NordenBladet — Praegu on populaarsed kõikvõimalikud uued dieedid nagu keto, paleo ja muud säärased, aga selle varjus kummitab uus oht: inimesed saavad liiga vähe süsivesikuid, mis on tervisele kahjulik. Värske soomlaste toitumist kajastava FinRavinto uuringu järgi tarbib ligi 70 protsenti soomlastest liiga vähe süsivesikuid. Vähesed teavad, et üldise jõuetuse ja unehäirete põhjuseks võib olla süsivesikute puudus, vahendab Helsingin Sanomat.
Süsivesikute nagu kartuli või riisi vältimise põhjus on lihtne: kergem on midagi üldse ära jätta kui süüa kõike, aga mõõdukalt. Tervislik toitumine aga ei tunne keeldusid. Väike kogus süsivesikuid peab olema iga toidukorra juures, muidu jääb masin seisma, hoiatab Soome toitumisterapeut Petra Rautakallio.
Süsivesikud on eriti olulised aktiivse eluviisi puhul. Näiteks 60-kilone naine vajab süsivesikuid 200-300 grammi päevas. Vähese liikumise puhul võib kogus olla väiksem. Tund aega treeniv organism aga vajab päevas süsivesikuid üle 300 grammi. See vastab 30 rukkileiva käärule.
Süsivesikuid on vaja eelkõige lihaste jaoks. Selleks, et lihas kasvaks, peab organismis toimuma valkude süntees, aga selleks on vaja süsivesikuid. Kui süsivesikuid ei saada, siis hakkab organism valkusid kulutama. Lõpuks jääb keha jõuetuks.
Kui inimene teeb trenni, siis ta lihtsalt ei treeni oma keha, vaid õpetab organismi õigesti kulutama toitaineid. Kui oled söönud liiga palju süsivesikuid, siis hakkab organism neid põletama. Tänu süsivesikutele paraneb ka teiste, näiteks mineraalainete omandamine. Väsimus annab järele, vastupanuvõime paraneb ning vigastuste oht väheneb.
Uuringute järgi vajavad lihased peale trenni taastumiseks süsivesikuid. Uut lihast kasvatab valkude ja süsivesikute kombinatsioon. Kui taastumist ei toimu, võib tekkida nn ületreenitus. See võib juhtuda isegi siis, kui väga palju ei treeni. Põhjuseks on süsivesikute puudus.
Süsivesikud tagavad üldiselt parema enesetunde, kuna nad suurendavad organismis heaoluhormooni serotoniini tootmist. Süsivesikud on suhkrud, tärklised ja kiudained – ja kõiki neid on vaja. Süsivesikuid piiravad eriti kaalujälgijad. Süsivesikud aga pole ülekaalu ja rasvumise põhjus. Pigem tuleks rohkem tarbida vähe töödeldud süsivesikuid nagu täisterapasta ja kaeraleib, vältides magustatud jooke ja saiakesi. Tihti juhtub nii, et kui päeva jooksul süsivesikuid vältida, siis õhtul ahmitakse neid suurtes kogustes ja valimatult.
Ülitervislikkus võib tihti anda vastupidiseid tulemusi ja tuua kaasa toitainete puuduse. Süsivesikute vähendamine toob kaasa kiudainete puuduse, mis omakorda takistab seedesüsteemis kasulike mikroobide arengut ja toob kaasa seedeprobleemid. Süsivesikute abil omastab organism vajalikke mineraale nagu magneesium ja raud. Toitumissoovituste kohaselt tuleb tarvitada teraviljatooteid kuus annust päevas. See tähendab ühte taldrikutäit kaerahelbeputru hommikul, täisterapastat lõuna ajal, kaeraleiba vahepalaks, riisi ning näkileiba õhtuks. Süsivesikud on hea jagada ära päeva peale, et energiat jaguks igal ajal. Tundlikuma seedimisega inimesed võiks piirduda kaera, kinoa ja riisiga.
Kui inimene on pikka aega vältinud süsivesikuid nagu leiba, kartulit ja pastat, siis võib keha algul üles paistetada, kuna süsivesikud seovad vedelikku. Algul võib ka veresuhkur liikuda üles-alla. Süsivesikute puudusest saab enamasti aru siis, kui neid rohkem tarbida – siis on mõju kohe märgata. Umbes nädala jooksul aga keha harjub, enesetunne ja vastupidavus paranevad juba mõne päevaga.
Need on tunnused, et tarbid liiga vähe süsivesikuid:
- väsimus
- kurnatus
- kõhuvalu
- kõhukinnisus
- kehv enesetunne
- soovitamus liikuda ja trenni teha
- uneprobleemid