NordenBladet — Soomes Talvivaara kaevanduses hakatakse lähiaastatel radioaktiivset metalli uraani kaevandama. Terrafame juht Joni Lukkaroinen ütles, et uraani kasutatakse ainult rahumeelsel otstarbel.
Soome valitsus andis Sotkamo vallas asuvat Talvivaara kaevandust haldavale ettevõttele Terrafame täna loa uraani kaevandamiseks. Firma tegevuse jaoks on tegemist olulise verstapostiga.
Valitsuse otsus ei tähenda automaatselt seda, et uraani kaevandamisega saab pihta hakata. Otsuse saab vaidlustada kuni 9. märtsini, vahendab MTV.
Ilmselt otsus vaidlustatakse, sest Soome looduskaitse liit on otsust juba kritiseerinud. Selle vastu on ka kohalikud inimesed. Vaidlustamise protsess võib kesta mitu aastat, mistõttu enne seda ei saa kaevandama hakata. Uraani on kavas kasutada tuumaelektrijaamades kütusena, aga enne tuleb seda rikastada ja see toimub välismaal. Uraani müüakse vaid rahumeelsel otstarbel kasutamiseks, mitte tuumarelvade jaoks.
Uraani hulk on Sotkamo kaevanduses väike ja sellest piisab ühe väiksema elektrijaama vajaduse katmiseks. Uraani müügist võib saada aastas 10-15 miljonit eurot. Uraani kaevandamine lisab ettevõttesse ligi 30 uut töökohta, lisaks tuleb kaudselt veel juurde ligi 50 töökohta.
Soome kiirguskaitsekeskuse STYK-i hinnangul uraani kaevandamine Soomele suuremat ohtu ei kujuta. Terrafame hakkas luba uraani kaevandamiseks taotlema 2017. aastal.
NordenBladet —Soomest saadeti eelmisel, 2019. aastal välja erakordaselt palju välismaalasi. Välja saadeti 1963 elamisloaga välismaalast. Väljasaadetute arv on aasta-aastalt kasvanud, kuna ka Soomes elavate välismaalaste arv on kasvanud. Möödunud aastal aga kasvas väljasaadetute arv tervelt 80 protsenti, vahendab Yle.
Eelmisel aastal kasvatas väljasaadetute arvu veelgi üks juhtum, millega seoses saadeti välja 331 usbekki. Neist enamus olid Soome ehitusele tööle tulles esitanud võltsitud dokumendid oma hariduse kohta. Usbekkidel olid kaasas olematu NLiidu kutsekooli diplomid.
Välismaalasi on Soomes ka rohkem jälgima hakatud. Nii on näiteks paljastunud isikud, kes on Soomes fiktiivsete abielude kaudu. Väljasaatmise põhjuseks võib olla töötuks jäämine, õpingute katkemine või kuriteos süüdi mõistmine. Välja saadetakse näiteks ühe vanema töötuks jäämisel need välismaalased, kes on elanud Soomes aastaid ja kelle lapsed on Soomes koolis käinud ja integreerunud. Soomes arvestatakse, et kui pere on suur, siis ei jätku ühe pere liikme tuludest terve pere ülalpidamiseks.
Kuritegevuse puhul saadetakse välja need, kes on toime pannud raske kuriteo. Kergemate kuritegude puhul isikuid enamasti välja ei saadeta. Kui isik välja saadetakse, siis koheselt ta ei lahku. Tal on veel 30 päeva aega otsus vaidlustada. Siis läheb asi veel kohtusse ja otsus tuleb tavaliselt aasta jooksul. Vaidlustamise ajal võib palju juhtuda, näiteks isik leiab töö, abiellub või leiab mõne muu põhjuse elamisloa saamiseks. Esialgsetest väljasaatmise otsustest tühistatakse hiljem mitukümmend protsenti.
Kui väljasaatmise otsus põhineb kuritegevusel, siis tavaliselt saadetakse isik välja rutem. Enamasti saadetakse isik välja kuu aja jooksul, seda isegi siis, kui ta otsuse vaidlustas.
