Esmaspäev, juuli 14, 2025

Monthly Archives: veebruar 2020

Eesti: Balti peaministrid jätkavad tõhusama Rail Balticu juhtimisskeemi arutelu märtsis

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna Tallinnas toimunud kohtumisel kinnitasid Eesti, Läti ja Leedu peaminister jätkuvat pühendumust Rail Balticu projekti võimalikult kiirele elluviimisele. Samuti arutasid Balti peaministrid praeguse juhtimismudeli optimeerimist ning rõhutasid vajadust tegeleda tõsiselt kolme riigi transpordiministrite poolt ettevalmistatud ettepanekutega.

„Meie ühine eesmärk on ehitada Rail Balticu raudteeühendus valmis 2026. aastaks. Euroopa Komisjon on projektile andnud märkimisväärset rahalist toetust. Otsime parimaid lahendusi juhtimisstruktuuri parandamiseks, mille saavutamiseks analüüsime julgeoleku, maksulahenduste, juhtimisvastutuse, hangete korraldamise ning omandistruktuuri küsimusi,“ ütles peaminister Jüri Ratas ja lisas, et kolme riigi peaministrid tulevad teema juurde tagasi juba märtsi lõpus Vilniuses.

Kohtumise ettevalmistamiseks töötavad kolme Balti riigi transpordiministrid ühiselt, et sobivad lahendused kokku leppida. „Tulevane Rail Balticu raudteetaristu haldamise mudel on sellest eraldi küsimus, mille kohta leiame omaette kokkuleppe hiljem,“ täpsustas Ratas ja rõhutas, et samal ajal kui käib töö Rail Balticu juhtimisstruktuuri uute lahendustega, peab projekti rakendamine jätkuma täiskiirusel.

Samuti vaatasid Balti peaministrid täna üle käimasolevate energeetikaprojektide hetkeseisu ja arutasid uusi koostöövõimalusi. „Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga kulgeb hästi. Töötame selle nimel, et tagada sellele tööde lõpetamiseks jätkuv Euroopa Ühendamise Rahastu kaasfinantseerimine,“ ütles peaminister. „Regionaalne gaasiturg Soome, Eesti ja Läti vahel hakkas edukalt tööle jaanuaris 2020. Balticconnectori kasutuselevõtmine on osutunud väga tõhusaks ning selle kasutusmaht on suur. Loodame, et ka Leedu saab meiega peatselt ühineda,“ loetles Ratas Balti koostöö edusamme. Ta rõhutas, et rohelepet silmas pidades tahaks Eesti näha tihedamat regionaalset koostööd ka taastuvenergia valdkonnas. „Hetkel teeme juba tihedat koostööd Lätiga, et sõlmida ühiste kavatsuste protokoll meretuulepargi ehitamiseks. Loodan siiralt, et jõuame peatselt selle allkirjastamiseni,“ ütles peaminister.

Töölõunal arutasid peaministrid Euroopa Komisjoni eelarve- ja haldusvoliniku Johannes Hahniga Balti riikide ühiseid prioriteete läbirääkimistel Euroopa Liidu pikaajalise eelarve üle. Kahepoolsel kohtumisel volinik Hahniga rõhutas Ratas ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika olulisust kliimaneutraalsuse saavutamisel ja vajadust Rail Balticu projekti lõpuni viia. Samuti vajab Eesti rohkem paindlikkust ühtekuuluvuspoliitikas ja vabadust valida, kuhu selle vahendeid investeerida.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Valitsus sai ülevaate riigi valmisolekust juhuks kui Eestisse peaks jõudma koroonaviirus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sotsiaalminister Tanel Kiik andis valitsuse liikmetele kabinetinõupidamisel ülevaate riigi valmisolekust olukorraks kui siia peaks jõudma koroonaviirus. Viiruse jõudmine Eestisse on võimalik, kuid selle kohapealse leviku tõenäosus madal.

„Sotsiaalministeerium ja terviseamet jälgivad koostöös WHO ja Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskusega koroonaviiruse levikut maailmas ööpäevaringselt, et vajadusel uuendada nii elanikele kui ametkondadele mõeldud tegevusjuhiseid,“ ütles sotisaalminister Kiik. „Oht viiruse levikuks Eestisse on olemas, kuid praegu hindame selle kohapealse leviku tõenäosust madalaks,“ ütles ta.

Riik on teinud vajalikud ettevalmistused juhuks, kui viirus peaks siiski Eestisse jõudma. Näiteks eelmisest nädalast on terviseametil võimekus iseseisvalt viirust tuvastada. Samuti on käitumisjuhised olemas kõigil Eesti raviasutustel ja pädevatel riigiasutustel, mida viiruse tuvastamisel teha. Piiripunktides aktiivset reisijate tervise jälgimist ega tervisekontrolli hetkel ei rakendata, kuid piiripunktidele on edastatud infomaterjalid reisijatele.

Viirushaiguste ennetamiseks tuleb pesta käsi; köhides või aevastades katta suu salvrätiga ning haigena püsida kodus.

