NordenBladet — Riigikogu infotunnis esitas Urmas Kruuse maaeluminister Arvo Allerile küsimuse maamaksu kohta. Kruuse tahtis teada, kas ja kui palju maamaks tõuseb. Lisaks soovis Kruuse teada kas, maaeluministri hinnangul on maa hind ajale jalgu jäänud ja kas see tuleks ajaga kooskõlla viia.
Aller ütles oma vastuses, et viimane maade korraline hindamine oli 2001. aastal ehk ligi 20 aastat tagasi ning selle aja jooksul on maa hind on tõusnud. Minister täpsustas, et maa hind ja maa maksustamine siiski ei kuulu Maaeluministeeriumi alla, vaid on Keskkonnaministeeriumi valitsemise all, kuid kaks ministeeriumi teevad maade hindamisel ja ettepanekute tegemisel väga palju koostööd.
Minister Aller sõnas, et omavalitsustele on see oluline märk, et maade korraline hindamine toimub. „Läbi korralise hindamise maa väärtus kindlasti tõuseb ja maa väärtuse tõusuga suurenevad ka kohaliku omavalitsuse tulud. Mis protsendi osas, see on nüüd edasiste diskussioonide arutelu. 20 aasta tagune eelmine hindamine annab muidugi väga olulise põhjenduse, et seda uuesti teha. See peab toimuma kindlasti järk-järguliselt ja uued hindamised võiks toimuda perioodiliselt, on ta siis nelja aasta pärast või viie aasta pärast. Muidu me räägime subjektiivselt, et maa võiks olla sellist hinda, aga korraline hindamine võiks toimuda järjepidevalt,“ rääkis Aller.
Minister lisas, et protsendi üle, mille võrra võiks maa hind kallineda, käivad tõsised diskussioonid. „Heakskiitu veel valitsuses ei ole, kas ta tõuseb 10-, 15- või 50 protsenti,“ täpsustas ta.
Maaeluminister vastas ka Lauri Läänemetsa küsimusele maal elamise toetamise kohta.
Peaministri ülesannetes siseminister Mart Helme vastas Erkki Keldo küsimusele sisejulgeoleku kohta, Katri Raiki küsimusele õiglase ülemineku mehhanismi kohta, Jürgen Ligi küsimusele miljoninõudest riigi vastu, Urve Tiiduse küsimusele valitsuse seisukohtade kohta, Jaak Juske küsimusele välisteenistuse kohta, Yoko Alenderi küsimusele valitsuse koostöö kohta, Marko Mihkelsoni küsimusele Rail Balticu kohta, Hanno Pevkuri küsimusele usaldusväärsuse kohta, Annely Akkermanni küsimusele kultuuripärandi hoidmise kohta ning Signe Riisalo küsimusele kõrghariduse kohta.
NordenBladet —Riigikogu võttis täna 67 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse.
Topeltmaksustamise vältimise lepingu (116 SE) eesmärk on soodustada investeeringuid Eesti ja Guernsey vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab Eesti ja Guernsey vaheline topeltmaksustamise vältimise leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepinguga luuakse ka vastastikune teabevahetamise kohustus, mis loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
Lepingu jõustumisega kaasneb positiivne mõju maksumaksjatele, kes saavad Guernseyst tulu, mida maksulepingu puudumisel maksustataks mõlemas jurisdiktsioonis. Leping ei anna riikidele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, kuid piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud 59 riigiga.
Riigikogus läbis esimese lugemise:
Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE), millega täiendatakse kalapüügi korralduslikke sätteid ning kehtestatakse Peipsi järvel kast- ja tindimõrdadele rääbise ja tindi aastasaak. Aastasaagi kehtestamine püügivahendi kohta võimaldab jaotada püügi koormust ühtlasemalt püügihooaja vältel ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda.
