Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: veebruar 2020

Soome parkimiskorda tuleb suur muutus, autoliit hoiatab

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome liikluses tuleb suvel parkimiskorda suur muutus, mille järgi võib auto jätta teisele poole teed ka kahesuunalistel tänavatel. Seda võimaldab juunikuus jõustuv uus liiklusseadus. Varem oli teisel pool teed parkimine lubatud Soomes vaid ühesuunalistel tänavatel. Soome autoliit peab seda mujal Euroopas tavapärast asja aga ohuks liiklusele. Üks oht on see, et vasakule poole teed parkides tuleb ületada sõidutee. Selleks tuleb jälgida vastassuunast lähenevaid autosid, vahendab Iltalehti.

Teine oht on see, et vasakule poole parkides peavad paremal pool istuvad reisijad astuma autost väljudes sõiduteele. Juht peab seega reisijaid hoiatama. Algul võib see oht kergesti ununeda.

Vasemalt poolt sõidu alustamine nõuab samuti tähelepanu. Selleks peab liikuma taas üle terve sõidutee. Juhti võib takistada see, et ta istub sõiduki vasemal ääres. Nõnda varjab ees olev auto nähtavust. Mida suurem auto ees seisab, seda halvem on nähtavus. Isegi sõiduauto varjab juba korralikult nähtavust. Sõidu alustamisel vasakult poolt peab vaatamata ka taha, et sealt kedagi ei tuleks. Soovitav on selja taha vaadata, mitte jääda lootma tahavaatepeeglile.

Autoliit peab uut korda eriti ohtlikuks suurematele autodele ja bussidele. Sellistel sõidukitel on soovitav teisele poole teed parkimist vältida.

Uues seaduses on veel olulisi muudatusi, näiteks see, et liiklust ei tohi tarbetult takistada, seda näiteks aeglase sõiduga või järsult pidurdades. Politsei võib tulevikus liiga aeglase sõidu eest trahvi teha. Trahv on tõenäoliselt uus 100-eurone liiklusveamaks, mis asendab praeguse trahvi väiksemate eksimuste puhul.

Uues seaduses on ette nähtud ka ennetuskohustus, mis tähendab, et peab ette nägema teiste liiklejate võimalikku käitumist ning oma käitumist vastavalt sellele korrigeerima. Sellega seoses võib politsei trahvi teha näiteks teisel autol liiga tihedalt sabas sõitmise eest.

Sõiduki juhtimisel tuleb uue seaduse järgi valida olusid arvestav kiirus ja pikivahe. Seadus kohustab sõidukit valitsema igas olukorras ja sõiduki peab suutma peatada igas olukorras.

Tänavu 1. juunil jõustuva seaduse kohaselt ei tohi sõiduki mootor või muu seade teha liigselt müra, reostada õhku või muul moel ohustada sõidukis reisijaid, teisi liiklejaid ja keskkonda. Õnnetuste puhul on juhil abistamiskohustus.

Soome transpordi- ja kommunikatsiooniamet Traficom: Need on kaks põhilist viga, miks autod Soomes ülevaatusel sõidukeelu saavad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sõidukeelu toonud vigu tuvastati eelmisel aastal autode ülevaatustel üle viiendiku enam kui varasemal aastal. Soome transpordi- ja kommunikatsiooniameti Traficom andmetel tuvastati eelmisel aastal sõidukeelu toonud vigu kokku ligi 20 000. Vigade arv kasvas eriti seoses piduritega. Põhiliselt määrati sõidukeeld kahe vea pärast: sõidu- või seisupidurid olid liiga kehvas olukorras, vahendab Kauppalehti.

Ülevaatuselt ei lastud autosid läbi võrreldes varasemaga rohkem peamiselt valgustite ja elektrisüsteemiga seotud vigade tõttu. Ühed peamised põhjused ülevaatusel põrumiseks olid veel veermiku ja kere roosteprobleemid.

Ülevaatusel põrumiste ja sõidukeeldude kasvu põhjuseks oli asjaolu, et Soomes kasutatakse üha vanemaid autosid. Ülevaatusel käinud autode keskmine vanus oli 2019. aastal 14,1 aastat ja 2018. aastal 13,2 aastat.

Kõige enam kukkusid autod ülevaatusel läbi esisilla, vedrude ja amortisaatorite ning pidurite vigade tõttu. Esimest korda ülevaatusele tulnud autodest kukkus läbi 3,1 protsenti ehk samapalju kui 2018. aastal. 3-15-aastastest autodest kukkus läbi 21 protsenti, eelneval aastal oli see 20 protsenti. Pärast Soome seadusemuudatust tehakse ülevaatusi põhiliselt vanematele autodele, mis seletab ka läbikukkumiste kasvu.

Eesti: Turberaiega uuendatud mets kasvab võrreldes lageraiejärgsega aeglasemalt + Mis on TURBERAIE?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti Maaülikooli metsakasvatuse töörühmas tehtud uuring näitab, et uuendades metsa turberaie* abil on kasvama hakkavate noorte puude kasvukiirus võrreldes lageraiejärgse metsakultuuriga oluliselt aeglasem.

Ühiskondlik arvamus lageraie suhtes on kriitiline. Sellest tulenevalt soovitatakse metsade uuendamisel kasutada alternatiivseid raieviise, nagu turbe- ja valikraie, ning rakendada püsimetsandust. Viiside võrdlemiseks rajati 2012. aastal Järvselja õppe- ja katsemetskonda männiku uuendamiseks erinevate turberaieviiside (veer-, häil- ja aegjärkse raie) näidis-võrdluskatseala.

Saadud metsauuenduse mõõtmistulemuste põhjal ilmus äsja artikkel rahvusvahelises teadusajakirjas Scandinavian Journal of Forest Research. Artikli juhtivaks autoriks on Eesti Maaülikooli metsanduse eriala doktorant Martin Tishler.

Selgus, et rakendades aegjärgset raiet, kus jäeti peale raiet kasvama 160 puud hektari kohta, oli tekkinud männiuuenduste kasv võrreldes lageraiega poole aeglasem. „Nii võib esimese kuue raiejärgse aastaga puude kõrguskasvus kaotada kaks kuni kolm aastat,“ rääkis Tishler tulemustest. Turberaie puhul on peamiseks kasvu piiravaks teguriks alles jäetud vanametsa puude juurekonkurents.

Lisaks võrreldi katse käigus külvi ja istutatud taimede kasvukiirust. „Kasutades looduslikku või inimese poolt tehtud külvi, kaotaksime võrreldes istutatud taimedega kasvukiiruses esimesel kuuel aastal 1-2 aastat,” võrdles doktorant.

Tishleri sõnul olid peale esimest turberaie järku männiuuenduse jaoks kõige soodsamad tingimused veerraiel (langi laius 30 meetrit), mis on oma olemuselt kitsas lageraie. „Vahepealseid tulemusi andis häilraie, kus puistusse raiuti kuni 35-meetrise läbimõõduga ringikujulised häilud, kuid ka selle raieviisi korral täheldasime häilu servas kasvavate vanametsa puude tugevat pidurdavat mõju,“ lisas ta.

Uurimuse tulemused turberaiel tekkiva metsauuenduse kasvukiiruse aeglustumisest on aluseks turberaieviiside ökonoomilisel hindamisel. „Metsades, kus lageraie on keelatud, võiks aegjärksel raiel viia metsa täiuse 30 protsendini või isegi alla selle,“ soovitas Tishler. Häilraie korral tuleks kasutada maksimaalse lubatud suurusega häile või rakendada maastikule sobitatuna veerraiet. Nii nagu lageraie korral, võib metsaomanik ka turberaiel kasutada lisaks looduslikule külvile täiendavat metsaistutust.

__________________________________________

* Turberaie on uuendusraie, mida pika aja (paarikümne aasta) jooksul korduvate raiejärkudega (raiejärkude vahe peab olema vähemalt viis aastat, raieaastaid arvestamata) tehakse loodusliku uuenduse saamiseks, selle kasvutingimuste parandamiseks ja uuenduse üleviimiseks uue metsapõlve koosseisu.

Turberaie jaguneb aegjärkseks, häil- ja veerraieks:

  • Aegjärkse raiega raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puid hajusalt ĂĽle kogu raielangi, raiekĂĽpsed puud raiutakse paarikĂĽmne aasta jooksul kahe või enama (tavaliselt mitte enam kui kolme) raiejärguga;
  • Häilraiega raiutakse uuendamisele kuuluv mets raielangil puid korduvate raiejärkudega rĂĽhmiti eemaldades, millega moodustuvad noore metsa kasvuks sobivad ja iga raiejärguga suurenevad häilud;
  • Veerraiega raiutakse uuendamisele kuuluv mets kitsaste ribadena (korraga lagedaks raiutava riba laius ei ole suurem kui puistu kõrgus) lageraie korras, korduvate raiejärkudena, kusjuures naaberriba ei raiuta lagedaks enne, kui eelmine on kaetud piisava elujõulise metsauuendusega, kĂĽll aga võib samaaegselt ĂĽhe riba lageraiega raiuda naaberribalt puid ĂĽksikult või rĂĽhmiti metsauuenduse tingimuste parandamiseks.