Peaminister Jüri Ratas tunnustas sotsiaalministeeriumi ja terviseameti tööd. „Uudised koroonaviirusest on hõivanud olulise osa meediapildist ning tõenäoliselt tunnevad end mitmed inimesed häirituna. Kuigi meie jaoks on gripp oluliselt aktuaalsem terviseoht, on riigil kohustus olla valmis igaks olukorraks. Sotsiaalministeerium on koos terviseametiga teinud siin ära olulise töö, tagades, et meie raviasutustel ja teistel pädevatel riigiasutustel on valmisolek viiruse levikut ohjata.“

WHO kuulutas nädalal 30. jaanuaril koroonaviiruse üleilmseks terviseohuks, kuid seda eelkõige põhjusel, et pidurdada viiruse levikut ja jõudmist nõrkade tervishoiusüsteemidega riikidesse, kus puudub valmidus viiruse leviku piiramiseks.

Koroonaviiruse kohta leiab pidevalt uuendatavat infot terviseameti veebilehel: https://www.terviseamet.ee/et

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Ratas: meie majandusedu ja jõukuse kasvu aluseks on Eestimaa inimeste ettevõtlik vaim

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas osales täna Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni korraldatud parimate väikeettevõtete autasutamisgalal, kus tänas ettevõtjaid nende töö ja olulise panuse eest Eesti majandusse.

Peaminister sõnas, et väike- või mikroettevõtteid nimetatakse õigustatult Eesti majanduse veduriks. Kõigist Eesti ettevõtetest on 99% alla 50 töötajaga, andes seejuures tööd ligi 60%-le Eesti hõivatutest. Tema sõnul on üle 250 töötajaga firmasid, mis rahvusvahelise definitsiooni järgi liigituvad suurettevõteteks, väikses Eestis vaid käputäis.

„Meie majandusedu ja jõukuse kasvu aluseks on kahtlemata Eestimaa inimeste ettevõtlik vaim,“ kinnitas Ratas. „Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti väike- ja keskmiste ettevõtete profiil üks Euroopa parimaid, paistes silma oma ettevõtlikkuse poolest. Paljudel noortel on kokkupuude ettevõtluse erialaga juba kooliajast ning oma ettevõtte asutamine on väga populaarne. Idufirmasid tärkab siin rohkem kui enamikus teistes Euroopa riikides,“ lausus peaminister.

Ratas tõdes, et Eesti väikeettevõtted on dünaamilised, innovaatilised ja paindlikud ning need omadused saavad tulevikumajanduses aina suurema rolli ja tagavad konkurentsivõime.

Samas on väiksemad ettevõtted haavatavamad väliste vapustuste suhtes, seetõttu peab riik tema sõnul pakkuma stabiilset ja tugevat majanduskeskkonda. „Eesti on jätkuvalt usaldusväärne ja suure potentsiaaliga sihtkoht nii investeeringuteks kui äriliseks koostööks. Selle kinnituseks on näiteks rahvusvaheliselt tunnustatud riigireitingud, mille järgi on Eesti positsioon viimastel aastatel lausa tõusnud,“ märkis Ratas.

„Riigi roll majanduses on muidugi laiem – pakkuda kvaliteetset haridust, et kasvaksid uued põlvkonnad edukaid Eesti kodanikke, tagada lihtne ja õiglane keskkond ettevõtluseks, toetada siinseid ettevõtteid nii keerulises alustamisfaasis, uute turgude leidmisel kui innovatsiooni rakendamisel,“ lausus peaminister. Tema sõnul tuleb selle nimel tuleb jätkuvalt pingutada ning riik proovib olla ettevõtjatele heaks partneriks meie majanduse ja jõukuse edasisel arendamisel.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

2020. aasta uurimistoetuste taotlusvooru uuendatud hindamisjuhendid on nüüd kättesaadavad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti Teadusagentuuri kodulehel on nüüd avaldatud selleaastase grantide taotlusvooru dokumentide hulgas ka uuendatud taotluste hindamise juhendid. Olulisemate muudatuste eesmärk on parandada hindamise kvaliteeti, kindlustada kõrgetasemelise teaduse valdkondlikku mitmekesisust ja selgemini määratleda rahastusele kvalifitseerumise aluseid.

Seoses 2019. aasta taotlusvoorus mõnede taotluste osalise rahuldamisega (grandi andmisega üheks aastaks) täiendati stardi- ja rühmagranditaotluste hindamisjuhendit nii, et sama taotluse kordusesitamise ja taotleja vastava soovi korral ei saadeta taotlust uuesti retsenseerimisele. Kui sellised projektid on esimesel aastal edukalt käivitunud, on need võrdsete punktide korral eelistatud.

Taotluste teadusliku kvaliteedi ja rahastusotsuste paremaks omavaheliseks seostamiseks ning grantide valdkondliku jaotuse isereguleeruva kujunemise eesmärgil on lisaks senisele valdkondade ja granditüüpide ülesele kvalifitseerumislävendile kehtestatud kõigis valdkondades ja granditüüpides ka hinnetepõhiste punktisummade kvaliteedilävendid. Viimased määratleti kõikide seniste uurimistoetuste taotlusvoorude põhjaliku analüüsi tulemusel. Kvaliteedilävendite arvestamise metoodika ja taotluste näidisvormid avaldatakse teadusagentuuri kodulehel lähipäevil.