Muudatusega on võimalik Peipsi järvel sisse viia samasugune püügikorraldus nagu Pärnu maakonnas räime kastmõrra püügil. Aastasaak kastmõrra kohta on Pärnu maakonnas kehtestatud alates 2014. aastast. Tegemist on individuaalkvootide süsteemiga analoogse põhimõttega, ettevõtjal on püügivahendi kohta kindel kvoot. Erinevus individuaalkvootidest seisneb selles, et aastasaaki ei saa eraldi püügivahendist võõrandada ega rentida ning ajalooline püügiõigus sellele ei kohaldu.
Riigikogus läbis teise lugemise:
Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE) korrastab sportlastele stipendiumide ja toetuste maksmise korda ning aitab võidelda kihlveopettuste ja dopingutarvitamisega.
Eelnõu kohaselt võib sportlasele maksta sportlasestipendiumi maksuvabalt kokku kuni 12-kordse kuu töötasu alammäära ulatuses kalendriaastas. Piirmäär korrastab senist stipendiumide maksmise korda, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume ka sportlastele, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Sportlasele võib maksta sportlasetoetust maksuvabalt kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kuus, eeldusel, et temaga on sõlmitud töö- või muu võlaõiguslik leping. Stipendiumi sellisel juhul maksta ei tohi.
Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku dopingukuritegude sätet, mille järgi loetakse dopingukuriteoks aine või meetodi määramist, kasutamisele kallutamist, samuti abistamist ja ainete toimetamist üle riigipiiri või tootmist, valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist. Kehtiva korra järgi on karistatav vaid dopingu kasutamisele kallutamine kui kasutatakse ravimit.
Eelnõu näeb ette luua spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt, mis koolitab ja teavitab asjaomaseid organisatsioone spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse osas. Neid ülesandeid hakkab ellu viima Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA.
Muudatusega lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, kuhu kogutakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemused. Andmebaas on oluline tööriist avaliku raha jagamisel ning spordipoliitiliste otsuste tegemisel. Harrastusspordi ega liikumisharrastuse võistluste tulemusi andmebaasi ei koguta.
Kultuurikomisjoni ettepanekul muudetakse seaduse jõustumise kuupäeva. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. märtsil 2020.
NordenBladet — Täna allkirjastati Tartus Delta keskuses Eesti liitumislepingPõhjamaade e-taristute koostööinitsiatiiviga NeIC (Nordic e-Infrastructures Collaboration). Leping annab Eesti teadustaristutele võimaluse hoida ja arendada enda konkurentsivõimet ja teha rohkem rahvusvahelist koostööd.
Lepingu allkirjastasid Põhjamaade ühise teaduspoliitikaga ja teadusalase koostöö rahastamisega tegeleva NordForski direktor Arne Flåøyen ja Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.
„Täna sõlmitud leping on Eesti kui tuntud digiriigi jaoks märkimisväärselt suur samm edasi. Leping annab meie teadlastele võimaluse panustada oma teadmistega koostöösse Põhjamaadega ja seeläbi hoida ja kasvatada meie teadutaristute konkurentsivõimet. Teadusagentuuril on eriti hea meel selle üle, et meie koostöö NordForskiga on viimase aasta jooksul muutunud üha tihedamaks,“ ütles Andres Koppel.
Põhjamaadel on konkurentsieelis oma 27 miljoni elaniku ning kvaliteetsete registri- ja andmekogudega. „Usume, et Põhja- ja Baltimaade koostöö tuleb kasuks meile kõigile, sest avatud teaduse üks eesmärk on maksimeerida teadusesse tehtud investeeringute tulemuslikkust. Kui võimaldame ligipääsu teadusandmetele neile, kelle taust on ehk hoopis erinev, annab see võimaluse näha neid andmeid värske pilguga. Lisaks on Eesti tuntud oma suurepäraste e-taristute ja kõrge kompetentsi poolest. Usume, et see sisaldab endas tohutut potentsiaali veelgi enama õppimiseks,“ ütles Arne Flåøyen.
Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor märkis, et Eesti paistab Euroopa Liidu väikeriikide seas silma kõrgetasemelise teaduse kiire arenguga. „Selle edu aluseks on tihe rahvusvaheline koostöö, eriti Põhjamaadega. Loodame, et täna sõlmitud leping annab uue implusi Eesti andmemajanduse ja IT teaduse arengule ning meie teadlased saavad võimaluse panustada arendustesse, milleks Eesti üksinda kunagi võimeline ei oleks.“
NeIC on NordForski all tegutsev Põhjamaade e-taristute koostööinitsiatiiv, mille kaudu toimub suurem osa Põhjamaade e-taristute strateegilisest koostööst. NeICi üheks põhieesmärgiks on Põhjamaade teadlaskonnale olulistes strateegilistes valdkondades (sh avatud teadus) e-taristute kõrgetasemeliste teenuste ühine arendamine ja opereerimine. See hõlmab eeskätt Põhjamaade kõrgjõudlusega andmetöötluse (HPC) koostööprojekte, aga ka teisi e-taristuid paljudes teadusvaldkondades. Näiteks aitab koostöö turvaliselt hallata tundliku sisuga inimuuringute andmestikke, ilma algandmete koopiaid partnerite vahel vahetamata ja jagamata.
Viimastel aastatel oluliselt edasi arenenud Eesti teadustaristute jaoks on enda konkurentsivõime säilitamiseks ja arendamiseks koostöö Põhjamaadega möödapääsmatu. NeICi tegevus toimub peamiselt koostööprojektide kaudu. Pärast seda, kui Eesti sai 2018. aastal NeICi vaatlejaliikmeks, on Eesti teadustaristutel olnud juba võimalus osaleda mitmetes NeICi projektides.
Riikide liitumine NeICiga toimub teadusagentuuride tasandil ja sisuline töö volitatakse riikide teadusarvutuskeskustele. Eestis hakkab NeICiga sisulist koostööd koordineerima Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS), mida juhib Tartu Ülikool ning partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA).
ETAISi tegevjuhi Ivar Koppeli sõnul tähendab Eesti täisliikmesus NeIC-is tunnustust ja kvaliteedimärki Eesti e-taristutele ning tõestab, et Eesti on tõepoolest võimeline võrdsena osalema Põhjamaade tipptasemel. „Seoses täisliikmesusega avaneb Eestil võimalus mõjutada Euroopa teadustaristute arenguid ja osaleda suure mõjuga koostööprojektides. Tänu NeIC-ile on Eesti kaasatud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte EuroHPC LUMI konsortsiumisse ning Põhjamaade teaduspilve loomist koordineerivasse projekti EOSC-Nordic. Eestile eraldatud eeldatav rahastusmaht kõikides NeICi projektides on juba praegu umbes kuus miljonit eurot,“ mainis Ivar Koppel.
Eesti liitumisleping sõlmiti esialgu 2022. aasta lõpuni, mil lõpeb kehtiv NeICi üldine koostöömemorandum. Vastavalt riikide kokkuleppele pikendatakse koostöömemorandumit viie aasta kaupa. Möödunud aastast kuulub NeIC ka Eesti teadustaristu teekaardi nimekirja.
NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.
Valitsuse 10. veebruaril algatatud välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (Eestis töötamise reeglite väärkasutuse vähendamine) eelnõu (145 SE).
Eelnõuga tõkestatakse Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist ning tagatakse, et ettevõtted ei hoiaks maksude tasumisest kõrvale ja maksaks välismaalastele nõuetekohast Eesti keskmist brutokuupalka.
Seletuskirjas märgitakse, et Eestis töötava välismaalase faktiline tegevus peab vastama tema Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile. Lisaks Eestis lühiajaliselt töötavatele kolmandate riikide kodanikele ja nende tööandjatele laieneks kohustus Eestis töötamise seaduslikkust tõendada ka renditööjõudu kasutavale ettevõttele ehk kasutajaettevõtjale. Kui välismaalane teeb Eestis renditööd või osutab teenust, on ka kasutajaettevõtja kohustatud tagama, et välismaalane töötab Eestis vastavalt selleks antud õiguslikule alusele ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingule või muule kokkuleppele. Kohustuse täitmata jätmisel on edaspidi võimalik kasutajaettevõtet võtta vastutusele ja karistada väärteokorras rahatrahviga. Füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 32 000 euro määras. Samad trahvimäärad kehtivad ka praegu.