 

Allikas: Eesti TeadusinfosĂĽsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt pakutavate laenutoodete tingimusi muudeti ettevõtjasõbralikumaks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Maaeluminister Arvo Aller ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg allkirjastasid Maaeluministeeriumi ja MES-i vahelise halduslepingu muudatuse, mis võimaldab MES-il põllumajanduse ja toiduainetööstuse sektorile ning maapiirkonna ettevõtjatele anda laenu paindlikumalt, lähtudes ettevõtjate tegelikest vajadustest.

„Muudatuse eesmärk on parandada ettevõtete juurdepääsu laenurahale investeeringute elluviimiseks põllumajandus- ja toiduainesektoris ning maapiirkonnas. MES-i pakutavad laenutooted aitavad ellu viia vajalikke investeeringuid, kaasates seejuures investeeringute rahastamisse ka erakapitali,“ sõnas maaeluminister Arvo Aller.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 kaudu rahastatud finantsinstrumentidega, mille kaudu antakse laene põllumajanduse, toidutööstuse ja maapiirkonna ettevõtjatele. 2016. aasta alguses avatud MAK-i rahastamisvahendi kogueelarve on 39,4 miljonit eurot, millest on tänaseks välja laenatud 32,7 miljonit eurot 157 projektile. MAK-i laenudega on pankadest lisaks kaasatud 27,5 miljonit eurot, seega on sektorisse nelja aasta jooksul kokku investeeritud 60,2 miljonit eurot. Sel perioodil on laenudena andmiseks jäänud veel kuus miljonit eurot.

Tulenevalt turutõrkest ja rakendamise käigus selgunud vajadustest muudeti mõlemat rahastamisvahendi kaudu pakutavat laenutoodet – mikro- ja väikeettevõtete kasvulaenu ja pikaajalist investeerimislaenu. Mõlema toote puhul pikendati laenuperioodi ja maksepuhkust ning laiendati laenusumma vahemikku. Lisaks vähendati pikaajalise investeerimislaenu tagatise nõuet. Rohkem infot leiab MES-i kodulehelt https://www.mes.ee/laen-maki-rahastamisvahendist

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Probleemkomisjon esitas ettepanekud muukeelses koolis eesti keele õppe parendamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjon esitas Haridus- ja Teadusministeeriumile neli ettepanekut muukeelses koolis eesti keele õpetamise kohta. Komisjon palub ettepanekuid arvestada valdkondlike arengukavade koostamisel ja edasiste poliitikate kujundamisel.

Probleemkomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul soovitakse ettepanekutega parandada eesti keele õppe ja õppevahendite kvaliteeti, aidata kaasa eesti keele omandamisele ning tagada õpetajate piisav ettevalmistus. „Komisjoni arvates ei ole hetkel kindlustatud piisav kvalifitseeritud eesti keele õpetajate arv muukeelsetes koolides ning tugi eesti keele omandamisele kaasa aitamiseks. Samuti leiame, et puuduseid on õppematerjalide koostamise, retsenseerimise ja katsetamise protsessis,“ rääkis ta.

Probleemkomisjon soovitab võtta kasutusele erakorralised meetmed eesti keele õpetajate muukeelses koolis koolitamiseks, sest ei pea piisavaks olemasolevat eesti keele õpetajate muukeelses koolis ettevalmistamise raamistikku. Samuti teeb probleemkomisjon ministeeriumile ettepaneku tagada riigipoolne kontroll õppevahendite kvaliteedi üle ning peab vajalikuks, et koolides kasutatavate õppematerjalide kvaliteedile annaks hinnangu (positiivse või negatiivse soovituse) kompetentne organ, mis koosneb valdkonnaspetsialistidest.

Lisaks soovitab komisjon võtta kasutusele erinevad abinõud eesti keele omandamisele kaasa aitamiseks. Selleks tuleks komisjoni arvates pakkuda tuge ja eesti keele õpet teise emakeelega lapsevanemale, kelle laps asub õppima eestikeelses koolis ning kasutada laiemalt ja toetada riiklikult positiivseid tulemusi andvaid keeleõppemetoodikaid (näiteks keelekümblus ja kahepoolne keelekümblus). Samuti võiks õpetada valikainena emakeele keele- ja kultuuriõpet alates esimesest klassist, kui muu emakeelega õpilane läheb eesti õppekeelega kooli, et säilitada lapse kodukeel eesti keele õppimise kõrval.

Viimaks teeb komisjon ettepaneku luua poliitikutest, ekspertidest ja praktikutest koosnev kompetentsikoda kui professionaalne ja otsuspädevust omav organ, mille ülesandeks on tegeleda eesti keele õppe arengu probleemidega.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...345...41Page 4 of 41