NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna avalikul istungil Haigekassa kontrollitegevust ravikindlustusraha väärkasutamise üle.
Arutelu ajend on Riigikontrolli kontrolliaruanne, mis tõi välja, et Haigekassa ei suuda oma kontrollitegevusega süsteemselt ennetada ega tuvastada ravikindlustusraha väärkasutusi.
Komisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on väga halb, kui ravikindlustuse pettuste puhul on karistused vaid sümboolsed ja Haigekassa selgitusel rakendatakse neid ainult äärmisel vajadusel. „Pettusega ongi tekkinud juba äärmine vajadus karistada ja selle vajaduse ennetamiseks on heidutus,“ rääkis Ligi. „Vahele jäämise risk ja karistus ei tohi ära tasuda.“
Ligi sõnul võimaldaks dokumentide automaatne võrdlus kontrollida rohkem arveid. „Kuna patsiendikontroll on teatud juhtudel ainus võimalus, tuleb ka see teavitamisega tõhusamaks muuta,“ ütles Ligi. Tema sõnul ei piirdu vastutus siin kaugeltki Haigekassaga. „Kuigi vastutav minister on ka selle nõukogu esimees, kuuluvad tema haldusalasse veel Tervise-ja Ravimiamet, kelle kõigi koostööst raviraha kasutuse aususe ja otstarbekuse tagamine sõltub,“ märkis komisjoni esimees.
Istungile on kutsutud on sotsiaalminister Tanel Kiik, Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor Katrin Reinhold, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, Riigikontrolli auditijuht Mart Vain ning teised sama institutsiooni esindajad.
Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.
NordenBladet —Norra ja Taani loovad 15. juunil Põhjamaade nn turismimulli, aga Rootsi jäetakse sellest välja. Rootsi piiranguid ei kehtestanud ja olukord koroonaga on seal väga hull. Taani peaminister Mette Frederiksen ütles, et Taani ja Rootsi on koroona osas erinevas olukorras. Taani avab turismiks piiri ka Saksamaa ja Islandiga, vahendab BBC.
Turistid ei tohi Taanis ööbida ainult Kopenhaagenis, kus on kõige rohkem viirust. Taanlased tohivad teistesse riikidesse reisida ilma, et peaks jääma karantiini. Reisimisel soovitatakse vältida suuremaid linnu ja külastada rohkem maapiirkondi.
Taani on muidu väga tihedalt seotud Rootsiga, aga seoses viiruse suure levikuga Rootsis ei luba Taani vaba liikumist Rootsiga. Rootsi välisminister Ann Linde oli Taani otsuse peale pahane ja märkis, et tegemist pole meditsiinilise, vaid poliitilise otsusega. Linde ütles reedel Rootsi televisioonis esinedes, et Rootsi lootis ühist Põhjamaade reisipiirkonda, aga seda ei tulnud.
Euroopas olid kolm Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu – esimesed, kes lõid ühise turismimulli, mis võimaldab kolme maa vahel sõita ilma piiranguteta.
NordenBladet —Soome uus, 1. juunil 2020. aastal jõustunud liiklusseadus ei luba kiirust ületada isegi hädaolukorras. Samas on siiski olukorrad, millal kiiruse ületamise eest trahvi ei saa. Üldiselt kehtib küll põhimõte, et kiirust ületada ei tohi, ometi näeb karistusseadustik ette sundolukorrad, millal kiiruse ületamine on lubatud, vahendab Yle.
Näiteks kui pole muud võimalust inimese elu päästmiseks, siis võib sundolukorrale (pakkotila) tuginedes kiirust ületada, räägib Ida-Soome ülikooli karistus- ja protsessiõiguse professor Matti Tolvanen. Sellisel juhul peab olema inimese elu ohus või on oht, et inimene saab vigastada, kui teda ei viida ravile. Samas peab ka sundolukorras olema ettevaatlik.