Töötajate Eestis viibimise ja töötamise õigusliku aluse kontrollimist saab teha PPA kodulehel olevate e-päringute kaudu. Kui töötajal pole seaduslikku alust töötamiseks, on võimalik PPA iseteeninduskeskkonna kaudu esitada välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi ka elektrooniliselt.
Tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatuste eesmärk on tagada, et kõikide Eestis tööjõurenditeenust pakkuvate ettevõtjate ning Eestis töötavate inimeste tulumaksukohustus oleks võimalikult sarnane. Muudatuste tulemusena täpsustub Eestis töötavate mitteresidentide töötasu maksustamise õigus ning mitteresidendist ettevõtjate, kel on Eestis töötajad, kehtestatakse maksu- ja tolliametis registreerimise- ning töötasudelt tulumaksu kinnipidamise kohustus.
Kvalifitseeritud tööjõu ja oskustööliste vähesus Eesti majandussektorites on endaga kaasa toonud ettevõtjate suurenenud nõudluse välistööjõu järele. See omakorda on toonud kaasa olukorra, kus osad tööandjad eiravad välismaalaste seaduses sätestatud töötamise tingimusi või palgakriteeriumi nõuet. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 10. veebruaril algatatud taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE).
Eelnõuga viiakse seadused kooskõlla EL-i taimetervise määruse ja ametliku kontrolli tegemist reguleeriva määrusega, mida kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019. Selleks ajakohastatakse või tunnistatakse kehtetuks mitmed taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse sätted. Lisaks muudetakse taimekaitseseadust tingituna ELI vastava direktiivi muutmisest.
Taimekaitseseaduses on oluliseks muudatuseks majandustegevusteate esitamise kohustuse laiendamine pea kõigile taimse istutusmaterjali müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Tegevusloa nõue kehtestatakse ka neile ettevõtjatele, kes soovivad tegeleda näiteks puidust pakkematerjaliga ettevõtjatele, kes soovivad väljastada taimepassi.
Muutuvad taimetervise järelkontrolli rahastamise põhimõtted. Esmane järelevalvetoiming rahastatakse endiselt riigieelarve vahenditest. Järelevalvetasu kehtestatakse kontrolli eest, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik ametliku kontrolli käigus avastatud rikkumise tõttu. Ajakohastatud on ka taimetervise valdkonna riigilõivud, et katta ametliku kontrolli kulud.
Mahepõllumajanduse seaduses kehtestatakse ametliku kontrolli tegemise üldised alused ning proovide võtmise ja analüüsimise nõuded. Muudatusena ei väljastata enam imporditud mahepõllumajandusliku toote turuleviimise lubasid, sest vastav EL-i impordisüsteem on muutunud. Ühtlasi ajakohastatakse mahepõllumajandusliku tootmise järelevalvetoimingute riigilõivud, et kompenseerida mahepõllumajanduse sektori kiirest arengust tulenev järelevalve kulude suurenemine. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 10. veebruaril algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (143 SE).
Konventsiooni eesmärk on kaitsta isiku eraelu puutumatust isikuandmete automatiseeritud töötlemisel. Konventsioon avati allkirjastamiseks 1981. aastal. Tehnoloogia areng ja informatsiooni üleilmastumine on isikuandmete kaitse valdkonnas kaasa toonud uusi väljakutseid, mistõttu on ka konventsioon vajanud kaasajastamist.
Protokolliga kehtestatakse õiguslik raamistik, et hõlbustada andmete liikumist üle piiri, kuid tagada nende töötlemisel tõhus isikuandmete kaitse. Protokolli koostamisel on arvestatud ka EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse regulatsioonidega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 10. veebruaril algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (144 SE).
Eelnõuga täpsustatakse kiirgusseaduse sätteid, et need vastaksid Euratom direktiivi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri auditi ettepanekutele.
