NordenBladet —Soomes pole seadust selle kohta, mis olukorras ja kui väiksed lapsed tohivad olla üksi kodus ilma vanemateta. Erinevalt mitmetest teistest riikidest ei reguleerita Soomes seadusega ka lapse koju jätmise vanust. Mitmetes Euroopa riikides on aga paika pandud piirid, millest tuleb juhinduda. Tagajärjed võivad olla karmid, kui reegleid rikutakse, vahendab MTV.
Soome lastekaitse keskliidu programmijuht Miia Pitkänen peab aga Soome mudelit õigemaks, kuna konkreetsete piiride seadmine näiteks üksi kojujäämisel on keeruline. Lapsed on teineteisest väga erinevad. Näiteks võib mõni 7-aastane üksi hästi hakkama saada, samas kui teine 12-aastane mitte.
On täiesti selge, et imikueas last ei tohi üksi jätta. Imik peab olema alati vanemate hoole all. Pitkänen lisab, et lapsi kaitseb igas olukorras lastekaitseseadus. Seadus näeb ette, et lapse olukord peab olema turvaline ning last tuleb vajadusel valvata.
Soomes julgustatakse lapsi üha enam saavutama, aga Pitkäneni väitel on mõttekoht, kas laste varajane iseseisvumine on hea asi. Soomes oodatakse juba väikestelt lastelt suuri asju ja paljud lapsed peavad kooli ise minema. Lastelt eeldatakse, et nad peavad ise kooli minema ja peale kooli kodus olema. Pitkänen juhib samas tähelepanu, et iga laps on erinev ja võimekus on samuti erinev.
NordenBladet —Soomes käib paljudele suvila pidamine üle jõu, neist soovitakse lahti saada, aga pole ostjaid. Noored enam Soomes omale suvilat ei taha. Rannaäärsete suvilate hinnad on Soomes langenud juba 50 000 euro võrra ja langevad veelgi. Suvilate müük lõi eelmisel, 2019. aastal viimase 30 aasta rekordi, vahendab Yle.
Suvilate hinnad olid Soomes pärast 1990ndate alguse majanduslangust aasta-aastalt kerkinud ja arvati, et tõus jätkub igavesti. Hinnad tõusidki, aga seda 2011. aastani. Sealt alates algas langus ja sellest alates on hinnad aasta-aastalt langenud.
Eelmisel, 2019. aastal oli Soomes keskmine suvila hind 85 000 eurot, kui veel 2011. aastal oli see 110 000 eurot. Praegu on seis selline, et mereäärse suvila saab kätte kolmandiku võrra odavamalt kui oli hind tippaastatel 2011-2015.
Hinnad langevad, sest pakkumine on suur. Pakkumine on suur, sest noored enam suvilaid osta ei taha. Kui vanemad inimesed tahavad suvilatest lahti saada ja nooremad ei osta, siis see viibki hinnad alla.
Näiteks Soome lõunaosas Kanta-Hämes oli veel 2015. aastal suvilate keskmine hind 153 000 eurot, eelmisel 2019. aastal aga 105 000 eurot. Kukkumine on 48 000 eurot ehk 31 protsenti. Nõnda on hinnad langenud üle terve Soome. Keskmine suvila hind on langenud Soomes alla 100 000 euro.
Paljud müüjad tahavad oma suvila eest saada rohkem kui ollakse nõus maksma, seetõttu on paljud üllatunud, kui soovitud hinna eest müüdud ei saa. Kui hind on õige, leitakse ostja tavaliselt 4 kuu jooksul.
Suvilaid on viimastel aastatel müüdud rekordiliselt palju. Eelmisel, 2019. aastal müüdi 3715 mereäärset suvilat. Suur suvilabuum oli Soomes 1980ndatel aastatel, mil kümne aastaga tuli juurde üle 100 000 suvila.
NordenBladet —Maailma Terviseorganisatsioon WHO manitses maailma riike, mis ei võta koroonaviiruse ohtu tõsiselt. „See on vaenlane nr 1,” hoiatas WHO peadirektor Dr Tedros Adhanom Ghebreyesus.
Dr Ghebreyesus hoiatas, et kui riigid end praegu kokku ei võta ja ohu eest ei kaitse, siis on tagajärjed väga koledad. „Viirus on väga ohtlik ja see on vaenlane nr 1, ja sellesse tuleb niimoodi suhtuda,” hoiatas Dr Ghebreyesus.
WHO hoiatas riike, et uutest koroonaviiruse juhtumitest tuleb WHO-le teada anda 48 tunni jooksul, ühtlasi tuleb selgitada välja nakatunu liikumise ajalugu.
NordenBladet —Soome siseministeerium kinnitas, et Vahemere äärest ollakse valmis tooma sisse 175 pagulast. Tegemist on alaealiste ja muidu haavatavas seisundis inimestega. Soome otsustas pagulased sisse tuua, et leevendada Vahemere ääres olevate laagrite olukorda. Peamiselt on kavas tuua lapsed ja üksikvanemaga pered, kes on pärit kriisikolletest nagu Süüria ja Afganistan, vahendab MTV.
