Eesti: Peipsi latika kuderahu on tänavu kevadel rikutud varasemast rohkem

NordenBladet — Praegu on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel latikaid keelatud püüda (välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega), kuna noil on aktiivne kudeaeg. Sellest hoolimata on Keskkonnainspektsioon avastanud röövpüüdjaid, keda on varasemate aastatega võrreldes rohkem.

“Kudev latikas on kerge saak, mille peale ükski aus ja endast ning kaladest lugupidav kalastaja ei lähe. Peipsi on latikatele soodne elukeskkond, sealsed varud ja saagid on piisavalt head, et püüda siis, kui on lubatud püüda,” ütles keskkonnaminister Rene Kokk.

Keskkonnainspektsioon on maikuus eemaldanud Lämmijärvelt, Pihkva järvelt, Õrsava järvelt ja Võhandu jõelt kokku 69 nakkevõrku, 3 mõrda ja 1 kadiska. Alustatud on 7 väärteomenetlust ja 1 kriminaalmenetlus.

Peipsilt ja Peipsisse suubuvatest jõgedest on eemaldatud 45 nakkevõrku ja 5 lõkspüünist (väiksemad ääremõrrad, kadiskad jmt). Rikkumistega seoses on alustatud  kolm väärteomenetlust.

Seadus näeb ette kalapüügirikkumise eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.

„Röövpüüdjaid on igal kevadel, aga tänavu, kui inimestel oli seoses eriolukorraga rohkem vaba aega, oleme tabanud kalapüügieeskirjade rikkujaid varasemaga võrreldes kahjuks rohkem,“ ütles Keskkonnainspektsiooni Põlvamaa büroo juhataja Toomas Rebane.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi  kalavarude uuringud ütlevad, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve latikakarja seisund on hea ning  varu ja saagid kõrgel tasemel. Selline olukord jääb kestma ka lähiaastateks.

Viimaste aastate Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti latikasaagid on olnud järgmised:

2017. aastal 758 tonni, 2018. aastal 664 tonni, 2019. aastal 574 tonni. Sealjuures 2017. aasta saak tähistab Eestile uut rekordit. Keskmiselt on viimase kümne aasta jooksul püütud välja 649 tonni latikat.

Põhiosa sealsest kalakarjast moodustavad 2011-2013. aastal sündinud kalad, kel pikkust 35-45 cm. Viimastel aastakümnetel on varu ja saagid  tõusnud järve eutrofeerumise ja kliima soojenemise mõjul.

Kudeaegne püügikeeld Peipsi latikale kehtib 5. mais kuni 10. juunini.

Latikafaktid

• Eestis koevad emased esimest korda reeglina 6-10-aastaselt (L 28-39 cm), isased keskmiselt aasta nooremalt (26-37 cm). Kudemine algab Eestis tavaliselt mai teisel poolel ja kestab 3-4 nädalat.
• Latikate pikkuse ja kaalu parameetrid:  aastased on reeglina 6,7-8 cm pikkused ja 2,5-4,5 g raskused, kolmeaastased 17-18 cm ja 44-45 g, viieaastased 24-25 cm ja 130-180 g, seitsmeaastased 30-32 cm ja 300-400 g, kümneaastased 38-40 cm ja 650-800 g, viieteistaastased 1,3-1,7 kg.
• Suuruse- ja vanuserekord Eestis pärinevad mõlemad kuuekümnendatest aastatest. Suurim püüti Peipsist 1966. aastal, too oli 5,5 kilo ja 58 cm ning vanuseks hinnati 18 aastat. Vanim latikas püüti samuti kuuekümnendatel Võrtsjärvest, veerandsaja aastane latikas kaalus 2,3 kilo ja oli 47,9 cm pikk.

(Allikas: Kalapeedia)

Allikas: Keskkonnaministeerium