NordenBladet — Rahanduskomisjon ja põhiseaduskomisjon toetavad pensionireformi seaduse muutmata kujul vastuvõtmist.

Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma tänasel istungil presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (kohustusliku kogumispensioni reform) (108 UA) ja otsustas selle komisjoni häälteenamusega muutmata kujul vastu võtta. Samasugusel seisukohal oli ka põhiseaduskomisjon.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk tõdes, et menetluse käigus on tõstatatud erinevaid seisukohti. „Kuid need ei saa olla takistuseks seaduse vastuvõtmiseks,“ ütles Kokk. Ta selgitas, et II samba süsteemi loomisel selgitasid tolleaegse eelnõu autorid Riigikogule, et II sambasse pandud raha on isiku enda omand. Viidati asjaolule, et pannes sinna tallele 2 protsenti, siis muutub omandiks 6 protsenti. „Teise pensionisamba puhul on tegemist inimese enda kogutud varaga, millele kehtib ka tema pärimisõigus,“ märkis Kokk.

Kokk selgitas, et seaduse enne uuesti arutamist viiakse lõppteksti sisse keelelised ja tehnilised täpsustused. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ei ole need käsitletavad muudatusettepanekutena ega kuulu täiskogus häälestamisele.

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri oli teist meelt. „On näha, et praeguse seisuga ei leia Riigikogu konsensust. Halb on see, et koalitsioon keeldub vastuväiteid endiselt kuulamast ja püüab oma arvamust näidata kogu Riigikogu arvamusena keeldudes eriarvamusi isegi mainimast ja esitamast.“ Ta lisas, et ka tehnilised muudatused ja täpsustused tuleb seadusesse sisse viia seaduspäraselt, mitte vigade paranduse nime all Riigikogu esimehe allkirjaga.

Riigikogu võttis 29. jaanuaril vastu kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, mille jõustumisel muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil täpsustati Eesti Panga seadust nõukogu liikmete valimiste ja nende volituste kestvuse kohta. Eelnõu otsustati saata täiskogu istungile 10. märtsil ettepanekuga teine lugemine lõpetada.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et komisjon sai tagasiside Euroopa Keskpangalt, mis oli vajalik menetluse jätkamiseks. Eelnõuga täpsustatakse Eesti Panga nõukogu koosseisu moodustamist ja nõukogu liikmele esitatavaid tingimusi ning volituste kehtivuse aega. Eelnõu kohaselt kuuluvad nõukogusse Riigikogu fraktsioonide esindajad  ja nõukogu esimehe poolt esitatud neli valdkonna asjatundjat. „Täpsustatakse, et nõukogu liikmetel peab olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused ning Eesti Panga Nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohkemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks,“ toonitas Kokk.

Rahanduskomisjoni liige Andres Sutt märkis: “Seadusemuudatus tagab õigusselguse Eesti Panga nõukogu liikmete nimetamisel ning välistab tulevikus olukorra, kus nõukogu järgmise koosseisu nimetamine viibiks”.

Rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE) kohaselt esitavad Riigikogu fraktsioonid neid esindavate Riigikogu liikmete andmed ja Eesti Panga Nõukogu esimees esitab valdkonna asjatundjatest nõukogu kandidaatide andmed rahanduskomisjonile.

Eesti Panga Nõukogu koosseis peab peegeldama Eesti Panga aruandekohustust Riigikogu ees. Seetõttu ongi kohane kui nõukogu koosseisu kuuluvad kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajad. Sellega, et Riigikogu nimetab ametisse Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikmed väljendub Eesti Panga poliitiline sõltumatus täidesaatvast võimust. Nõukogu on eelkõige kontrollorgan, mis võtab vastu otsuseid kõige olulisemates küsimustes, nimetab ametisse juhtivad Eesti Panga ametnikud ning teostab nende tegevuse üle järelevalvet.

Allikas: Eesti Riigikogu