NordenBladet — Rahvusvahelisest ehitusteadlaste hiljutisest uurimusest selgus, et Eestis on Euroopa ühed säästlikuma energiakuluga ehitised. Uurimuses aluseks võetud nelja riigi (Eesti, Norra, Soome ja Rootsi) kehtivate energiatõhususe nõuete ja võrdluskorterelamute näitel saab kinnitada, et just Eestis ehitatud liginullenergiahooned on kõige parema energiatõhususega, st hoonetel on kõige väiksemad energiakulud.
Uurimistöö juht, TalTechi liginullenergia uurimisrühma juht professor Jarek Kurnitski: „Meie energiatõhususe eduloo põhjus peitub lisaks meie teadlaste ja inseneride viimase 15 aasta tublile tööle veel asjaolul, et Eesti kui kiirelt arenev riik söandas ühena vähestest Euroopas kehtestada 2019. aastal hoonete kuluoptimaalsuse arvutustel põhinevad energiatõhususe miinimumnõuded. Sellis lähenemist kavandas esialgu ka naaberriik Soome, kuid andis siis nn turusurvele alla ning valis sellega aeglasema arengutee See tähendas neile küll pisut odavamaid ehitushindu, aga pikemas perspektiivis tunduvalt suuremaid ülalpidamiskulusid“.
Kliimatsoonid on Euroopa piires jaotatud neljaks. Eesti koos teiste põhjamaadega asub neljandas, ehk kõige külmemas tsoonis. Võrreldes EL soovituslike liginullenergia energiatõhususarvudega tuleb arvestada veel rahvuslike metoodikate erinevustega, mis mõjutavad arvutustulemusi. Nii näiteks kulub Soomes ligi kaks korda rohkem soojatarbevett kui Kesk-Euroopas.
Rahvusvaheline uurimisrühm jõudis oma järelduseni arvestades Euroopa Liidus kehtivaid energiatõhusa ehituse liginullenergia nõudeid, mis omakorda väljenduvad rahvuslike summaarsete energiakasutuse näitajate ehk energiatõhususarvude abil.
Energiatõhususarv on lahtiseletatult summaarne kaalutud energiakasutus köetava pinna m2 kohta. Selle arvutamisel ei kasutata mitte energiakulu üldmaksumust, vaid nn suhtelist kaalumistegurit, mis sõltub hoonesse tarnitud energiaühiku primaarenergiamahukusest. Kaalumistegurid on riigiti erinevad, samuti mitmed muud arvutuse lähteandmed. Rahvuslikud liginullenergia energiatõhususarvud peavad lähtuma kuluoptimaalsuse arvutusest, mis tähendab 30-aastase perioodi elutsükli kogukulude arvutust nüüdisväärtuse meetodil: ehitusmaksumusele lisatakse 30 aasta ülalpidamiskulud koos intresside ja energia hinna kallinemisega, mille tõttu on energiakuludel oluline osa.
„Võimalikult soodsate energiatõhususlahenduste variantide leidmine on ehitusteadlaste jaoks majanduslik-tehniline optimeerimisülesanne. Energiatõhusust parandades ei tohi juuksekarva lõhki ajada, sest tasuvuse saavutamiseks peab ehitusmaksumus püsima kontrolli all“, selgitab professor Kurnitski, kes juhib lisaks ka ühte Eesti teaduse tippkeskust – teadmistepõhise ehituse tippkeskust ZEBE.
Miks paljudel riikidel pole energiatõhususe saavutamine läinud nii edukalt kui Eestil?
Soomes näiteks lõi negatiivse fooni 10-aastane majandussurutis: see muutis otsustajad ettevaatlikuks ning madalate elutsükli kulude asemel võeti suund hoopis võimalikult madalale ehitusmaksumusele, mis aga pole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Rootsis jällegi kujunes nõuete ettevalmistamise protsess liiga pikaks ning etteantud tähtajaks suudeti välja anda suhteliselt tagasihoidlik energiatõhususe variant.
„Korteri- või majaostja jaoks on range energiatõhususe nõue omalaadne tarbijakaitse. Ainult ehitusturu eelistusi arvestades ei paraneks energiatõhusus kunagi –arendajal on kasulik võimalikult odavalt ehitada, sest ostjad ostavad ikkagi kodu ning hilisemate kõrgete ülalpidamiskuludega tavaliselt ostuhetkel ei arvestata“, selgitab Jarek Kurnitski.
