tagasi oli see näitaja 75,7 protsenti.
Avafoto: Guðni Th. Jóhannesson 2018.aasta Pariisi rahufoorumil (NordenBladet)
NordenBladet —Soome valitsus leevendab koroonaviirusega seotud piiranguid. Uute nakatumise juhtumite arv püsib ööpäevas alla 10. Tänavapildis on näha üha enam inimesi. Samal ajal on selge, et viirus on kõike muud kui löödud. Nakatumiste hulk kasvab USA-s, Brasiilias ja Indias. Ka Saksamaal on uusi puhanguid, mistõttu hakatakse piiranguid taastama. Senikaua, kuni haigus levib maailmas võib see uuesti jõuda ka Soome, vahendab Yle.
Koroona teise laine tulek ei ole iseenesest mõistetavus. Kui nakkus hakkab Soomes levima, siis ollakse paremini valmis kui kevadel. Yle pani kokku 5 asja, mis on abiks teise laine tulles.
1. Testimisvõimekus on mitu korda suurem
Valitsuse eesmärk on võtta teine laine vastu „testi, jälita, eralda ja ravi” põhimõttel. Viirusekandjad ja nakkusega kokku puutunud isikud püütakse avastada võimalikult ruttu, et neid saaks ravida ja ülejäänud inimestest isoleerida. Kevadel ei saanud seda teha, sest Soomel polnud piisavalt testimisvõimekust ja vastavaid vahendeid.
Nüüd on olukord teine. Veel märtsikuu keskel suudeti Soomes võtta vaid 1700 koroonaproovi päevas. Nüüd suudavad 30 Soome koroonalaborit töödelda 13 000 proovi ööpäevas. Sellest piisab enamaks kui oli kevadine epideemia.
Kevadel oli lisaks vähesele testimisvõimekusele probleemiks testide ebausaldusväärsus. Testi tulemus oli negatiivne, kuigi inimene sai koroona. Probleem polnud testis endas, vaid tulemuste analüüsis. Peamine valenegatiivsete testide põhjus oli selles, et proov oli võetud kas liiga vara või liiga hilja. Nüüd ollakse selles vallas targemad. See tähendab näiteks seda, et testi korratakse, kui koroona nähud on olemas.
2. Teise laine puhuks on valmis tuhanded koroonajälitajad ja vastav mobiiliäpp
Esimene soomlane suri koroonaviiruse tagajärjel 20. märtsil. Tookord oli uusi nakatumisi ööpäevas 70. Helsingis, kus nakatumisi oli kõige enam oli siis ametis paarkümmend nakatumiste jälitajat. Sellest aga ei piisanud kõigi nakatunute kiireks leidmiseks.
Kui tuleb teine laine, on olukord teine. Tampere ja Ida-Soome ülikoolid koolitavad praegu terviseameti tellimusel koroonajälitajate armeed. Meedikutele suunatud veebikursusel õpetatakse koroona jälitamise põhialuseid. Kursusele on registreerunud 2200 inimest. Enne jaani oli kursuse läbinud 500 inimest. Eesmärk on luua jälitajate reserv puhuks, kui tuleb teine laine. Praegu on koolituseks hea aeg, sest olukord on rahulik.
Sügisel on koroonajälitajatel kasutada uus tööriist – mobiiliäpp. Äpi kasutamine nõuab nakkushaiguste seaduse muutmist. Praegu on seadus parlamendi menetluses ja see peaks vastu võetama augusti lõpuks.
3. Ravipiirkondades on suurem võimekus lisada intensiivravi kohti
Kevadistel piirangutel oli üks eesmärk: tagada intensiivravi kohtade piisavus. Kui intensiivravi kohad oleksid lõppenud, poleks saanud raskes seisus koroonapatsiente enam ravida. Oleks tekkinud samasugune katastroofiline olukord, nagu oli Itaalia ja Hispaania haiglates.
Intensiivravi kohtade olemasolu ei sõltu hingamisaparaatide taolistest vahenditest, vaid eelkõige meditsiinilise personali piisavusest. Kevadel koolitati suur hulk õdesid ja arste ümber tööks intensiivravis. Töötajaid ei jätkunud enam muuks raviks, mistõttu need katkestati.
Sel põhjusel pole koroona uus laine meditsiini jaoks enam nii suur probleem. Koolitus on ära tehtud ja sellega pole enam vaja vaeva näha. Nüüd pole vaja enam muud ravi katkestada selleks, et inimesi koolitada. Kõik sõltub aga sellest, kui palju tuleb juurde haigusjuhtumeid.
Tulevikus osatakse olla valmis veel üheks koroonaga seotud nähtuseks: haiglate tühjenemiseks. Kevadel hakkasid soomlased massiliselt ära jätma juba kokku lepitud visiite, mis tõi kaasa ravi vähenemise ja raviasutuste majanduslikud probleemid. Edaspidi tegeletakse rohkem sellega, et inimesed pääsevad ravile.