Olulisema muudatusena tekib kiirgustegevusloa omajale kohustus esitada Keskkonnaametile analüüs sündmustest, mille käigus on inimene saanud lubatust suurema kiirgusdoosi. Praegu peab ametit teavitama üksnes sellise juhtumi toimumisest.
Seadusesse lisatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustamise kord. Praegu on Keskkonnaamet välismaiste ettevõtete tunnustamisel lähtunud kokkulepetest teenuste vaba liikumise kohta ja majandustegevuse seadustikust, kuid Keskkonnainspektsioonil puudub praegu võimalus nende ettevõtete kiirgustegevust kontrollida. Tunnustused väljastatakse kirja teel dokumendihaldussüsteemi kaudu.
Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest, ülevõtmise aeg oli 6. veebruar 2018. Direktiivi artiklite ja ülevõetud sätete analüüsimisel ilmnes vajadus seadust täpsustada, et vältida erinevaid tõlgendamise võimalusi. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 10. veebruaril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE).
Eelnõu olulisemad muudatused puudutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, erihoolekandeteenuseid, turvakoduteenust, asendus- ja järelhooldusteenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse muudatustega nähakse esmasesse psühhoosi haigestunud inimestele ette võimalus saada rehabilitatsiooniravi ravimeeskonna hinnangul väljaspool rehabilitatsioonijärjekorda. Muudatus on vajalik, kuna pakub esmasesse psühhoosi haigestunutele õigeaegset ja katkematut tuge ning paremat taastumist. Muudatused kavandatakse jõustada 1. jaanuaril 2021.
Eelnõuga luuakse paindlikkus, mis võimaldab laste huvidest lähtuvalt suurendada asendus- ja perekodu pere maksimaalset (kuuelapselist) suurust. Erandi tegemine on põhjendatud kui asendushooldust vajavad näiteks ühe perekonna lapsed, keda võib olla rohkem kui kuus.
Järelhooldusteenuse puhul laiendatakse kohalike omavalitsuste võimalusi järelhooldusel viibivate noorte teenuse rahastamiseks toetusfondi vahenditest. Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel edaspidi toetusfondi vahendite arvelt toetada näiteks noori, kes õpingute katkestamise järgselt asuvad uuesti õppima. Muudatused kavandatakse jõustada üldises korras.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatusega antakse sotsiaalkindlustusameti ekspertarstile võimalus tuvastada inimese puue ja puude raskusaste tööealistel inimestel terviseandmete alusel. Praegu peab taotleja puude raskusastme tuvastamiseks ise kirjeldama piirangute esinemist tegutsemisvaldkondade kaupa. Samuti võimaldatakse eelnõu kohaselt tuvastada muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga raske ja sügava puudega lastel puude raskusastme kestus kuni tööealiseks saamiseni. Praegu määratakse puue olenevalt raskusastmest üheks kuni kolmeks aastaks. Muudatus kavandatakse jõustada 1. aprillil 2020.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus annab Eesti Töötukassale võimaluse töötu isiklikult vastuvõtule kutsumise asemel nõustada teda telefoni (sh Skype) teel või e-töötukassa kaudu. Seni on see olnud võimalik kui töötu on haige, erivajadusega või osaleb samal ajal tööturuteenuses. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse MTÜ Nähtamatud Loomad 30. jaanuaril algatatud kollektiivse pöördumise “Karusloomafarmide keelustamine Eestis” ja edastas selle menetlemiseks maaelukomisjonile.
Pöördumises tehakse ettepanek keelustada Eestis seaduse tasandil loomade kasvatamine ja paljundamine üksnes karusnaha saamise eesmärgil.
Menetlusse võeti veel Erakonna Eestimaa Rohelised 5. veebruaril algatatud kollektiivne pöördumine „Ilutulestik ilma ohvriteta“ ja edastati see menetlemiseks majanduskomisjonile.