Esimest korda kehtestati Eestis summaarsel energiakasutusel põhinevad energiatõhususnõuded 2008. aastal. 2013. aastal muutusid need rangemaks kuni aastatel 2019-2020 muutusid liginullenergianõueteks (aastast 2019 avaliku sektori ehitistele ja 2020 erasektori ehitistele).
Professor Kurnitski: „Eesti on usaldanud oma teadlasi, reageerinud muutustele kiirelt ja paindlikult ning saavutanud koos majanduskasvuga kiire energiatõhususe paranemise. Kui 2013. aastal jõuti Rootsi, Soome ja Norra tasemele, siis praegu oleme neist juba sammu võrra ees. Mõnevõrra üllatuslikult oli Eestil julgust vormistada ambitsioonikad liginullenergianõuded määrustesse ning ehitussektor selle järgi ka tegutsema panna“.
Energiatõhususe nõuded vaadatakse üle iga viie aasta tagant. Võrreldes 2013 aastast kehtinud energiamärgise C klassi nõuetega liikusid liginullenrgianõuded A klassi. Võimalik, et tulevikus tuleb klasse juurde teha, näiteks kodumasinatel on juba kasutusel parima klassina A+++. Energiakulud on kaasaegsetes elamutes oluliselt vähenenud. Nii näiteks on 1970ndatel ehitatud kortermajaga võrreldes tänapäevase nullenergiahoone energiakulu üle kahe korra väiksem, küttekulu koguni neli korda väiksem.
Rahvusvahelisse uurimisrühma kuulusid teadlased lisaks TalTechile veel Aalto ülikoolist, Norra SINTEF-st ja Rootsi Växjöst. Uurimisrühma artikkel „NZEB requirements in Nordic countries“ (põhjamaade uute hoonete liginullenergia nõuded) ilmus väljaandes REHVA journal 12.2019.
Lisainfo: TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma juht, professor Jarek Kurnitski, jarek.kurnitski@taltech.ee
NordenBladet —Peaminister Jüri Ratas kutsus täna Osakas toimunud äriseminaril Eesti ja Lääne-Jaapani piirkonna ettevõtjaid üles ärikontakte tihendama. Peaminister rõhutas, et riigid nagu Eesti ja Jaapan peavad pakkuma igapäevaelu lihtsustavaid lahendusi, arendama nutikamaid linnu ja jätkusuutlikke energiatootmise viise ning edendama kaasavat majanduskasvu.
Peaminister Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Eesti ettevõtjad kohtusid täna ka Kobe linnapea Kizo Hisamotoga, et rääkida koostöövõimalustest keskkonnasõbraliku tehnoloogia kasutusele võtmisel ning hariduses ja teaduses. Samuti oli jutuks loodusõnnetuste eelhoiatussüsteemid, e-tervis ning robootiliste pakiautomaatide lahendused.
Peaminister Ratas sõnas Kansai Keidanreni ja Jaapani juhtiva ärikontaktide vahenduse nutirakenduse Sansani poolt Ritsumeikani ülikoolilinnakus korraldatud ärifoorumil, et Eestit nimetatakse e-riigiks kõigi nende IT-lahenduste tõttu, mida valitsus, ettevõtted ja elanikud kasutavad iga päev. „Ettevõtjate jaoks tähendab see aja ja raha säästmist, mis võimaldab neil keskenduda oma eduka ettevõtte rajamisele,“ ütles peaminister.
Ratas lisas, et uuenduslikule ja avatud mõtteviisile toetudes on Eestis kujunenud välja edukas IT-tööstus ning dünaamiline idufirmade sektor. „Meie avaliku ja erasektori vahel on tugev partnerlus e-lahenduste ja e-valitsuse ülesehitamisel. Selle tulemusel on tänaseks elanikele ja ettevõtetele kättesaadavad umbes 5000 e-teenust,“ ütles peaminister.
„Viis aastat tagasi avasime ka ülejäänud maailmale oma digitaalteenused. E-residentsus võimaldab digitaalset identiteeti kõigile maailmas ja lubab teha asukohast sõltumatut äri veebis ning pääseda ligi ELi turule,“ sõnas peaminister Ratas.
