NordenBladet — Täna, 23. veebruari pärastlõunal ülendas president Kersti Kaljulaid Eesti Mereväe ülema Jüri Saska kommodoori ning Igor Schvede, kes on sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures, kontradmirali auastmesse.
Kommodoor Jüri Saska on mereväe ülem alates 1. veebruarist 2017. Eelnevalt on ta teeninud mereväe laevastiku ülemana aastatel 2014-2017, mereväe staabi ülemana 2012-2014, mereväe staabi operatiiv- ja planeerimisosakonna ülemana 2011-2012, mereväebaasi ülemana 2008-2011 ning mereväe staabi operatiiv- ja planeerimisosakonna operatiivjaoskonna ülemana 2007-2008 aastatel. Õppinud on ta lisaks Eestile ka Ameerika Ühendriikides, Rootsis ja Belgias.
Teda on eelnevalt tunnustatud laevastiku kui mereväebaasi teenetemärgiga, mereväe teenetemärgiga „Usk ja tahe“ II klassi teenetemärgiga „Hõbeankur“ ning „Usk ja tahe“ III klass teenetemärgiga „Raudankur“. Lisaks on teda tunnustatud Eesti Mereväe NATO kontingendi medaliga, kaitseväe teenetemärgiga nii kaitsealaste teenete eest kui kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest.
Kontradmiral Igor Schvede asus 2016. aasta suvel tööle Eesti sõjalise esindajana Euroopa Liidu ja NATO juures. Eelnevalt on kontradmiral Schvede töötanud aastatel 2013-2016 kaitseväe peastaabi ülemana. 2007-2012 töötas ta mereväe ülemana.
Eelnevalt on teda tunnustatud mereväe ristiga, kaitseväe peastaabi teeneteristiga, Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga kui kaitseväe teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Kultuuriminister Tõnis Lukas peatus riigi kultuuri- ja spordipreemiate üleandmisel humanitaaria tähtsusel ühiskonna mõtestamisel. Minister tänas preemiate laureaate kui usinaid õppijaid, kes oma teadmiste ja saavutuste jagamisel viivad ühiskonda edasi. Riikliku kultuuri elutööpreemia pälvisid tänavu Rutt Hinrikus, Paul-Eerik Rummo ja Toomas Rein ning spordi elutööpreemia Kadri Liivak ja Peeter Mardna. Avaldame minister Lukase peetud kõne täisteksti.
„Kes midagi tõsiselt tahab, peab selle nimel hoolega tööd tegema.“ Nii on öelnud kirjanik Jaan Kross, kelle 100. sünniaastapäeva me äsja tähistasime.
Seda, mida tähendab aastakümnete pikkune töö oma teadmiste täiendamiseks, tulemuste saavutamiseks või oma hüpoteesi kontrollimiseks, oskavad kõige paremini rääkida siin saalis viibijad. See tähendab – teie, tänavused preemiate laureaadid.
Tänane on üks terviklik kultuurisündmus, sest nagu peaminister Jüri Ratas eile Tartus oma jõulises ja tulevikku vaatavas kõnes targalt ütles, tähtsaim on Eesti kultuuri, sealhulgas hariduse ja teaduse, aga ka spordi ja kehakultuuri käekäik ning arendamine.
Kui Krossi mõtet edasi arutada, siis võib-olla peaksime rõhu asetama mujale. Ehk on küsimus pigem selles, kas me teame, mida tegelikult tahame ja vajame?
Keegi ei kahtle, et Eesti riigi püsimise mõte on eesti kultuur. Kõike muud peale eesti kultuuri suudab maailmale pakkuda ka ükskõik milline teine riik. Kui maailm oleks suur kaubanduskeskus, kus kehtivad ainult turureeglid, oleksid Eesti šansid selles võistluses üpris kaheldavad. Nii omahinda kui ka turundusvõimalusi arvestades. Lisaväärtuse annab vaid pakutu erilisus õiges vahekorras laialdaste kultuurisidemetega, mille juurde käivad muidugi ka vastastikused mõjud ja mõjutused.
Ja muidugi järjepidevus – meie tegelik siht ja olemise mõte.