4. Kaitsevahendite varu kasvab ja sügiseks on neid piisavalt
Koroonakevade suurim probleem oli kaitsevahendite nappus. Probleeme oli tegelikult kaks: kaitsevahendeid polnud piisavalt ja ministrid ei teadnud, et neid pole piisavalt.
Soome pandeemiaks valmistumise plaan näeb ette hoida varu, millest jätkub 3-6 kuuks „normaalolukorras”. Nüüd teatakse, et normaalolukorra 3-6 kuu varust ei piisa isegi alustuseks, kui tegemist on hingamisteede kaudu leviva koroonaviiruse epideemiaga. Olukorda parandatakse Soome enda kaitsevahendite tootmise käivitamisega.
Sotsiaal- ja terviseministeeriumi andmetel toodetakse Soomes 22 000-56 000 FFP2 ja FFP3 taseme respiraatorit ööpäevas. Kaitserõivaid toodetakse ööpäevas 55 000-180 000. Sellest aga ei piisa, kui nakkus levib nii nagu kevadel. Näiteks kirurgimaske kulus kevadel Soomes mitu miljonit ööpäevas. Olukord on siiski hea. Varud täienevad ja kaitsevahendeid on välismaalt kergem saada kui kevadel. Sügiseks saavutatakse vajalik valmidus.
5. Soome seadusi on epideemiaga seoses muudetud
Koroonaepideemia ärahoidmiseks on kõige tähtsam hoida ära suurte inimmasside kogunemisi. Suurte avalike ürituste keelustamine või söögikohtade ja koolide sulgemine nõuab sekkumist inimeste põhiõigustesse.
Kevadel oli näha, et Soomes tavapärane seadusandlus ei võimalda piiranguid kehtestada. Seetõttu muudeti kiiresti paljusid seaduseid, et saaks kehtestada riiklikud karantiinid. Välja toodi tavapäraselt sõjaolukorras kasutatav eriolukorra seadus. Näiteks põhikooli õpilaste õigus saada kontaktõpet on nii suur, et selle lõpetamiseks tuli kasutada eriolukorra seadust. Eriolukorra seaduse abil isoleeriti Uusimaa maakond ja anti omavalitsustele õigus eirata ravitähtaegu.
Soome seadustesse on tehtud ja tehakse praegugi muudatusi, mistõttu on ka seadusandlus paremini valmis koroona teiseks laineks. Näiteks on nakkushaiguste seadust muudetud nii, et edaspidi on võimalik söögikohtade lahtioleku ja alkoholi pakkumise aegu muuta järk-järgult ja piirkonniti. Praegu piiranguid leevendatakse, aga neid on võimalik vajadusel taaskehtestada.
Muudeti ka põhikooliseadust, mille alusel saavad omavalitsused suunata õpilasi vajadusel kaugõppele ja selleks pole vaja enam eriolukorda.
Kokkuvõttes teatakse koroonaviirusest palju enam kui kevadel, näiteks seda, et nakkus levib põhiliselt õhu kaudu ja pandeemia levib suurte avalike ürituste kaudu, näiteks koolides. Õhus on aga palju küsimärke. Näiteks pole teada, kuidas levib viirus maailmas ja jõuab üle piiri uuesti Soome. Pole teada, kuidas mõjutab viiruse levikut piirangute kaotamine. Pole teada, milline on piirangute mõju inimeste käitumisele.
Teine küsimus on raha. Arenenud riikide organisatsiooni OECD hinnangul on piirangute mõju majandusele 1,5-2 protsenti SKP langust ühes kuus, olenevalt piirangute ulatusest. Soome rahandusministeeriumi andmetel pole seni piirangutele hinnasilti külge pandud, kus piiranguid hakataks leevendama majanduslikel põhjustel. Tulevaste piirangute mõju ei saa enam hinnata kevade põhjal, sest üllatus pole nii suur kui kevadel, samuti oskavad inimesed paremini käituda ja nakatumist ära hoida.
Maailma kogemus näitab, et koroonakahju ei sõltu ainult poliitilistest otsustest. Rootsi majandus on sügavas languses vaatamata sellele, et piirangud olid palju leebemad. See näitab, et ettevõtjad ja tarbijad reageerivad viirusele ühtemoodi olenemata sellest, kas piirangud on kehtestatud või mitte.
NordenBladet —Venemaal ja Soomes on tõstatunud uuesti Karjala küsimus pärast seda, kui avaldati info, et Venemaa juhid olid valmis Karjala 1990ndate aastate algul Soomele tagastama, aga Soome toonane president Mauno Koivisto oli selle vastu. Väidetakse, et Karjalat pakkusid Soomele nii NLiidu viimane juht Mihhail Gorbatšov kui Venemaa juht Boriss Jeltsin, vahendab Iltalehti.