Pagulased on kavas tuua Kreekas, Küprosel, Maltal ja Italiaas asuvates pagulaslaagritest. Siseminister Maria Ohisalo ütles, et nõnda on võimalik aidata lapsi, kes on eriti raskes olukorras. Inimeste vastuvõtmisega seotud kulude hüvitamist on võimalik taotleda Euroopa Liidu migratsioonifondilt AMIF.
Soome tulnud pagulaste arv on aasta-aastalt langenud. 2019. aastal tuli Soome 2500 pagulast. See on isegi väiksem number kui oli enne pagulaskriisi.
NordenBladet —Kolmeliikmeline lapsega pere säästab poeskäikude arvelt nii palju, et saab käia kaks korda aastas puhkamas, Lapimaal ja Abu Dhabis. Kesk-Soomes elav 32-aastane pereema Essi räägib, et pole viimase aasta jooksul poodi oma jalga tõstnud. Ta ei higista poe kassajärjekorras, paks jope seljas, vaid tellib ostud otse koju: Prismast, Citymarketist või K-Supermarketist üks kord nädalas, vahendab Iltalehti.
Pere hakkas raha üle täpsemat arvestust pidama 2016. aastal, kui otsustati kulutada toidu peale 3,5 eurot päevas. Enne seda käidi toidupoes iga päev, osteti sealt midagi, tehti midagi süüa ja sellele lisaks käidi palju väljas söömas. Ainuüksi toidupoodides kulus tookord kahel inimesed 630 eurot kuus. Praegu neelaks kolmeliikmeline pere sellise eluviisi juures märksa enam raha.
Toidupoest tellimist on nad praktiseerinud nüüd poolteist aastat, seda altes aasta ja kaheksa kuu vanuse lapse sünnist peale. Kolmeliikmelise pere üks tellimus maksab 150 eurot. Transport on 13 eurot ja 10 eurot läheb mähkmete peale. Lisaks on ostude hulgas kosmeetikat. Pere toitub tervislikult, tarvitab mahetooteid ja seetõttu on kulud veidi suuremad.
Hommikuks teeb naine omale ise smuutit ja küpsetab muna, õhtuooteks sööb putru marjadega. Kui pereema töötab kodust, siis teeb toiduks midagi sellest, mis on külmkappi jäänud. Pere toidu eelarve on 500-600 eurot kuus ja sellega on ilusti hakkama saadud. Pere toitub tervislikult ja kõik toidud tehakse ise.
Lõunaks sööb pere näiteks lõhe-kaera hautist, kanavardaid ja nuudlisalatit, kapsahautist ja kalapulki. Retseptid on valitud sellised, et toit saaks kiiresti valmis. Varem oli naine väga huvitatud eri toitude proovimisest, aga kui laps sündis, siis ta enam ei eksperimenteeri, vaid läheb kindla peale välja. Reedeti on gurmee-päev, mil süüakse pitsat ja tortillasid ning pereema joob kolme eurost kombucha-jooki.
Pere tellib korraga suure hulga toitu ja valmistab palju korraga, et jätkuks mitmeks päevaks. Kui ise poodi ei lähe, siis mingeid emotsiooni-oste ei ole. Kui käiks ise poes iga päev, siis ostaks alustuseks midagi süüa endale ja lapsele.
Tänu kokkuhoiule toidu arvelt on pere saanud käia reisimas Abu Dhabis ning Lapimaal. Abu Dhabi reis maksis 2000 eurot. Lisaks välismaale käiakse Soomes spaades ja Lapimaal. Lisaks säästab pereema igas kuus pensioni jaoks 100 eurot ja iga kaardimakse pealt läheb automaatselt kaks eurot säästukontole. Kolme kuuga on kaardimaksete pealt kogunenud 106 eurot. Nõnda saab säästa peaaegu märkamatult.
Aastal 2020 on pere eesmärk säästa 10 000 eurot ja maksta ära autolaen. Säästma innustabki mingi eesmärk. See inspireerib ja kui eesmärk täitub, siis tõstab see tuju. Pärast autolaenu maksmist hakatakse raha koguma teise korteri ostmiseks.
Pere kolis oma majja aasta tagasi ja see on sisustatud vanade mööbliesemete ja tekstiilidega. Näiteks vanad kardinad tehti nii ringi, et need sobivad uude koju. Lapse asjad ja riided on ostetud samuti kasutatuna.
Poest kauba koju tellimisena on säästetud nii raha, aega kui närve. Kui minna poodi koos lapsega, siis on see üsna tülikas ja närvesööv. Poes käimine võtab aega mitu tundi. Samuti kuluks aega ostunimekirja koostamise peale. Koju tellides jäävad aga kaubad suures osas samaks.
Kolme tunni asemel, mis kuluks nädalas poes käimise peale, kulub koju tellimise peale nädalas ainult tund aega. Kaks tundi nädalas teeb 104 tundi aastas ja seda aega saab millekski muuks kasutada. Selle asemel, et poes higistada, saab rohkem koos perega olla.