Järjepidevuse üks tagatisi on kindlasti omariiklus, aga vaid juhul, kui see riik tunnistab endale üht lihtsat eeldust. See on: rahvusteaduste, rahvuskultuuri ning eesti keele ja seeläbi kogu meie rahvusmõtte arengu igakülgne toetamine. Just see loob Eestis niisuguse vaimse keskkonna, kus me tahame ise elada ja millest tahavad osa saada ka meie külalised.
Kultuuriministrina pean ka täna oluliseks juhtida tähelepanu humanitaariale. See mõtestab ja mõjutab ühiskonda. See on sama tähtis kui maailma mõõtmine loodus- ja täppisteaduslike meetoditega ning seepärast peab see võrdväärsena seisma teiste teaduste kõrval. Ka teaduse rahastamise süsteemi arendamisel on tarvis eripärasid arvestada. Eesti kultuuri mõtestamisega – toonitan, ikka rahvusvaheliselt võrdleval viisil – tegelevatele humanitaaridele on tarvis aega. Otsime võimalusi seda neile vajalikul määral juurde osta. Arhiivis ja raamatukogus ei ole ilmtingimata võimalik materjalist läbi kaevamiseks jagada tööd kümne teadlase vahel, nagu see on võimalik laboris. Mitmekesise ja mitmekeelse võrdleva materjali ammutamine ning hiljem esitamine võtab aega.
Läheme kuhugi Saksamaa või Prantsusmaa raamatukauplusesse ja näeme, et humanitaarteadlaste ja õppejõudude uurimuse mõõduks on monograafia, mitte ilmtingimata pelgalt 6000 kuni 12 000 tähemärki pikk kokkuvõte või isegi mitte artiklite kogumik.
Aga mis toimub meie raamaturiiulitel… Meie praegused teadustöö hindamiskriteeriumid ei anna teadlastele seda aega, sest monograafiat tunnustatakse samavõrra väiksema kirjatükiga. Nii pole meil jõutud ka näiteks me Jaan Krossist monograafia kirjutamiseni…. Au ja kiitus Juhani Salokandlele, kes soomlasena selle siiski ära on teinud. Peaksime sel aastal Eesti kultuuriga tegelevate teadlaste töö hindamises ja väärtustamises sammu edasi astuma. Eestikeelsus ja eesti keeles mõtlemine on siin veel omaette teema, millele pühendas ennast kogu jõust ja lõpuni Marju Lepajõe, kellest filmi tegijad on tänagi tunnustatute hulgas.
Vajalik on teada seda, mis on meile oluline ning tunda võimalikke viise, kuidas teadmisi koguda. Ka juba mitmel korral viidatud kirjanik Kross on arvanud, et õpetada võikski mitte niivõrd teadmisi. Need lähevad ju nagunii meelest ära. Olulisem on õpetada teadmiste omandamise oskust ja õppimisprintsiipe. Ning kujundada iseloomu!
See viimane on samuti väga oluline, sest iseloomust sõltub, kuidas meid tajutakse ja kas meid jäädakse üldse kuulatama. Meie rahvuskultuur, mille käimalükkav ja innustav osa on ka sport, elab väga häid aegu. Eestil on maailmale öelda paljugi niisugust, mida varem kuuldud ei ole.
Eelmine aasta oli üldlaulupeo juubeliaasta. Meie XXVII üldlaulupidu ja XX -tantsupidu moodustasid eelmise aasta suurima kultuurisündmuse Eestis. Seda on nii palju – kõike seda, mis peoga kaasneb. Sajad ja sajad kollektiivid, kümned tuhanded osavõtjad, mahukad kontserdid, kümned tellitud uudisteosed, kogu keeruline logistika. See kõik tundub meile nii iseenesliku ja loomulikuna, et selle suursündmuse sisse ja taha vaatamine ei tule justkui pähegi. Lihtsam on pöörata pilk üksikutele suursaavutustele. Eelmise aasta kõige tähenduslikuma sündmuse eest tänan südamest Aet Maateed, kes kogu ettevõtmist juhtis, vastavalt tantsu- ja laulupeo üldjuhte Vaike Rajastet ja Peeter Perensit, aga ka sama ettevõtmise proloogi korraldajaid Tartus, Triin Kochi Tartu laulupeo ja Jaanus Randmat tantsuetenduse eest!
Me täname ja tunnustame teid tehtu eest, austatud kultuuri- spordipreemiate laureaadid. Täname olemast töökad ja targad õppijad. Täname teid oma mõtteid meiega aastate pikku jagamast ja meile andmast midagi sellist, mida saab anda vaid Eesti. Olete meile eeskujuks!