Muudatuste tegemisel tugineti hindamisnõukogu ja valdkondlike ekspertkomisjonide liikmete, retsensentide, taotlejate, teadus– ja arendusasutuste esindajate ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kommentaaridele ja ettepanekutele.

Sel aastal algab taotlusvoor 1. märtsil ja kestab 31. märtsi kella 17ni.

2020. aasta taotlusvooru dokumendid eestikeelsel lehel: https://www.etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/personaalne-uurimistoetus/put-taotlusvoor-2020/

The documents of the call 2020 in English: https://www.etag.ee/en/funding/research-funding/personal-research-funding/call-2020/

 Lisainfo:
Siret Rutiku
Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja
Tel 731 7381/5342 0639
siret.rutiku@etag.ee

 

Eesti: Teaduse elutööpreemia saavad Jüri Allik ja Richard Villems

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Jüri Allik ja Richard Villems. 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Andres Metspalule Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu asutamise ja eestvedamise ning Eesti genoomiprojekti algatamise eest.

Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Akadeemik ja Tartu Ülikooli professor Richard Villems on läbi aegade üks Eesti silmapaistvamaid ja mõjukamaid teadlasi. Tema laiahaardeline tegevus on suunatud nii intensiivsetele teaduslikele läbimurretele, teadustegevuse strateegilisele juhtimisele kui ka teadusliku mõtteviisi väärtustamisele. 25 aasta jooksul on ta rajanud Eesti populatsioonigeneetika ja arheogeneetika koolkonna ja viinud selle rahvusvahelise teadusmaastiku absoluutsesse tippu. Ta on oluliselt mõjutanud Eesti teaduspoliitika kujunemist ja õhutanud teaduserialade sünergiat.

Akadeemik ja Tartu Ülikooli professor Jüri Allik on andnud tohutu panuse psühholoogiateaduse arengusse, selle akadeemilise õpetamise edendamisse ning psühholoogia kui eriala arendamisse. Jüri Alliku osalusel on kirjutatud ja publitseeritud esimesed Eesti psühholoogide teadustööd, mis Nõukogude Liidu piiridest välja murdsid. Ta on täiendanud isiksusepsühholoogia valdkonda paljude põnevate nüanssidega. Tema sulest on pärit hulk õpikuid, aimeraamatuid ja avalikkusele suunatud kirjutisi.

Akadeemiku ja Tartu Ülikooli professori Andres Metspalu loodud Eesti geenivaramu kontseptsioon oli oma algusaastatel maailmas unikaalne. Eestis on vastu võetud üks maailma esimesi inimgeeniuuringute seadusi, arendatud mitmete haruldaste haiguste testsüsteemid, geeniandmeid on kaasatud sadade haiguste uuringutesse ja soovijatele antakse tagasisidet nende geneetiliste terviseriskide kohta. Andres Metspalu juhtimisel on geenivaramust saanud geeniinfol põhineva personaalmeditsiini kasvulava, mis võimaldab haigustele reageerimiselt suunduda haiguste ennetamisele ning tagada efektiivsema arstiabi.

Preemiad parimate teadustööde eest

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja 20 000 euro suurused riigi teaduspreemiad. Preemiad saavad:

Laur Järv, Manuel Hohmann ja Margus Saal täppisteaduste alal teadustöö „Laiendatud geomeetrilised gravitatsiooniteooriad“ eest;

Tõnis Timmusk keemia ja molekulaarbioloogia alal teadustöö „Neuraalse aktiivsusega reguleeritud geeniekspressiooni mehhanismid“ eest;

Marina Trapido (kollektiivi juht), Niina Dulova, Marina Kritševskaja ja Sergei Preis tehnikateaduste alal teadustöö „Süvaoksüdatsiooni tehnoloogiate arendamine kaasaegsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks: tugevalt saastatud tööstusreovetest mikrosaasteaineteni õhus ja vees“ eest;

Ana Rebane arstiteaduse alal teadus-arendustöö „MikroRNA-d kroonilistes immuunsüsteemi haigustes“ eest;

Urmas Kõljalg ja Kessy Abarenkov geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Eluslooduse taksonite kommunikatsiooni uus paradigma: Linné süsteemi täiendus“ eest;

Tobias Ley (kollektiivi juht), Mart Laanpere, Kairit Tammets, Terje Väljataga, Katrin Poom-Valickis, Luis Pablo Prieto Santos, Maria Jesús Rodriguez-Triana ja Paul Seitlinger sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Piire ületav haridusuuendus tehnoloogiapõhiste teadusuuringute toel“ eest;

Marika Mägi humanitaarteaduste alal monograafia „In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea“ eest.
Tänavuste laureaatide pikemad tutvustused.

 

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...343536...41Page 35 of 41