Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: veebruar 2020

Eesti: Menetlusse võeti eelnõu tulumaksuseaduse muutmiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 26. veebruaril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse  eelnõu (151 SE).

Eelnõu näeb ette taastada aastaks 2022 lihtne maksusüsteem, kus kehtib üks tulumaksuvaba miinimum 500 eurot kuus ning üks tulumaksumäär. Üleminek 500-eurosele tulumaksuvaba miinimumile kuus toimub kahe aasta jooksul. Residendist füüsilisetele isikutele, kelle sissetulek on suurem kui 20 400 eurot aastas (ehk keskmiselt 1700 eurot kuus), jääb esimesel ehk üleminekuaastal kehtima tänane süsteem. 2022. aastast kaotatakse ära aastatulu suurusest sõltuv maksuvabatulu määr ja kehtestatakse kõigile ühtne maksuvaba miinimum 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 27. veebruaril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE).

Eelnõuga taastatakse tulumaksuseaduses abikaasadel võimalus esitada ühine tuludeklaratsioon.

Seletuskirjas märgitakse, et enne astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamist on Eesti maksuõiguses läbi aegade kehtinud põhimõte, et abikaasad saavad esitada ühise tuludeklaratsiooni. Sisuliselt tähendab see, et ühises tuludeklaratsioonis kõik tulud ja mahaarvamised liidetakse. Ühine tulumaksudeklaratsioon tuleneb kehtivast perekonnaseadusest ning abikaasade ühisvara loogikast. Abielu tähendab tavaliselt lepingut ühise vara ja kohustuste kohta sh õigust ühisele tuludeklaratsioonile. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni 26. veebruaril algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE).

Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust (KKS), et kehtestada isiku varjatud jälgimisest teavitamata jätmise põhjendatuse põhiseaduspärane regulatsioon. Eelnõus lähtutakse asjaolust, et mida intensiivsem on isikuandmete varjatud töötlemise toiminguga isiku põhiõigustesse sekkumine, seda konkreetsemad ja tõhusamad peavad olema menetluslikud garantiid, mis tagavad teavitamiskohustuse täitmise.

Eelnõu näeb ette Kaitseväe taustakontrolli õiguste laiendamist ulatuses, mis tagaks kontrolli sisulise eesmärgi täitmise ehk veendumuse isiku sobivuse kohta teenida või töötada Kaitseväes või asuda koostööle Kaitseväega. Kavandatavate muudatuste kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest nn registrikontrollist suuremas ulatuses. Kaitseväel võimaldatakse taustakontrolli raames hinnatavate asjaolude tarvis teabe kogumisel kasutada konspiratsioonivõtteid tagamaks teabe kogumise fakti varjatus. Eelnõuga täiendatakse Õiguskantsleri seadust, mille kohaselt teostab õiguskantsler vähemalt iga kahe aasta tagant järelevalvet KKS-i alusel isiku toimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle.

Riigikohus tunnistas Riigikogus 29. mail 2019 vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 27. veebruaril algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE).

Eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust, mille kohaselt antakse lisapuhkepäev, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikme Liina Kersna 27. veebruaril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE).

Eelnõuga lõpetatakse põhikooli esimeses ja teises astmes kirjeldava sõnalise hinnangu teisendamine numbriliseks, et lõpetada ära kirjeldavat sõnalist hindamist kasutavate õpetajate töö dubleerimine. See omakorda vähendab nende õpetajate töökoormust. Kui õpilase koolivahetuse käigus õpilast vastu võttev kool siiski soovib kujundavate hinnangute teisendamist viiepallisüsteemi hinneteks, saavad koolid seda teha omavahelise kokkuleppe põhjal.

Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb õpilase koolist lahkumise korral või hiljemalt teise  kooliastme lõpul kirjeldavad sõnalised hinnangud teisendada viiepallisüsteemi hindeskaalasse. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti rahvakultuur: KUS saab õppida, RAHVAKULTUURI valdkondlik andmekogu ning nimekiri seltsidest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Rahvakultuurivaldkond hõlmab loomingulist ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastustegevust, pärimuskultuuri, vaimset kultuuripärandit, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist ja jäädvustamist, avalikke kultuurisĂĽndmusi ning rahvakultuurialast seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet. 

Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus.

Rahvakultuuriga tegelejaid on Eesti ühiskonnas väga palju ja nende hulk suureneb vaatamata sellele, et elanikkond väheneb. Rahvakultuuri populaarsus tagab selle, et iidsed traditsioonid püsivad elujõulisena ka tänapäeval. Tänu järjekindlale tegevusele ja pärimuse kandjatele püsivad elujõulised nii kandlemäng, koorilaul kui rahvariiete kandmise traditsioon. Need on vaid osa Eesti rikkalikust rahvakultuurist.