Pöördumises tehakse Riigikogule ettepanek täiustada pürotehniliste toodete müügi ja kasutamise regulatsiooni. Põhjendusena tuuakse, et ilutulestikud on levinud üle maailma, kuid aina enam võetakse sõna nende piiramiseks. Põhjus on lihtne: ilutulestikul on rida kahjulikke kõrvalmõjusid keskkonnale, inimestele ja loomadele, rääkimata mõttetust rahakulust. Kuna Eestis, erinevalt paljudest teistest riikidest on pürotehniliste toodete müük lubatud aastaringselt, algab stiihiline paugutamine juba novembris ja kestab jaanuari keskpaigani.
NordenBladet —Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Ettekannetega esinesid välisminister Urmas Reinsalu ja väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa, kes keskendusid Eesti välispoliitilisele edule, välispoliitika prioriteetidele ning rahvusvahelise ja regionaalse koostöö olulisusele.
Välisminister Urmas Reinsalu sõnul väljendab Eesti tänast välispoliitilist edu meie kuulumine ÜRO Julgeolekunõukogusse. „Eesti valimine Julgeolekunõukogu liikmete hulka on selge märk meie diplomaatia küpsusest ja usaldusväärsusest,“ rääkis Reinsalu. Ta märkis, et Eestile kaasneb liikmesusega vastutus tugevdada julgeolekut kogu maailmas ning võimalus seista rahvusvahelisest õigusest ja reeglite põhisest korrast kinnipidamise eest. Samuti kasutab Eesti Reinsalu sõnul Julgeolekunõukogu perioodi liitlassuhete tugevdamiseks ning meie riigi kui inimõigusnormide eest seisja ja mitmepoolse diplomaatia toetaja tutvustamiseks.
Minister rõhutas, et Eesti välispoliitika prioriteediks on ja jääb globaalne, regionaalne ning eelkõige Eesti Vabariigi rahvuslik julgeolek. Eesti julgeoleku alustalaks jäävad tema sõnul iseseisva kaitsevõime kõrval ka head liitlassuhted ja kollektiivkaitse. Seejuures märkis Reinsalu, et Eestile on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus, koostöö ning NATO heidutuse ja kaitsehoiaku jätkuv tugevdamine.
Julgeoleku tugevdamine on välisministri sõnul prioriteediks ka regionaalses koostöös ning Eesti eesistumise ajal Balti Ministrite Nõukogus ja Põhja-Balti 8 koostööformaadis. Reinsalu tõi välja, et jätkuvalt on oluline ka idapartnerite toetamine ning koostöö süvendamine ja mitmekesistamine Ameerika Ühendriikidega. Oluliste näidetena piirkonna riikide liitlas- ja partnerlussuhete süvendamisest mainis ta valitsuse taotlust saada 2021. aastal Arktika Nõukogu vaatlejastaatus ning Eesti initsiatiivi Kolme Mere Algatuses.
Välisministri sõnul on eesmärgiks mõjukas ja tugev Eesti tegusas Euroopa Liidus. Ta kinnitas, et Eesti seisukohtade järgi peab Euroopa Liit jätkama avatud uste poliitikat. Seetõttu toetab Eesti läbirääkimiste alustamist Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ette antud kriteeriumite alusel. Samuti tõi minister välja, et Eesti valitsus toetab kliimaeesmärke, lähtudes sellest, et riigid säilitavad suveräänsuse maksuküsimustes ning muutused viiakse läbi selliselt, et piirkondlik konkurentsivõime säilib.
Rääkides „Eesti välispoliitika arengukavast 2030“, märkis Reinsalu, et tugevdatakse kolme põhilist tegevussuunda – julgeolekut, rahvusvaheliste suhete stabiilsust ja kestlikku arengut ning välismajandust ja eestlaskonda võõrsil. Ministri sõnul pööratakse arengukavas ja edasiste tegevuste kavandamisel erilist tähelepanu väliseesti kogukonnale, kes on näidanud üles suurt huvi ning valmisolekut toetada Eesti eksportivaid ettevõtteid, aga ka laiemalt panustada Eesti positiivse maine tugevdamisesse.