Sundolukorras kiiruse ületamisel peab jälgima, et see oleks ohutu. Reeglite rikkujal on alati kohustus tagada turvalisus, kuna teised liiklejad pole teadlikud, et reegleid rikutakse teadlikult.
Professor Tolvaneni väitel on isikud vabastatud vastutusest siis, kui kiirust on ületatud inimese toimetamisel haiglasse. Sünnitusele kiirustamine on samuti vastutusest vabastatud. Ühe juhtumi puhul peatas politsei kinni naise, kes kiirustas sünnitusele. Olukord lahendati nii, et politsei sõitis vilkuritega ees ja naine oma autoga järel.
Alati ei pea olema sõidukis kannatavat inimest. Näiteks ühel juhul oli arst välja kutsutud. Ta trahvi ei saanud, sest tegemist oli inimese elu päästmisega. Oli minutite küsimus, et arst pääseks operatsioonile. Politsei pole Soomes sünnitusele kiirustavatele juhtidele trahvi teinud.
Kagu-Soome politseijaoskonna ülemkonstaabel Raimo Väisänen ütles, et alati tuleb helistada häirekeskusse ja paluda kiirabi kohale või paluda sõita vastu. Kuigi sundolukorra seadus võimaldab kiirust ületada, tuleb seda teha siis, kui on tõesti vaja. Enne peaks kaaluma, kas on muid võimalusi. Sundolukord on alati viimane võimalus, mida kasutada.
Ülemkonstaabel Väisänen hoiatab, et kiiruse ületamine on ohtlik, eriti kui autos istub haige inimene. Siis võib juhi tähelepanu olla hajunud, kuna ta peab jälgima teist inimest ning võib juhtuda õnnetus.
Olukorrad, kus inimene tuleb autoga haiglasse viia tulevad ette tavaliselt maapiirkonnas. Linnades tuleb tavaliselt kiirabi kiiresti kohale ja haiglasse on lühem maa. Sundolukorras saab kiirust ületada nii pikalt, kui on vajalik. Ühe juhtumi puhul oli suvilas olnud õnnetus ja seltskond oli tarbinud alkoholi. Autoga läks sõitma isik, kes oli kõige vähem purjus ja ta pääses karistusest, kui sõitis haiglasse. Pärast läks ta aga liigutama autot teise kohta, aga see polnud enam sundolukord ja ta sai karistada joobes juhtimise eest. Selle kohta on olemas kohtuotsus.
Üldist reeglit sundolukorra jaoks pole. Näiteks Tamperes jäi auto tunnelis seisma, kuna aiutos olnud naine hakkas sünnitama. Tavaliselt tunnelis peatuda ei tohi, aga see oli sundolukord.
Tavaliselt on sundolukorrad seotud sellega, et inimest viiakse sünnitama või last haiglasse. Samas võib ka teha nii, et peatada auto, aidata inimest ning jääda ootama kiirabi.
NordenBladet — Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Parim praktikakoht 2020“ võitis Magnetic MRO AS. Peavõidu tõi ettevõttele läbimõeldud praktika korraldamine ning panustamine vajalike erialade õppekavade arendamisse.
Magnetic MRO pakub kaasaegset täishooldusteenust lennundusettevõtetele üle kogu maailma. Ettevõtte esitas konkursile Eesti Lennuakadeemia, kelle jaoks Magnetic MRO on oluline praktikabaas ning hinnatud koostööpartner.
„Tean oma kogemusest, kui tähtis on praktikakoht, juhendaja ja atmosfäär, sest sellest oleneb kogu edaspidine karjäär. Just praktikal saabub reaalsuskontroll – kas annad sõrme või valid muu valdkonna,“ rääkis Magnetic MRO juht Risto Mäeots, kes ka ise alustas oma karjääri samas ettevõttes praktikandina 2007. aastal. “Meie jaoks on oluline anda õpilastele tõeline töökeskkonna tunnetus ja kogemus – see, mida nad koolipingist ei saa,“ lisas Mäeots. Ta tunnustas Eesti Lennuakadeemia kõrval kõiki Eesti kutse- ja kõrgkoole, kellega Magnetic MRO koostööd teeb.
