NordenBladet — Seoses uue liiklusseaduse jõustumisega tulevad Soomes alates 1. juunist kasutusele uued liiklusmärgid. Kokku võetakse kasutusele ligi 50 uut liiklusmärki. Samuti muudetakse mõnede vanade märkide kujundust.
Uued on näiteks kitsega hoiatusmärk, sõiduradade ühendumise märk, jalgsi, jalgratta ja mopeediga sõidu keelu märk ning jalgrattaraja märk.
Uutele märkidele üleminekuaeg on 10 aastat, mis tähendab, et mõnda aega võib näha nii vanu kui uusi märke. Ühtlasi saab uusi märke tundma õppida ja nendega harjuda.
NordenBladet —Maaeluministeeriumis toimus 25. veebruaril põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus tutvustati vabatahtliku päritolumärgistuse juhendit, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse ja väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõud, Euroopa rohelepet, ministeeriumi haldusala põllumajandusandmete projekte ning anti ülevaade Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti ühendamisest.
„Viimase kümnekonna aastaga on ehitiste ja teedeehituse alla jäänud põllumaad kokku enam kui 10 000 hektari ulatuses, mis on muret tekitav suundumus,“ tõdes maaeluminister Arvo Aller väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu tutvustusel. „Valitsusliidus oleme kokku leppinud, et väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb kaitsta, tagades selle jätkuva kasutamise põlluna. Valminud seaduseelnõu näeb ette meetmed, kuidas piirata väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist ja selle sihtotstarbe muutmist.“
Ministri sõnul on eelnõud pikalt koostatud, läbitud on rohkelt arutelusid ja diskussioone ning lähiajal esitatakse see kooskõlastamisringile eelnõude infosüsteemis EIS.
Istungil osalejad said ülevaate Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti ühendamisega seonduvast, mille tulemusel tekib Põllumajandus- ja Toiduamet. Tegemist on osaga riigivalitsemise reformist.
„Valitsus otsustas Põllumajandus- ja Toiduameti loomise jaanuari keskpaigas. Uus asutus peaks tegevust alustama 2021. aasta 1. jaanuarist. Uue ühendameti loomine peaks muuhulgas suurendama riskipõhise kontrolli suutlikkust ja kvaliteeti kogu toidutootmisahela ulatuses ning teenuste kvaliteet asutuse klientidele peab uue asutuse loomise tulemusel paranema,“ sõnas minister.
Kohtumisel tutvustati samuti vabatahtliku päritolumärgistuse juhendit, mis valmis kõigi huvitatud osapoolte koostöös. Päritolumärgistuse määruse kohaselt on toidu põhikoostisosa päritolu esitamine kohustuslik juhul, kui see erineb toidu müügipakendil vabatahtlikult rõhutatud päritoluviitest, näiteks viitest Eestile või lipuvärvidele. Vabatahtliku päritolumärgistuse määrust selgitav juhend on valmis avaldamiseks Maaeluministeeriumi ja toiduteave.ee kodulehel.
Lisaks tutvustati istungil Euroopa rohelepet, mille eesmärk on tõhustada ressursikasutust, peatada kliimamuutused, pöörata tagasi elurikkuse kadu ja vähendada saastet. Järgnevatel kuudel ja aastatel on seoses roheleppega oodata Euroopa Komisjonist mitmeid algatusi ja eelnõusid, mis otseselt või kaudselt puudutavad põllumajandus- ja kalandussektorit.
Põllumajandusandmete projekte tutvustades peatuti tegevustel, mis on ette võetud põllumajandussektori digitaalsete tehnoloogiate arengu ning rakendamise valdkonnas. Muu hulgas anti ka ülevaade riigisiseste Suurandmete valdkonna pikaajalisest programmist ning projektidest NIVA ja FaST, mida viiakse ellu koostöös Euroopa Komisjoniga.
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Praegu on populaarsed kõikvõimalikud uued dieedid nagu keto, paleo ja muud säärased, aga selle varjus kummitab uus oht: inimesed saavad liiga vähe süsivesikuid, mis on tervisele kahjulik. Värske soomlaste toitumist kajastava FinRavinto uuringu järgi tarbib ligi 70 protsenti soomlastest liiga vähe süsivesikuid. Vähesed teavad, et üldise jõuetuse ja unehäirete põhjuseks võib olla süsivesikute puudus, vahendab Helsingin Sanomat.
Süsivesikute nagu kartuli või riisi vältimise põhjus on lihtne: kergem on midagi üldse ära jätta kui süüa kõike, aga mõõdukalt. Tervislik toitumine aga ei tunne keeldusid. Väike kogus süsivesikuid peab olema iga toidukorra juures, muidu jääb masin seisma, hoiatab Soome toitumisterapeut Petra Rautakallio.
Süsivesikud on eriti olulised aktiivse eluviisi puhul. Näiteks 60-kilone naine vajab süsivesikuid 200-300 grammi päevas. Vähese liikumise puhul võib kogus olla väiksem. Tund aega treeniv organism aga vajab päevas süsivesikuid üle 300 grammi. See vastab 30 rukkileiva käärule.