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning kultuuriminister Tõnis Lukas tänasid täna Teaduste Akadeemia saalis riiklike teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi- ja kultuuripreemiate laureaate.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on iseseisev Eesti riik sündinud eestluse vaimust, selle tulevik on seotud laste ja noortega ning sellega, kuidas kodumaa oma väärtuste, vajaduste ja võimalustega neid kõnetab. „Meie keel, kultuur, kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst ja ühised traditsioonid olid need, millele toetasime oma riigi loomise, iseseisvuse taastamise ning nendest leiame tuge ja kinnitust ka praegu. Õigupoolest ongi just kõik see ja veel palju muud eestlaseks olemine, mis liidab meid kokku ja paneb tundma ühise rahvana. Mitte riigist ei sünni eestluse vaim, vaid vastupidi. Meie riik on sündinud eestluse vaimust,“ ütles Ratas oma tervituskõnes.
„Me kõik vajame inspiratsiooni, et saata oma elus korda erakordseid asju. Iga suur saavutus algab just esimesest sammust, esimesest kokkupuutest. Seepärast on mul iseäranis hea meel tänaste laureaatide üle, sest ma saan siiralt öelda, et igaühel neist on enda saavutatu tõttu võime inspireerida,“ lisas Ratas ja tänas saalis viibijaid selle eest, et nende elu ja töö, loomingulisus ja töökus on inspiratsiooniallikaks neile, kes täna oma eluteed valivad.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et laureaatide saavutused on olulised praegu ja väga vajalikud, kui vaatame tulevikku. „Wiedemanni keeleauhinna laureaadi Helle Metslangi elutöö on tulevikulise mõõtmega ja ettepoole suunatud pilguga, sest keeleteaduse alusuuringud on olulised nii keele arendamise, keeleõppe kui ka keeletehnoloogia jaoks,“ tõi näiteks Reps.
Kultuuriminister Tõnis Lukas omakorda pööras autasustamise tseremoonia eel pilku minevikku ja rõhutas, et Eestis on oluliselt rohkem riigi arengusse märkimisväärselt panustanud inimesi, kui riiklike preemiate nimekirja mahub. „Eelmine aasta oli ka laulu- ja tantsupeo aasta. See on esmapilgul hoomamatu – sajad ja sajad kollektiivid, kümned tuhanded osavõtjad, mahukad kontserdid, kümned tellitud uudisteosed, kogu keeruline logistika ja see kõik tundub meile nii iseenesliku ja loomulikuna. Tänan südamest Aet Maateed, kes kogu ettevõtmist juhtis, vastavalt tantsu- ja laulupeo üldjuhte Vaike Rajastet ja Peeter Perensit, aga ka sama ettevõtmise proloogi korraldajaid Tartus Triin Kochi Tartu laulupeo ja Jaanus Randmat tantsuetenduse eest,“ lausus Lukas.
„Inimesed, keda riiklike elutöö- ja aastapreemiatega esile tõsteti, on Eestile palju andnud – ilmestanud me rahvuslikku ärkamisaega kui ühendanud meid spordisündmuste autasustamishetkedel. Loodame, et selline ilus aeg kestab edasi ka järgnevatel aastatel,“ lisas kultuuriminister.
Lugupeetud Teaduste Akadeemia president!
Auväärilised laureaadid!
Väga austatud ministrid!
Head teadlased, loomeinimesed, sportlased!
Kõik külalised!
Homme algab kindla ja eduka Eesti Vabariigi 103. aasta. Meie keel, kultuur, kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst ja ühised traditsioonid olid need, millele toetasime oma riigi loomise, iseseisvuse taastamise ning nendest leiame tuge ja kinnitust ka praegu. Õigupoolest ongi just kõik see ja veel palju muud eestlaseks olemine, mis liidab meid kokku ja paneb tundma ühise rahvana. Mitte riigist ei sünni eestluse vaim, vaid vastupidi. Meie riik on sündinud eestluse vaimust.
Eesti teaduse, loomingu ja tippspordi tulevik võrdub meie laste ja noortega. Seepärast peame küsima, kuidas suudame neid kõnetada ning kuidas Eesti neid inspireerib. Detsembris teatavaks saanud PISA uuringu kohaselt on meie õpilased nii matemaatikas, lugemises kui loodusteadustes Euroopa absoluutses tipus ning terves maailmas esimeste riikide hulgas. See annab kindlasti põhjuse siiralt rõõmustada.
