NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon kinnitas heaks muudatusettepaneku eelnõule, mis muu hulgas lubab töötutel ajutiselt tööd teha, nii et nende töötuna arvelolekut ei lõpetata.
Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (206 SE) lubatakse ajutine töötamise võimalus registreeritud töötuse ajal ehk nn tööampsude tegemine. Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder sõnas, et kui esialgu nägi eelnõu ette, et töötuna arvel oleku ajal oleks lubatud ajutiselt töötada kuni viis kalendripäeva kuus, siis täna kiideti heaks muudatusettepanek, millega laiendati kestust kaheksale kalendripäevale. Ta täpsustas, et muudatus on ette nähtud jõustuma juba septembrist.
Mölder lisas, et eelkõige pakuvad tööampsud võimalusi just erinevate tööjagamisteenuste puhul rakendust leida ning sellist ettepanekut on toetanud nii Eesti Ametiühingute Keskliit kui ka Eesti Jagamismajanduse Liit.
Komisjoni esimees märkis, et töötuna arvel oleku ajal võib isik eelnõu kohaselt ajutiselt töötada kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul ning töö eest makstav tasu igakordse ajutise töötamise eest konkreetsel kalendrikuul ei tohi ületada 40% käesoleva aasta töötutasu alammäärast. Tänavuse aasta alampalga määr on 584 eurot ja ja 40% sellest on 233 eurot. „Selle muudatusega anname tööandjatele selge signaali, et tööampse tasub soodustada ja soodustada tasub alampalgast kõrgema töötasu maksmist,“ ütles Mölder.
„Samas ei saa me lubada, et tööamps oleks atraktiivsem, kui nn päris töö tegemine ja seepärast ei ole mõistlik kaheksast päevast pikemat perioodi lubada,“ märkis Mölder.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt nentis, et eelnõuga liigutakse õiges suunas ja tööampsude lubamine ja esialgu kavandatust suuremaski mahus on töö kaotanute toetussüsteemi parandamisel kahtlemata tänuväärne samm. „Kahetsusväärselt on tänane valitsus loobunud aga enam kui kümme aastat Sotsiaalministeeriumi poolt planeeritud ja ka selle aasta alguses eelnõu väljatöötamiskavatsuses toodud ettepanekust, et ka vabatahtlikult või poolte kokkuleppel töölt lahkujad saaksid õiguse töötuskindlustushüvitisele. Selline lubadus anti ja kokkulepe isegi allkirjastati juba 2008. aastal ametiühingutega. Valitsusest riigikokku saadetud tööhüvitistega seotud muudatused seda muudatust enam ei sisalda ja sellest on väga kahju,“ rääkis Kütt.
Lisaks tööampsude lubamisele täpsustatakse eelnõuga töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit. Eelnõuga muudetakse töötushüvitise suurust nii töötuskindlustushüvitise kui ka töötutoetuse kontekstis ja muudetakse ka töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi.