Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: veebruar 2020

Eesti: Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Helle Metslang

NordenBladet — Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Helle Metslangile kui viljakale ja mitmekülgsele keeleteadlasele pühendunud töö eest grammatika uurimisel, keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimisel ning keelehuviliste innustamisel.

Minister Mailis Reps õnnitleb laureaati ja tänab panuse eest, mille Helle Metslang on andnud eesti keele uurimisse, õpetamisse ja keele elujõu kindlustamisse. „Laureaat on tuntud keeleteadlane ja hinnatud õppejõud. Silmapaistev on, et lisaks teadustööle ja õpetamisele seisab Helle Metslang hea ka selle eest, et eesti keelega seotud teemad oleks ühiskonnas nähtaval,“ märkis Reps.

Helle Metslang on Tartu Ülikoolis tänapäeva eesti keele professor. Tal on suur õpetamiskogemus, peale Tartu ja Tallinna ülikooli on ta töötanud eesti keele professorina ka Helsingi ja Oulu Ülikoolis. Ta on juhendanud uurimistöid kõrghariduse eri astmeil, tema juhendamisel on kaitstud kümme doktorikraadi.

Helle Metslangi edukusest teadusvaldkonnas annab tunnistust tema rohkearvuline publikatsioonide ja teadusprojektide nimekiri. Tema teadusliku huvi keskmes on eesti keele süntaks ja selle ajalooline areng: ta on seletanud ja mõtestanud eesti kirjakeele arengut laiemalt, kirjutanud muuhulgas ka Eesti keelepoliitikast, aga vaadelnud ka kitsamalt näiteks eri tüüpi grammatikamuutusi, eesti keele käänete funktsioone jm.

Märkimisväärne roll eesti keele alases populaarteaduslikus tegevuses on Helle Metslangil Emakeele Seltsi kauaaegse esimehena.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Krista Kergele, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Auhinna suurus on 65 000 eurot.

Wiedemanni keeleauhinna varasemad laureaadid.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti soovib astuda Euroopa Mälestamise ja Solidaarsuse Võrgustikku vaatlejaks

NordenBladet — Valitsus toetas justiitsminister Raivo Aegi ettepanekut Eesti liitumiseks Euroopa Mälestamise ja Solidaarsuse Võrgustikuga vaatlejastaatuses. Võrgustiku täisliikmesuse taotlemise otsustab valitsus pärast vaatlejastaatuse saamist kahe aasta jooksul.

„Eesti jaoks on oluline meie ajalookäsitluse tõene esitamine,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. „Eestile avaneb võimalus tutvustada oma minevikku ja kahte totalitaarse režiimi kogemust. Tänasel päeval, kus sellesse ajaloohuviliste kogukonda kuulub riike Euroopa eri piirkondadest, on see eriti oluline, sest kahjuks seisame silmitsi pidevate ajaloo ümberkirjutamise katsetega.“

Euroopa Mälestamise ja Solidaarsuse Võrgustiku (European Network Remembrance and Solidarity ENRS) asutasid 2005. aastal Saksa, Ungari, Poola ja Slovakkia kultuuriministrid Euroopa 20. saj ajalugu puudutavaks uurimis- ja haridustööks. 2014. aastal liitus Rumeenia. Vaatlejatena osalevad Tšehhi, Austria, Albaania ja Gruusia.

Võrgustik korraldab näituseid, sümpoosione, haridusprojekte ning teadlaste koostööd, mida finantseeritakse liikmemaksudest. Madalaim liikmemaks on 50 000 eurot aastas. Vaatleja staatusega riigid ei osale juhtimises ja neil ei ole ka rahalist kohustust. Vaatleja staatuses saab riik olla maksimaalselt 2 aastat.

Eestist teeb võrgustikuga tihedat koostööd Eesti Mälu Instituut

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Igaüks saab osaleda aasta keeleteo valimisel

NordenBladet — 2019. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 27. veebruari keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2019.

Ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et paljud konkursile esitatud teod on ellu viidud eesti keele aasta egiidi all. „Tegemist on konkursi 14-aastase ajaloo kõige aktiivsema võistlusega,“ ütles Kärtner. „Suur rõõm on näha, et eesti keele aasta, mida mullu tähistasime, on kõnetanud väga paljusid inimesi ning innustanud neid nii tegudeks kui ka tegusid tunnustavateks kauniteks sõnadeks.“

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2019. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 34 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel.

Kandidaadid on (esitamise järjekorras):

  • Nagib Mahfuzi teose „Kahe palee vahel“ tõlkimine eesti keelde
  • Kathleen Jamie „Leiud“, esseedevaliku tõlge eesti keelde
  • VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“ ja kõik eelmised
  • Delfi emakeelemäng. Kristjan Jaak Petersoni teekond Riiast Tartusse
  • Üleilmne eesti keele nädal KeelEST
  • Üle-eestiline üleskutse „Omasõnad 2019“
  • Valdur Mikita „Mikita keeleaabits: põliskeele omailm“
  • “Sõnajalaõis”: gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õppekomplekt
  • Keeleteadlik ja innustav virgutusvõimlemine Vikerraadios
  • Keeleretk Riia–Tartu Kristjan Jaak Petersoni radadel
  • Tartu Aleksander Puškini Kooli ja Tartu Raatuse Kooli 4. klasside keelekümblusprojekt „Vastastikku rikkaks”
  • Hilli Rannaga keeleerksalt ja mänguõhinal nüansirikka eneseväljenduseni
  • Nuti ristsõnad
  • Esimene keeletoimetaja kutseeksam
  • Ettevõtmine „Kutsu keeletoimetaja külla!“
  • Noorte murdeportaal „Murdekiiker“
  • Eesti-soome veebisõnaraamat
  • Eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamat
  • Sõnastikuportaal Sõnaveeb
  • Ilusa eesti keele levitaja Taimi Paljak
  • Ajakirja Universitas Tartuensis kõrgharidusterminite keelenurk
  • 15 aastat eesti emakeele ja kirjanduse õpet Luxembourgis
  • Eesti keele e-kursus „Keeletee“
  • Konverents „Keeleseadus 30“ 18.01.2019
  • Veebipõhine kõnetuvastus
  • ERRi sõnakorje “Kõige eestilikum sõna”
  • Ülemaailmne õpilasvõistlus „Ood eesti keelele“
  • Suur sõnade leiutamise võistlus
  • 140 uut artiklit Vikipeediale
  • Õigekirjagurmaani Instagrami konto
  • Tartu Ülikooli masintõlge
  • „Kuusalu rannakeele sõnaraamat“
  • Eesti Keele Instituudi keelekooliartiklite sari
  • Eesti keelega seostuva temaatika käsitlemine Postimehe rubriigis „Meie Eesti“

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2019 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Laureaadid tehakse teatavaks 11. märtsil Põlva Gümnaasiumis.

Varasemad laureaadid ja auhinna andmise kord.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Maa-ameti peadirektorina jätkab Tambet Tiits

NordenBladet — Keskkonnaminister Rene Kokk kinnitas täna, 4. veebruaril Maa-ameti peadirektoriks ka järgmiseks ametiajaks Tambet Tiitsu, kes on selles ametis olnud alates 2015. aastast.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on Maa-amet Tambet Tiitsu eelmise ametiaja jooksul edukalt edasi liikunud. „Üheks kõige silmapaistvamaks saavutuseks oli eelmisel kevadel avatud satelliidiandmete keskus ESTHub. Tiitsu lähema tuleviku visioon on hakata Eestit katma kolmemõõtmeliste ruumiandmetega. See pole aga ainuke väljakutse, millega Maa-ameti peadirektor silmitsi seisab, sest vaja on ette valmistada maa korraline hindamine,“ märkis keskkonnaminister.

Tambet Tiits soovib oma järgmisel ametiajal panustada sellesse, et katastri ja ehitisregistri vahel oleks parem kooskõla. „Kõik hooned, mis on mõõdistuslendude tulemusel saanud kaardile, peaks olema ka ehitisregistris. Samuti  on kavas võtta fookusesse planeeringute info, et see oleks kodanikele hõlpsamalt kättesaadav. Meie eesmärk on luua läbipaistvam süsteem ja et igaüks oleks maaga seonduvas hästi informeeritud,“ lausus Tiits.

Maa-ametile eelnevalt töötas Tiits DTZ Kinnisvaraekspert juhatuse esimehena, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse esimehena ja Eesti Geodeetide Ühingu juhatuse esimehena. Ta on tegutsenud ka Euroopa Liidu maade hindajate organisatsiooni TEGoVA juhatuses, olnud Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu aseesimees ja kutsekomisjoni esimees.

 

Allikas: Keskkonnaministeerium

 

Eesti: Maaülikooli metsandus- ja ehitusvaldkonda juhib Marek Metslaid

NordenBladet — Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi nõukogu valis uueks direktoriks Marek Metslaiu, kes seni töötas samas instituudis metsaökoloogia vanemteadurina.

Marek Metslaid on metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli doktorikraadiga metsaökoloogia vanemteadur. Ta juhib õppetoolis metsabioloogia töörühma ning on ühiskondliku ametina valitud Eesti Loodusuurijate Seltsi asepresidendiks. Maaülikoolis töötab Metslaid alates 2003. aastast.

Oma uurimistöös on Metslaid muu hulgas käsitlenud metsa taastamist tormi- ja raie järgselt ning puidukahjurite leviku piiramist. 2017. aastal pälvis Metslaid Eesti Vabariigi teaduspreemia põllumajandusteaduste alal teadustöö “Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel” eest koos Kalev Jõgiste ja Kajar Kösteriga.

Marek Metslaid alustas tööd metsandus- ja maaehitusinstituudi direktorina 1. veebruarist 2020. Seni juhtis instituuti Toomas Timmusk, kes jätkab instituudis tööd õppejõuna.