Rahvakultuurispetsialiste koolitatakse Tallinna Ăślikoolis, Tartu Ăślikoolis, Tartu Ăślikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias. Mitmes alavaldkonnas on loodud kutsekvalifikatsiooni sĂĽsteem.

Statistika
– Rahvakultuuri Keskuse andmekogu järgi on alaliselt tegutsevates kollektiivides harrastajaid ĂĽle 87 000. Harrastajad tegutsevad ligikaudu 2800 asutuses või organisatsioonis ja neil on ĂĽle 4700 juhendaja.
– Koorilauluharrastajaid on Eestis ligi 40 000 inimest.
– Eestis tegutseb suurusjärgus 450 rahvamaja (kultuurikeskust, seltsi- või kĂĽlamaja).

Rahvakultuuri valdkondlik andmekogu »
NB! Andmekogu on seoses ajakohastamisega hetkel avalikust vaatest eemaldatud!
Eesti Statistikaameti andmebaas: rahvakultuur »

Tähtsamad partnerid:

Rahvakultuuri Keskus
Rahvakultuuri Keskus on riiklik kompetentsikeskus, mis koondab erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi.

Rahvakultuuri Keskuse heaks töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamised ülesanded on hallata rahvakultuurivaldkonda ja kureerida üleriigilisi rahvakultuuriüritusi (laulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid).

Rahvakultuuri Keskuse olulisemad ĂĽlesanded:
– pidada rahvakultuuri valdkondlikku andmekogu;
– hallata Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut, võttes aluseks UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, millega Eesti ĂĽhines 2006. aastal;
– korraldada rahvakultuuri toetusprogrammide taotlusvoore, mida rahastab Kultuuriministeerium;
– korraldada koolitusi ja kursusi rahvakultuuri vallas.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Riiklik sihtasutus, mille ĂĽlesanne on korraldada nii ĂĽld- kui ka noorte laulu- ja tantsupidusid. Sihtasutus korraldab laulu- ja tantsupeo ettevalmistuses osalevate kollektiividele toetuste jagamist, mida rahastab Kultuuriministeerium.

Laulupidu (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)

Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda (ERKPN)
on Kultuuriministeeriumi juurde 1997. aastal loodud nõuandev organ, mis tegutseb praeguseni. Nõukotta kuuluvad kõigi maavalitsuste kultuuriametnikud ning Rahvakultuuri Keskuse, Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi esindajad.

ERKPNi tööd koordineerib Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. Nõukoja liikmed teevad ministeeriumi nõunikega koostööd maakondi puudutavatel teemadel.

Vaimse kultuuripärandi nõukogu (VKPN)
VKPN on Kultuuriministeeriumi juurde 2009. aastal loodud ekspertide kogu. Nõukogu peaülesanded on töötada välja vaimse kultuuripärandi tegevussuunad ja kaitsemeetmed, esitada vastavad ettepanekud Kultuuriministeeriumile ning kinnitada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sinna esitatud kultuuriväärtustega.

Rahvakultuuri keskseltsid
Rahvakultuuri keskseltside põhitöö on arendada valdkondlikku loomingulist harrastustustegevust. Seltsid tegutsevad mittetulundusühingust katusorganisatsioonidena. Seltsid tellivad sageli uut loomingut, korraldavad üleriigilisi ja rahvusvahelisi valdkondlikke sündmusi eri vanuseastmetele, teevad koolitusi ning annavad välja kutsetunnistusi.

Kultuuriministeerium eraldab rahvakultuuri keskseltsidele igal aastal tegevustoetust, et seltsid saaksid ellu viia oma arengukavast lähtuvat tegevuskava.

Rahvakultuuri keskseltsid:

– Eesti KooriĂĽhing
– Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts
– Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu
– Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
– Eesti Harrastusteatrite Liit
– Eesti Kultuuriseltside Ăśhendus

Piirkondlikud ja valdkondlikud organisatsioonid
Kultuuriruumide jaoks olulised organisatsioonid ja asutused on SA Kihnu Kultuuriruum, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut ja riigiasutusena Võru Instituut.

Võru Instituut on 1995. aastal Kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus (riigiasutus). Instituudi tegemised puudutavad peamiselt ajaloolist Võrumaad ja aitavad elus hoida võrukestele omast keelt ja kultuuri.