Auhinna andsid võitjale üle haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et praktika on heal tasemel kutse- ja kõrgharidusõppe lahutamatu osa ning tunnustas Magnetic MRO-d kui silmapaistvat praktikakohtade pakkujat. „Teie angaaris on saanud kätt harjutada ja oma teadmisi proovile panna nii tulevased õhusõidukite hooldajad kui lennundustegevuse korraldajad. Nii kodumaised tudengid kui välisüliõpilased, nii kutseõppurid kui õpipoisid,“ ütles minister. „Parima praktikakoha tiitli tõid teile just nimelt süsteemne lähenemine ja terviklik praktikaprogramm,“ sõnas ta.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul on tööturg kiires muutumises ja ainult teoreetiliste teadmistega läbi ei saa. Eriti puudutab see erialasid, kus suur osa õppest toimub kohapeal, sõnas Aas. „Tänane võitja Magnetic MRO on hea näide sellest, et valmis lahenduste puudumisel on mõistlik need ise luua. Tänu praktikakohtadele saab ettevõte just selliste oskustega spetsialistid, keda ta konkurentsis püsimiseks vajab,“ ütles Tööandjate Keskliidu tegevjuht, kes kuulus ka hindamiskomisjoni.
Täna kuulutati välja ka teised võitjad: parimaks väikeettevõttest praktikakohaks valiti PCC Projekt AS ja parimaks regionaalseks praktikakohaks Eesti Energia AS. Eestis õppivatele välistudengitele praktikavõimaluste pakkumise eest pälvib tunnustuse SEB Pank AS. OÜ Gurmeeklubi tõstetakse esile läbimõeldud ja oskusliku praktikakohtade pakkumise eest erivajadustega õpilastele.
Parima praktikakoha võitjad saavad Ivo Lille klaasistuudios valminud auhinnad ja õiguse kasutada spetsiaalselt välja töötatud parima praktikakoha märgist oma kodulehel, reklaammaterjalidel, trükistel.
Varasemalt tunnustuse pälvinud tööandjad on: ABB AS, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Swedbank AS, AS Naudingumaitse OÜ, Wendre AS, Fortaco Estonia OÜ, TOP Marine OÜ, Hanza Mechanics Tartu AS ja Gurmeeklubi OÜ, Ericsson Eesti AS, Radisson Blu Hotel Olümpia, Velvet OÜ, Wermo AS, SA Pärnu Haigla.
Konkurssi “Parim praktikakoht” korraldab Eesti Tööandjate Keskliit koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja sihtasutusega Innove. Konkursil tunnustatakse tööandjaid, kes pakuvad üliõpilastele ja kutseõppuritele praktikakohti ja õpipoisiõppe võimalusi, tehes seda silmapaistval moel, ühiskonnas oma vastutust tunnetades ja panustades märkimisväärselt tööjõu järelkasvu oskuste arendamisele.
Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Tööandjate Keskliit.
NordenBladet — Riigikogu kuulas eilsel istungil ülevaadet Eesti inimarengu aruandest, mille põhiteema on Eesti ruumiline areng ja selle mõju Eesti inimeste heaolule ja ühiskondlikele protsessidele.
Inimarengu aruande peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping ütles aruannet tutvustades, et aruanne käsitleb ruumi laialt, analüüsides Eesti asustust, loodusalasid, linnaruumi ja meid ühendavat aruteluruumi. „Ruum selle aruande katusterminina tähistab ühist ruumi, mis pälvib avalikku huvi ja pakub ühiskondlikku hüve,“ ütles ta.