Vene pool väidab nüüd, et see on vale ja peale sõda Venemaa koosseisu läinud Karjalat pole kunagi Soomele pakutud. Seda kinnitab Mihhail Gorbatšov. Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zaharova ütles, et Venemaal ega Soomel pole teineteisele territoriaalseid nõudmisi. Zaharova väitel pole piiride küsimust Soome ja Venemaa vahel pärast sõda arutatud.
Zaharova väitel põhineb Vene-Soome piir 1947. aasta Pariisi rahulepingul. Viimati kinnitati piiri 2017. aastal Imatras.
Venemaa territoriaalne terviklikkus on tõusnud taas päevakorda, kui president Vladimiri Putini välja pakutud uus põhiseadus keelab isegi Venemaast tükkide eraldamise ettepanekud. Sellega peaks põhiseadus kinnistama Krimmi Venemaa osaks. Edaspidi on Krimmi tagastamine Ukrainale või Karjala tagastamine Soome isegi ettepaneku tasemel põhiseaduse vastane.
Putin tahab, et venelased uue põhiseaduse 1. juulil kinnitavad. Venelasi hirmutatakse sellega, et kui põhiseadust ei kinnitata, võidakse hakata Venemaast tükke välja nõudma. Mängu on tõmmatud NLiidu viimane juht Mihhail Gorbatšov, kes kinnitas, et Karjala tagastamist pole kunagi arutatud. Gorbatšov lisas, et kuuleb sellisest asjast esimest korda. Samas ta ei välistanud, et keegi võis seda teha tema teadmata.
Soome endise diplomaadi Jukka Seppineni raamat ilmus eelmisel, 2019. aastal. Raamatus on juttu Karjala tagastamise ettepanekutest, millest Koivisto loobus. Soome kaotas pärast Talve- ja Jätkusõda suured Karjala maa-alad NLiidule. Karjala endine pealinn Viiburi kuulub nüüd Venemaa koosseisu. Nooremad venelased pole eriti kursis Talvesõjaga ja Vene ametliku käsitluse järgi alustas sõda Soome.
NordenBladet —Valitsuse määrusega muudeti alates 1973. aastast kaitse all oleva loodusobjekti kaitsekorda, moodustati Seli-Angerja maastikukaitseala ja kehtestati kaitse-eeskiri.
Seli-Angerja maastikukaitseala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas ja Rapla vallas Pirgu külas. Kaitseala pindala on 100,6 hektarit, millest eramaa moodustab 83,0 ja riigiomandis olev maa 17,6 ha.
Seli-Angerjal on eesmärgiks kaitsta ja uurida piirkonda ilmestavat lavaoosi, säilitada piirkonnale iseloomulik maastikuilme ning kaitsta liigirikkaid rohumaid, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Siin kasvab püst-linalehik, mis on II kaitsekategooria taimeliik ja alal paikneb ka 12,4 ha poollooduslikke kooslusi.
Eeskirjaga muudetakse metsa majandamisele seatud piiranguid ja nii on edaspidi Keskkonnaameti nõusolekul lubatud hall-lepikutes kuni 1 ha suuruse langina lageraie ja kuni 2 ha suuruse langina turberaie. Kaitsekorda muudetakse mitmete tegevuste puhul leebemaks. Näiteks on kaitsealal lubatud telkimine ja rahvaürituste korraldamine, kaitseala valitseja nõusolek on vajalik alates 100 osalejaga rahvaürituse korraldamisel selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) poolt tähistamata kohas. Kaitsealal on lubatud lõkke tegemine õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Ehitise püstitamiseks on vaja Keskkonnaameti luba.
Kaitsealal on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal.
Kaitseala loomisega ei suurene riigi kulud. Kuna kaitseala piiranguvöönd ei sea olulisi kitsendusi kinnisasja sihtotstarbelisele kasutamisele, siis ei ole riigil kohustust nende kinnistute omandamiseks. Samuti ei suurene riigi metsatoetuste kulud.
NordenBladet —Sotsiaalministeerium kuulutas välja konkursi Eesti rahvastiku soolatarbimise uuringu tegija leidmiseks. Uuringu eesmärk on selgitada välja Eesti inimeste keskmised tarbitavad soola kogused erinevate vanuse- ja soogruppide lõikes, soola saadavuse peamised allikad, koostada ülevaade rahvusvaheliselt rakendatud meetmetest soola tarbimise vähendamiseks ning Eesti oludesse sobivad soovitused soola tarbimise vähendamiseks. Projektide esitamise tähtaeg on 27. juuli 2020.
Projekti kaasrahastatakse 60% ulatuses SA Eesti Teadusagentuur kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ vahenditest.
Projektikonkurss on avatud 22. juunist kuni 27. juulini 2020 ning taotlusi on võimalik esitada keskkonnas www.etis.ee. Projekti eeldatav algusaeg on august 2020. Projektikonkursil võivad osaleda kõik teadus- ja arendusasutused.
Lisainfo: Angela Ivask, angela.ivask@sm.ee või Mari Teesalu, mari.teesalu@sm.ee, tel 626 9715, sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond.