Süsivesikuid on vaja eelkõige lihaste jaoks. Selleks, et lihas kasvaks, peab organismis toimuma valkude süntees, aga selleks on vaja süsivesikuid. Kui süsivesikuid ei saada, siis hakkab organism valkusid kulutama. Lõpuks jääb keha jõuetuks.
Kui inimene teeb trenni, siis ta lihtsalt ei treeni oma keha, vaid õpetab organismi õigesti kulutama toitaineid. Kui oled söönud liiga palju süsivesikuid, siis hakkab organism neid põletama. Tänu süsivesikutele paraneb ka teiste, näiteks mineraalainete omandamine. Väsimus annab järele, vastupanuvõime paraneb ning vigastuste oht väheneb.
Uuringute järgi vajavad lihased peale trenni taastumiseks süsivesikuid. Uut lihast kasvatab valkude ja süsivesikute kombinatsioon. Kui taastumist ei toimu, võib tekkida nn ületreenitus. See võib juhtuda isegi siis, kui väga palju ei treeni. Põhjuseks on süsivesikute puudus.
Süsivesikud tagavad üldiselt parema enesetunde, kuna nad suurendavad organismis heaoluhormooni serotoniini tootmist. Süsivesikud on suhkrud, tärklised ja kiudained – ja kõiki neid on vaja. Süsivesikuid piiravad eriti kaalujälgijad. Süsivesikud aga pole ülekaalu ja rasvumise põhjus. Pigem tuleks rohkem tarbida vähe töödeldud süsivesikuid nagu täisterapasta ja kaeraleib, vältides magustatud jooke ja saiakesi. Tihti juhtub nii, et kui päeva jooksul süsivesikuid vältida, siis õhtul ahmitakse neid suurtes kogustes ja valimatult.
Ülitervislikkus võib tihti anda vastupidiseid tulemusi ja tuua kaasa toitainete puuduse. Süsivesikute vähendamine toob kaasa kiudainete puuduse, mis omakorda takistab seedesüsteemis kasulike mikroobide arengut ja toob kaasa seedeprobleemid. Süsivesikute abil omastab organism vajalikke mineraale nagu magneesium ja raud. Toitumissoovituste kohaselt tuleb tarvitada teraviljatooteid kuus annust päevas. See tähendab ühte taldrikutäit kaerahelbeputru hommikul, täisterapastat lõuna ajal, kaeraleiba vahepalaks, riisi ning näkileiba õhtuks. Süsivesikud on hea jagada ära päeva peale, et energiat jaguks igal ajal. Tundlikuma seedimisega inimesed võiks piirduda kaera, kinoa ja riisiga.
Kui inimene on pikka aega vältinud süsivesikuid nagu leiba, kartulit ja pastat, siis võib keha algul üles paistetada, kuna süsivesikud seovad vedelikku. Algul võib ka veresuhkur liikuda üles-alla. Süsivesikute puudusest saab enamasti aru siis, kui neid rohkem tarbida – siis on mõju kohe märgata. Umbes nädala jooksul aga keha harjub, enesetunne ja vastupidavus paranevad juba mõne päevaga.
Need on tunnused, et tarbid liiga vähe süsivesikuid:
NordenBladet —Säästupoodide kett Lidl võtab Soomes peatselt kasutusele kliendiprogrammi Lidl Plus. Mingit kliendikaarti sellega ei kaasne, vaid soodustuse saab korraga terve ostu pealt. Tegemist on telefoni laetava rakendusega, kust saab infot, teenuseid ja soodustusi. Ostude eest ei saa punkte, vaid digitaalseid kuponge, vahendab Iltalehti.
Kliendiprogramm peaks käivituma Soomes kevade jooksul. Lidl Plus on kasutusel juba mitmetes riikides. Nüüd testitakse seda Soomes. Kupongisüsteem tähendab, et mida enam ostad, seda rohkem saad soodustusi. Pärast testperioodi lõppu saab telefoni laadida Lidl Plus rakenduse, mille kaudu kogu asi töötab.
Lidl teatas, et võttis digitaalse programmi kasutusele seetõttu, et soomlaste rahakotid on juba niigi erinevaid kaarte täis. Digitaalset kaarti on lihtne kassas skaneerida ja kohe rakenduvad ka soodustused
NordenBladet — Stockholmi kesklinna metroojaamas T-Centralen pussitati eile, teisipäeva õhtul kella 21.30 ajal surnuks 17-aastane nooruk. Politsei korraldas peale seda suure haarangu, mille käigus võeti kinni 4 isikut. Politsei info kohaselt polnud tegu juhusliku rünnakuga ning kõrvalistele inimestele ohtu polnud, vahendab SVT.
Haavata saanud nooruk viidi sündmuskohalt kiirabiga haiglasse, aga tema elu polnud võimalik päästa. Neli kahtlusalust isikut võeti kinni täna, kolmapäeva hommikul. Ohver on 17-aastane ja kahtlusalused isikud 17-21-aastased.
Tegu pandi toime metroojaamas sees perrooni peal. Pussitada saanud nooruk liikus omal jõul metroojaama piletimüügi saali, kust ta viidi kiirabiga haiglasse. Tegemist on piirkonnaga, kus on korralik kaameravalve. Asja uuritakse kui mõrva. Haavata sai ka üks teine isik.