Sooväli-Sepping tõi suundumusena välja Eesti suurlinnastumise. „Kogu maailm linnastub, moodustades tihedalt põimunud globaalse turumajandusliku võrgustiku,“ tõdes ta. Linnastumine Eesti mõistes väljendub tema sõnul selles, et inimesed, majandus ja teenused koonduvad Tallinnasse ja selle ümber.
Praeguse seisuga elab linnakeskkonnas 920 000 inimest ehk 69 protsenti Eesti elanikest, kellest omakorda 40 protsenti ehk 550 000 inimest elab Tallinnas või selle ümber.
Suurlinnastumise mündi teine pool on Sooväli-Seppingu sõnul Eesti maakondade kahanemine. Tema sõnul ei taandu kahanemisküsimus pelgalt töörändele ja suurema sissetuleku otsingutele. „Elamufondi ülejääk ja vananemine nii elutingimuste poolest kui ka ehitustehniliselt on muutnud paljud Eesti pered kinnismaisteks, kuivõrd nende kodu turuhind on madal,“ ütles peatoimetaja.
Lõpetuseks pakkus Sooväli-Sepping välja Eesti inimarengu aruande järelduste põhjal kolm ettepanekut. Tema sõnul vajab Eesti kaht haldusmudelit – üht suurlinnastumise, teist kahanemise puhuks. Suurlinnastumisel tähendab see julgemat sekkumist turul. Kahanemisel aga kohanemist väiksema, hõredama, haprama asustusega, mida ei saa mõõta tõhususega.
Teiseks pakkus Sooväli-Sepping, et Eesti suuremad linnad vajavad linnapoliitikat, mis lähtuvad linnapiirkondadest, mitte linnapiiridest. „Ühine linnapoliitika ühendab ühistranspordi ning kergliiklusteede võrgustikud, võimaldades elanikel, eriti autost sõltuvatel ühiskonnagruppidel nagu lapsed ja vanemaealised, liikuda iseseisvalt,“ rääkis Sooväli-Sepping.
Kolmandaks on tema sõnul vaja parandada kodanikupädevust ja aruteluoskusi, et võimestada kodanikke ja edendada laiapõhjalist demokraatiat. Võimalusi selleks pakuvad arendamisel digiplatvormid, asjatundlikud ametnikud ja usaldusväärsed eksperdid. Sooväli-Sepping lisas, et meediaharidusprogrammid üldhariduskoolides on ennast juba tõestanud ja tegi ettepaneku arutelukvaliteedi tõstmiseks neid programme pakkuda ka laiemale elanikkonnale.
Peatüki „Eesti aruteluruum“ toimetaja Indrek Ibrus rääkiski lähemalt igapäevastest mõttevahetustest kokku tulevast Eesti mõtteruumist. Ibruse sõnul iseloomustab Eesti aruteluruumi korraga nii koondumine kui ka killustumine. Ta nentis, et uued digitaalsed platvormid on võimaldanud aruteluruumide killustumist ning Eesti arutab üha enam erinevates ruumides ja eristuvalt.
Ibruse sõnul ilmneb aruandes, et avalikes aruteludes on hakanud tooni andma sotsiaalmeediaplatvormidel harrastatav emotsionaalne kõnepruuk – uudislike olukordade kiire sildistamine, mure või ärrituse väljendamine, eelarvamustest lähtuvad halvustavad hoiakud, pahatihti vihakõne. „Selline suhtlus ei võimalda mõistmisele suunatud ühiskondlikku dialoogi ning toetab väärinfo levikut,“ nentis Ibrus.
Ibrus tõi välja, et Eesti meediajuhid hindavad kõrgelt noorte meediakirjaoskust. „Eesti teismealised teavad, et tõepärase info tarvis tuleb pöörduda traditsiooniliste meediakanalite ja tunnustatud institutsioonide manu,“ kõneles Ibrus. „Seega saab noorte meediakirjaoskust arendavaid üldhariduse õppekavasid pidada suhteliseks edulooks.“
Ibruse sõnul on oluline, et ajalehed, raadiosaated ja telekanalid ehk toimetatud ja kureeritud aruteluruum inimesteni jõuaks, sest toimetusfilter aitab eraldada terad sõkaldest, hoida sihti sellel, et arutelul saaks olla ka tulemus.