SA Kihnu Kultuuriruum ja Mulgi Kultuuri Instituut on katusorganisatsioonid, mis koordineerivad kogukonna ühistegevusi pärimuskultuuri vallas.

MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus on kogu riigis tegutsev mittetulundusühing, mis levitab elavat pärimusmuusikat ja toetab erialast huviharidust. Tegu on Eesti muusikakoolide, kodanikeühenduste, pärimusmuusika ansamblite, folkloorirühmade, üksikpillimeeste ja pärimusmuusika harrastajate partneri ja teabekeskusega. Keskuse juurde on loodud ka vabahariduskool August Pulsti õpistu ja pärimusmuusika teabekogu. Kultuuriministeerium eraldab pärimusmuusika keskusele tegevustoetust.

Avafoto: Rahvusmuusikat esitavad noored muusikud Sandra S.S ja Estella Elisheva (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)

Eesti rahvakultuur: Vaimne kultuuripärand ja kultuuriruumide eripärade väärtustamine (lisatud Eesti vaimse kultuuripärandi register ja kultuuriruumide programmid!)

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Vaimse kultuuripärandi all mõistetakse meie esivanemate elavat pärandit, mida kannavad kogukonnad ja ĂĽksikisikud oma oskuste, traditsioonide, kommete ja tavadega ning mida antakse edasi järeltulevatele põlvedele. Vaimse kultuuripärandi termin on ĂĽsna uus, see tuli käibele seoses UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitsekonventsiooni vastuvõtmisega 2003. aastal.

Eesti ühines UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal. Konventsiooni järgi peab iga riik looma oma vaimse kultuuripärandi nimistu ja vajaduse korral võtma vastu juriidilisi akte selle kaitseks. Eesti vaimse kultuuripärandi registrit haldab Rahvakultuuri Keskus.

Alates 2003. aastast on UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas Kihnu kultuuriruum ning Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon. 2009. aastal kanti esindusnimekirja Seto leelo. 2014. aasta novembrist on UNESCO kultuuripärandi nimekirjas ka Vana Võrumaa suitsusaunatraditsioon.

Vaimse kultuuripärandi nimistu vahendusel saad tutvuda põlvest põlve edasiantud teadmiste, oskuste, kommete ja tavadega, mis on olulised meile ja meie kaasaegsetele.







Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

Kultuuriruumide eripärade väärtustamine
Üle 15 aastat on Kultuuriministeerium väärtustanud kultuuriruumide ehk pärimuslike kultuuripiirkondade pärandit. Kultuuriruum on ühtse identiteediga toimiv kogukond, kelle tegevusi saab liigitada vaimse kultuuripärandi valdkonda. Seetõttu on kultuuriruumide programmid viimastel aastatel olnud Kultuuriministeeriumi üks prioriteete.

Kultuuriprogrammide kaudu aitab riik kaasa kultuuriruumide vaimse kultuuripärandi säilimisele, püsimisele ja kogukonna tegevusele selles sfääris. Kultuuriruumide programmid on regionaalselt olulised, sest toetavad üldjuhul äärealadele jäävaid kogukondi, kus pärimuskultuur on paremini säilinud.

Kultuuriruumide programmid

Rahvakultuuriga tegelejaid on Eesti ühiskonnas väga palju ja nende hulk suureneb vaatamata sellele, et elanikkond väheneb. Rahvakultuuri populaarsus tagab selle, et iidsed traditsioonid püsivad elujõulisena ka tänapäeval. Tänu järjekindlale tegevusele ja pärimuse kandjatele püsivad elujõulised nii kandlemäng, koorilaul kui rahvariiete kandmise traditsioon. Need on vaid osa Eesti rikkalikust rahvakultuurist.

Rahvakultuurivaldkond hõlmab loomingulist ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastustegevust, pärimuskultuuri, vaimset kultuuripärandit, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist ja jäädvustamist, avalikke kultuurisündmusi ning rahvakultuurialast seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet.

Avafoto: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

Tartu maakonna raamatukoguhoidjad kutsuvad üles ehitama lugemissilda Tartumaalt Põhjamaadesse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Tartu maakonna raamatukoguhoidjad kutsuvad lugejaid osa võtma väljakutsest “Lugemine ĂĽhendab: lugemissild Tartumaalt Põhjamaadesse”, et juhtida tähelepanu põhjamaade kirjandusele.