Jaanuaris möödus 25 aastat Jaapani ajaloo ühest ohvriterohkeimast Kobe maavärinast, mille tagajärjel hukkus üle 6400 ja koduta jäi üle 300 000 inimese. Kobe linnajuhid soovivad linna uuesti ülesehitamise järel muuta pakutavad avalikud teenused elanikele veelgi kättesaadavamaks ja mugavaks. Linna jaoks on samuti oluline roll kriisiabi rakendustel ja eelhoiatussüsteemidel. Kobe linnas elab 1,5 miljonit elanikku.
Jaapani visiidi viimast päeva alustab peaminister Ratas homme Kyotos, kus ta avab äriseminari ning kohtub kuberner Takatoshi Nishiwakiga. Sealt sõidab Ratas Osakasse, et kohtuda kuberner Hirofumi Yoshimura ja aselinnapea Takahashiga. Lisaks kohtub peaminister Hyogo kuberneri Toshizō Idoga.
NordenBladet — Meditsiiniteaduste valdkonna ettevõtlusainest sündis idee pakkuda eakatele personaalset nõustamist ning meditsiinilist ja tehnilist tuge, et nad saaksid võimalikult kaua oma kodus iseseisvat elu elada. Nii plaanivad arstiüliõpilased ettevõttega Gerifix arendada Eestis eakatele kohandatud targa maja teenust.
Gerifixinime kandvat ideed viivad praegu ellu Tartu Ülikooli arstiteaduse doktorant, tehniline ekspert, füüsik ja insener Nigul Ilves ning viienda kursuse arstitudengid Ronja Liis Tamm ja Tuulike Valliste. Tervishoiuinnovatsioonist huvituvad üliõpilased kohtusid õppeaines „Ettevõtlus meditsiinis“, kus nad pidid sõnastama Eesti tervishoiu kitsaskohad ja leidma neile võimalikke lahendusi. Meeskond oli ühel meelel, et eakate iseseisvust ja elukvaliteeti saab tehnoloogia abil parandada. Sellest sündis Gerifixi visioon.
Ühiskonna vananemist arvestades tundus meeskonnale kõige suurem probleem eakate hakkamasaamine. „Ühest küljest peame väga oluliseks, et lisaks eluea pikenemisele kasvaks ka tervena elatud aastate hulk. Teisest küljest peaks meil olema eesmärk hoida lähedaste hoolduskoormust võimalikult väiksena, milleks on mõistagi vajalik eakate iseseisvus ja aktiivsus. Eakate käekäiku uurides selgus, et nende soov on elada võimalikult kaua oma kodus, ilma et lähedased peaksid nende pärast üleliia muretsema,“ kirjeldasid meeskonna liikmed.
Nii on Gerifixil kavas töötada välja eakatele kohandatud targa maja teenus, et muuta vanurite ning nende lähedaste elu mugavamaks ja ohutumaks. Kuna eakatel on kukkumine sageli üks peamisi iseseisvuse kaotamise põhjuseid, siis plaanitakse esimese sammuna tuua Eestisse kukkumisandurid ning korraldada eakatele koolitusi, mis käsitlevad kukkumiste ennetamist ja elustiilivalikuid.
Peale kukkumisandurite on maailmas aga veel palju teisigi tehnilisi lahendusi, mis toetavad eaka inimese iseseisvat elu. Näiteks liikumisandurite korral süttib valgustus automaatselt, aidates vältida ohtlikku kukkumist pimedas, ning meeldetuletussüsteemid meenutavad vajalikke üritusi, arstilemineku, söömise, ravimite võtmise, vererõhu mõõtmise või veresuhkru määramise aega. Depressiooni aitavad ennetada meeleolunupud, millele vajutades saab eakas näidata ja talletada oma emotsioone. Kõiki neid võimalusi kaalub ka Gerifix.
Ettevõtluskursuse lõppedes tegeleti ideega edasi Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juures ning käidi Starter Tartu iganädalastel üritustel.
„Ettevõtlusaines sünnivad kontaktid ja kohtutakse inimestega, kellega muidu kokku ei puutuks. Kursusel on palju põnevaid lektoreid, persoone ja edulugusid, mis mõjuvad innustavalt ja aitavad suurelt mõelda,“ innustasid Gerifixi arendajad teisigi üliõpilasi ettevõtlusele.
Jaanuari lõpus võitis Gerifix Startup Dayl Tartu Ülikooli ettevõtluse õppetooli esitlusvõistluse, millel osales üheksa võistkonda.