Seepärast lugesin huviga oma endise ametikaaslase Riigikogust, Hugo Treffneri Gümnaasiumi usundiloo ja filosoofia õpetaja Toomas Jürgensteini mõtisklust, mis avaldati mõne päeva eest Postimehes. Ta proovis meenutada, millal ütles viimati naljatlevalt mõnele oma õpilasele, et temast võiks saada hea arhivaar, rahvaluuleteadlane, filoloog või eesti usundi uurija. Ja pidi tunnistama, et ei suutnud seda meenutada.
Toomas pidas oma kirjatükis silmas eelkõige humanitaariat, aga see kaemus väärib igati laiendamist ka teistele elualadele. Me kõik vajame inspiratsiooni, et saata oma elus korda erakordseid asju. Iga suur saavutus algab just esimesest sammust, esimesest kokkupuutest. Seepärast on mul iseäranis hea meel tänaste laureaatide üle, sest ma saan siiralt öelda, et igaühel neist on enda saavutatu tõttu võime inspireerida.
Kui lisame sellele inspiratsioonile loomingulisuse ja loovuse ning töö raamatukogudes, koolides, laborites, stuudiotes, spordisaalides- ja radadel. Samuti rohke harjutamise ja õppimise ning pikkade aastate jooksul viimistlemise. Siis saamegi kokku tulevased teaduse, loomingu ning kultuuri- ja spordisaavutused, mis vormivad ning arendavad tuleviku Eesti kultuuri.
Soovin kõigile laureaatidele palju õnne ja edu ning jätkuvat vaimustust oma tänuväärses töös. Nii võime julgelt ja edukalt jätkata teed ning rõõmustada edu üle nii aasta kui kümnendi pärast ja ka sajanditevanuses Eestis. Soovin meile kõigile ilusat Eesti Vabariigi 102. aastapäeva!
NordenBladet — Sotsiaalminister Tanel Kiik kutsus kolmapäevaks, 26. veebruariks kokku ümarlaua, et arutada kohalike omavalitsuste esindajatega, kuidas asendus- ja järelhoolduse korraldust kogu Eestis paremaks muuta. Eesmärk on kuulda omavalitsuste tagasisidet ilmnenud kitsaskohtade osas ja arutada koos edasisi samme nende lahendamiseks.
“Omavalitsuste roll vanemliku hoolitsuseta jäänud laste heaolu tagamisel on viimastel aastatel oluliselt suurenenud,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. “Ehkki kohalike omavalitsuste jaoks on teenuste korraldamine ja rahastamine võrdlemisi uus ülesanne, tekitab toetusfondi kaudu eraldatud vahendite jäägi suurenemine üle Eesti muret.”
Riik eraldab kohalikele omavalitsustele asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks toetusfondi kaudu vahendeid. Riik eraldas 2020. aastaks kohalikele omavalitsustele selleks 18,4 miljonit eurot, 2019. aastal ca 17,8 miljonit eurot ja 2018. aastal ca 16,8 miljonit eurot. Möödunud aasta alguses oli vahendite jääk kohalikes omavalitsustes kokku 1,8 miljonit eurot, 2020. aasta alguseks oli see kasvanud juba 3,9 miljoni euroni.
„Tegemist on laiema murega, mis puudutab mitmeid omavalitsusi üle Eesti,” ütles sotsiaalminister. “Seega süüdlaste otsimise asemel peaksime keskenduma kitsaskohtade leidmisele ja parimate lahenduste väljatöötamisele, et pakkuda meie lastele ja peredele parimat tuge.“
Asendus- ja järelhoolduse süsteem muutus 2018. aastast, kui asendushoolduse korraldamine ja rahastamine anti üle kohalikele omavalitsustele. Muudatuse üks peamine eesmärk oli perepõhise asendushoolduse osatähtsuse tõstmine, et vanemliku hoolitsuseta lapsed saaksid eelkõige üles kasvada perekeskkonnas, nt hooldusperedes.
Kolmapäevasele ümarlauale on kutsutud suuremate omavalitsuste, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, sotsiaalkindlustusameti ning sotsiaal- ja rahandusministeeriumi esindajad.
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