Lõpetuseks rõhutas minister, et välispoliitikat ellu viies peetakse läbivalt silmas Eesti riigi maine ja mõjukuse kasvu. „Välispoliitika ülesanne on tagada Eesti rahvuslike huvide igakülgne kaitse,“ ütles Reinsalu.
Väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on Eesti viimased paar aastat tõusnud ennenägematult kõrgele välispoliitilisele orbiidile. „Täna ja veel pea kaks aastat on Eesti jaoks mõneti välispoliitiline tähetund, mis ennekõike rikas võimalustest, mida kasutada. Meie juhime praegu Balti riikide koostööd, samuti Balti riikide ja Põhjamaade partnerlusprotsesse,“ rääkis ta. Eesmaa sõnul kuulub Põhja-Balti koostööformaadi ning Balti Ministrite Nõukogu Eesti eesistumise prioriteetide hulka julgeolek, ühenduvus, regionaalsed energia- ja transpordiprojektid ning digikoostöö.
Eesmaa kõneles, et väliskomisjon toetab Eesti aktiivust Kolme Mere Algatuses ning Arktika Nõukogu vaatlejastaatuste taotlemisel. Ta märkis, et eelkõige on fookuses aga Eesti liikmesus ÜRO Julgeolekunõukogus. „Julgeolekunõukogus seisavad ees veel ligi kaks aastat tööd, mis Eestile lisab nii mainet kui võimalusi rahuvahendaja nõudlikus töös,“ rääkis ta. Erakordselt tähtsana mainis väliskomisjoni esimees veel transatlantiliste suhete hoidmist ja edendamist ning märkis, et palju on teha idapartnerluse arendamisel.
Eesmaa rõhutas oma kõnes rahvusvahelise diplomaatia ja välisteenistuse olulisust ning seeläbi Eesti esindatuse tagamist ja tõstmist. Tema sõnul kiidab komisjon igati heaks Eesti saatkondade avamise Lõuna-Koreas ning Singapuris. Ta märkis, et välisteenistuses töötavaid inimesi peab senisest rohkem toetama, muuhulgas nende karjääriplaanides. Samuti kiitis Eesmaa Eesti kõrgkoolide valmidust ja tahet välisekspertide koolitamisel ning diplomaatide ettevalmistamisel.
Esimehe sõnul on komisjon viimastel kuudel erilist tähelepanu pööranud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisele ning aidanud välja töötada Eesti seisukohti kahe riigi vaheliste tulevaste suhete osas. Eesmaa rõhutas, et Eesti huvides on jätkata tihedat koostööd – nii laiaulatusliku vabakaubanduslepingu puhul kui ka julgeoleku, kaitse- ja välispoliitika, digi- ning hariduse ja teaduse valdkonnas.
Eesmaa kinnitas, et Riigikogu väliskomisjon osaleb aktiivselt Eesti välispoliitika kujundamisel, välissuhtlemise põhimõtete väljatöötamisel ning kontrollib valitsuse välispoliitilist tegevust. Dokumendi „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ puhul peab komisjon Eesmaa sõnul oluliseks suhtlust väliseesti kogukondadega ning lähtub arengukava menetledes sellest, et see ühilduks paljude temaatiliste ja riigipõhiste strateegiatega ning moodustaks ühtse terviku.
Lõpetuseks peatus väliskomisjoni esimees Euroliidu pikaajalisel eelarvel. Ta märkis, et Eesti arvates tuleks vastu võtta ambitsioonikas mitmeaastane finantsraamistik, mis tagaks peamiste poliitikavaldkondade, näiteks regionaal- ja põllumajanduspoliitika, kuid ka välispoliitika järjepidevuse.
Välispoliitika arutelu läbirääkimistel võtsid sõna Marko Mihkelson (R), Maria Jufereva-Skuratovski (K), Ruuben Kaalep (EKRE), Mihhail Lotman (I), Raimond Kaljulaid, Oudekki Loone (K), Peeter Ernits (EKRE) ning välisminister Urmas Reinsalu.
Tänaseks kavandatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE) ei arutatud seoses täiskogu tööaja lõppemisega. Eelnõu esimene lugemine on homsel istungil.