Ibrus märkis, et üleriiklikule meediale lisaks on vaja ka võimalikult rikkalikku spektrit erialameediat või kommunikatsioonikeskkondi. „On vaja eristuvaid ruume, kus saab fokusseerida spetsiifilisematele aruteludele ja kus seeläbi saab uus teadmine areneda ja settida,“ ütles ta.
Murekohana tõi Ibrus välja maakondliku meedia, mis on täna Eestis veelgi otsesema löögi all kui üleriiklik. „Me peame hakkama otsima uusi viise sõltumatut kohalikku ja maakondlikku ajakirjandust toestada. Need viisid ei pea alati ja tingimata olema rahalised, kuigi Eesti on riik, mis oma ajakirjandust toetab suhteliselt tagasihoidlikult ning toetamise tarbeks võiks digimaksu sisseseadmisel tekkida uusi vahendeid,“ tegi Ibrus ettepaneku.
Samuti tuleks tema hinnangul otsida ka uusi viise suunata Eesti avalikku ja eraõiguslikku meediat, kultuuri ning muid ühiskondlikke institutsioone enam koostööd tegema. Näiteks võiks kohaliku ajakirjanduse toestamiseks saada lisaülesandeid Eesti Rahvusringhääling.
Põhiseaduskomisjoni nimel ettekande pidanud komisjoni aseesimees Lauri Läänemets tõi välja, et komisjon arutas inimarengu aruannet oma istungil ning keskendus peamiselt ebavõrdsuse küsimusele ehk kahele aruande sõnumile: Eesti on saavutanud stabiilse heaolu, kuid see on tulnud ebavõrdsuse hinnaga ja läbi kaalutlemata ruumiprotsessid on süvendanud ebavõrdsust nii linna- kui maapiirkondades.
„Tõhusat regionaalpoliitikat ei saa ümberjagamise komponendita teha,“ kõneles Läänemets. „Ääremaade väiksemate ressursside tõttu on nendel piirkondadel raske riigi majanduse tuumikpiirkondadega võistelda ka konkurentsis Euroopa Liidu toetuste saamisel.
Läänemetsa sõnul on Eestis kahe silma vahele jäänud asjaolu, et linnastumine on vähendanud paljudes piirkondades teadmiste ja oskustega inimeste arvu ning tänu sellele on nõrgenenud ka nende kogukondade sotsiaalne võrgustik. Ta tõi näiteks võimekuse eurovahendeid hankida. „See eeldab edaspidi erisustega ja tugeva riikliku sekkumisega regionaalpoliitikat ja esitab meile küsimuse, kuidas me teadmiste välja kompenseerime,“ ütles Läänemets.
Läänemets märkis, et majanduse ümberkorraldumine ning uued elukorralduslikud ja pendelrändemustrid toetavad rahvastiku vähenemise nõiaringi, viies oluliste avalike teenuste, näiteks koolide kadumiseni. Veel vajab ja väärib tema sõnul erilist tähelepanu loodushoiu ja majandamise tasakaal.
Läänemets tegi ettepaneku Riigikogu juhatusele suunata aruanne kõikidesse komisjonidesse käsitlemiseks, et toodaks välja konkreetsed sammud uuendusteks ja muudatusteks, mida on vaja kas seaduste muutmisena, riigieelarvena või pikemaajaliste strateegiliste eesmärkidena paika panna.
Ettekannetele ja küsimustele järgnenud läbirääkimistel võtsid sõna Yoko Alander (RE), Siret Kotka (K), Heiki Hepner (I), Peeter Ernits (EKRE), Raimond Kaljulaid (SDE), Andres Metsoja (I), Hele Everaus (RE) ja Leo Kunnas (EKRE).