Kümme kuud vältav lugemisüritus on põhjamaade kirjandust tutvustav ja meelde tuletav ettevõtmine. Eelkõige aga põnev teekond, mille jooksul on võimalik seigelda nii vanade saagade karmis maailmas kui ka nautida põhjamaade aegumatut klassikat. Samuti lasta end haarata kirevatest muinaslugudest ja mütoloogiast, uudistada uuemaid põhjamaiseid autoreid ning elada kaasa teravate süžeepööretega kriminullidele. Ampluaa on lai ning lugemist leiab sellest nimekirjast iga raamatusõber, osalema on oodatud nii lapsed kui ka täiskasvanud!

Lugeja, kes soovib väljakutsest osa võtta, saab endale kohalikust raamatukogust nostalgilise lugejakaardi, millele kirjutatakse kõik need põhjamaised teosed, mille ta raamatukogust lugemiseks laenutanud on. Eesmärgiks on täiendada oma lugemispagasit 50 põhjamaa autori raamatuga (loomullikult võib ka rohkem!) ning ületada seeläbi sild Tartumaalt Põhjamaadesse – pea kohal veiklemas virmalised, kõrvus kajamas polaarrebase hüüd ning tagataskus mitu väärt raamatut, mis selle teekonna võimalikuks teevad.

Väljakutse sai alguse 2020. aasta jaanuaris ning läheb lukku oktoobri viimasel päeval. 2020. aasta novembris aset leidva põhjamaade kirjanduse nädala raames toimub tublimate lugejate autasustamine ning kokkuvõtete tegemine. Lugejat sõbralikult suunavad ning raamatukoguhoidjat abistavad nimekirjad eesti keelde tõlgitud põhjamaade kirjanduse loeteluga on olemas Tartu raamatukogudes.

Küsimuste korral ning täpsema info saamiseks pöörduge oma kohalikku raamatukokku.

Avafoto: Pexels

Grööni kunstnik Jessie Kleemann külastab märtsis Ida-Virumaad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Jessie Kleemann ( sĂĽnd. 1959 Põhja-Gröönimaal) on luuletaja, maskitantsija, video- ja etenduskunstnik.

Jessie lapsepõlv möödus keset grööni pärimuskultuuri, traditsioone ja uskumusi, keset kujuteldavaid jäämäeskulptuure, inimnäolisi mägesid ja kaljusid. Lähedase pereliikme kurtus, kiusamine koolis – rasketel hetkedel sellest eemaldumine oli võimalik tänu raamatute maailmale. Keel ja kõne on talle alati tähtsad olnud, on osa tema päritolust ja identiteedist, ja see omakorda inspireerib teda kui loojat kasutama erinevaid kunstivorme ning väljendusvahendeid. Jessie Kleemann kirjutab grööni, taani ja inglise keeles. Tema loomingut on tõlgitud hispaania, norra, islandi, fääri keeltesse. Tema luulenäiteid leiab ka 2006 ilmunud eestikeelses luulevalimikus „Kiirus vaikuse sees“ Kai-Mai Aja tõlkes.

Jessie Kleemann on õppinud litograafiat, teatrikunsti, juhtinud 1984-1992 Nuuki kunstikooli ja tegutsenud teatris. 1989 tõi lavale näitemängu, mis põhines tuntud soomerootsi autori Märta Tikkaneni värssromaanil „Sajandi armastuslugu“. Kõige muu kõrval on ta töötanud filmi ja meediaga.

Jessie Kleemann on osa võtnud rahvusvahelistest kunstiprojektidest, esindanud Gröönimaad paljudel kirjandusfestivalidel ja sõna saanud teemaseminaridel.

Kunstnikuna näeb ta oma keha lõuendina. Värvid, mida ta kehale kannab, on tähenduslikud, liikumine ja/või paigalseis mõtestab olulisi seisundeid, emotsioone. Sageli kasutab ta grööni mütoloogiast pärit sümboleid ja maske. Esituse fooni võimendavad kas helid või vaikus. Tema esinemised on sageli provokatiivsed, võõristust ja vastakaid tundmusi esile kutsuvad, ent alati kindla sõnumiga.

Ühelt poolt õrn ja poeetiline, teisalt julge ja mässumeelne, kelle loomingut on viimastel aastatel üha enam mõjutanud kliimamuutustest tekkinud pöördumatud protsessid.

Jessie Kleemann elab ja töötab Kopenhaagenis.

Jessie Kleemann Eestis:

3. märts 2020 Kiviõli 1. keskkool
4. märts 2020 Narva Pähklimäe Gümnaasium
4. märts 2020 kell 17.00 Narva keskraamatukogu

Kohtumised kirjanikuga saavad teoks tänu Nordic Writers Crossing Borders programmile, mida rahastavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Nordplus.

1...456...41Page 5 of 41