NordenBladet —Soomes jätsid eelmisel, 2018. aastal ligi 3000 eluaseme lühiajalist üürileandjat (see on enam kui iga kolmas üürileandja) maksud maksmata ja sellega jäi riigil saamata ligi 5 miljonit eurot.
Kokku on Soomes selliseid eluaseme lühiajalisi üürileandjaid 8800. Neist ligi 3000 jättis saadud tulu deklareerimata, vahendab Uutissuomalainen.
Soomes on isegi lühiajalisest eluaseme välja üürimisest saadud tulu maksustatav tulu.
Maksuamet on üllatunud, et tulu jäetakse deklareerimata, kuigi maksuamet on andnud teada, et tulu saamine on võimalik välja selgitada.
Eelmisel, 2018. aastal oli deklareerimata üüritulu kokku 15,4 miljonit eurot, millest makse jäi maksmata ligi 5 miljonit eurot.
Lühiajalise üürimise peamine vahendaja on Airbnb. Maksuamet ei toonud välja, kui paljud tulu deklareerimata jätnutest üürisid eluaset välja Airbnb kaudu. Lühiajaliste üürileandjate hulgas on nii oma eluaset välja üürivaid õpilasi kui kinnisvarainvestoreid.
NordenBladet —Soome ettevõtja koges Tallinna hotellis teisipäeval õuduste hetki, kui hotelli lift jäi algul seisma ja siis hakkas hooga allapoole liikuma. Tekstiili valdkonnas tegutsev Johannes oli Tallinnas ärireisil. Ta reisib palju ja veedab aastas 130-150 ööd hotellides. Ärireise on ta teinud juba 25 aastat, vahendab MTV.
Tallinn on ettevõtjale varasemast tuttav. Ta ööbib tihti soomlaste omanduses olevas Solo Sokos Hotel Astorias, mida Soomes teatakse kui Viru hotelli laiendust. Johannese väitel on Astorias mugavamad voodid kui Virus.
Ettevõtjal oli päev Tallinnas seljataga ja ta oli õhtul naasmas 9. korrusel asuvasse hotellituppa. Ta astus üksi Kone firmas valmistatud lifti ja sai oma elu suurima vapustuse. Kusagil 3-4. korruse vahel hakkas lift värisema ja jäi seisma. Uksed ei avanenud. Igaüks, kes on niimoodi lifti kinni jäänud teab, mis tunne see on. Mees mõtles, et mis nali see nüüd on. Ta vajutas lifti häirekella nupule. Ent asi sellega ei lõppenud, kõige hullem oli veel ees.
Siis oli liftist kuulda raksatust või kolksatust ja lift hakkas allapoole liikuma. Mees ei osanud öelda, kui palju lift allapoole liikus. Teekond polnud pikk, sest liftis on turvasüsteem, mis kukkuva lifti peatab. Kogemus oli aga siiski ebameeldiv.
Mees räägib, et liftis sees olles oli tunne selline, et sealt peab kiiresti välja saama. Kui lift hakkas allapoole liikuma, siis oli tunne, et lõpp on käes. Kukkumine oli nii kiire ja peatumine nii järsk, et mees kukkus selle peale liftis põlvedele. Möödus pool minutit ja mees andis uuesti kella. Mees oli kükakil, kui kuulis, et lift hakkas taas allapoole liikuma.
Liftiõudus aga sellega veel ei lõppenud. Pärast kinni jäämist ja kukkumist hakkas lift järsku ülespoole liikuma ja jäi seisma 18. korrusel. Uksed avanesid ja mees läks kiiresti välja.
Mees hüppas liftist välja ja kui nägi teist inimest lifti sisenemas, siis hüüdis talle, et ära mine. Johannes rääkis inglise keeles, et lift ei tööta. Ta jäi 18. korrusele ja hoidis jalga lifti vahel, et keegi teine seda lifti kasutada ei saaks. Nii seisis ta seal 5-10 minutit ning mõtles, mis oleks võinud juhtuda, kui liftis oleks olnud mõni vanainimene – oleks kindlasti vigastada saanud.
Hoides jalga ukse vahel helistas Johannes hotelli vastuvõttu ja oli üllatunud, kui sealt öeldi vaid, et remondimees tuleb asja vaatama. Lõpuks saabus kohale valvetöötaja.
Solo Sokos Hotel Estoria juhataja Klaus Ek ütles, et lifti probleemile reageeriti koheselt. Tema sõnul on hotellis 24 tundi ööpäevas olemas valmisolek, et inimene tuleb kohale ja päästab inimesed liftist välja. Ka Kone töötajad tulevad vajadusel kiiresti kohale, et kontrollida liftide korrasolekut.
Ek ütles, et ettevõtja Johannese elu polnud ohus, kuigi ta möönis, et tunne võis liftis olla hirmutav.
Johannes rääkis, et Sokos Hotelsi broneerimiskeskus Helsingis oli pandud kinni kell 20 õhtul, mõni hetk enne liftiprobleemi avaldumist, muidu oleks ta sinna helistanud ja oma viha välja valanud. Nüüd ei saanud ta kedagi kätte. Mees räägib, et ta on kõike kogenud, aga midagi sellist mitte. Suurem pahameel läks küll paari päevaga üle.
Klaus Ek ütles juhtumi peale, et Estorias on võetud eesmärgiks kliendisõbralik teenindus. Ta ütles, et vabandab, kui seekord kõik ei õnnestunud. Eki sõnul võisid arusaamatused tekkida keeleprobleemist, kuna teenindajate soome keel polnud kõige parem.
Eki sõnul on liftiviga nüüdseks parandatud ja Estoria liftid töötavad korralikult. Ka Johannes ütles, et liftid olid korda tehtud, kui ta neljapäeval hotellist lahkus.
Austatud Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere!
Lugupeetud akadeemikud ja professorid!
Head külalised!
Kõik siinviibijad, vaatajad ja kuulajad!
Kliima muutub ja selle tagajärgi on selgelt tunda nii Eestis, Euroopas kui maailmas. Maakera keskmine temperatuur on võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga tõusnud üle ühe kraadi ning praeguse tempoga jätkudes võib see sajandivahetuseks kerkida veel mitu kraadi.
Valdav osa teadlasi on veendunud, et kliimamuutustesse panustab oma tegevusega oluliselt ka inimkond. Seega on meie kanda kohustus ja vastutus iseenda keskkonnamõju vähendamisega tegeleda. Isegi kui me kuuleme seisukohti, et inimtegevuse osa neis muutustes on väike, ei ole sellest hoolimata pisem meie vastutus oma koduplaneedi ja järeltulevate põlvede ees.
2015. aasta Pariisi kliimaleppe ratifitseerimisega on 185 maailma riiki lubanud üheskoos enda keskkonnamõju kontrollida ning hoida sellega temperatuuri tõusu alla kahe kraadi võrreldes 19nda sajandi keskpaigaga. Selle kokkuleppeni jõudmine ei olnud kerge ning võttis üle 20 aasta läbirääkimisi ja ühiseid pingutusi. Lepingust üksi aga ei piisa, vaid kõik selle osalised peavad ka päriselt pingutama, et poliitilistest deklaratsioonidest saaksid tegelikud muutused.
Seda sama ootab ju ka noor Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg, kelle Rootsi parlamendi eest alguse saanud protestist on kasvanud ülemaailmne meeleavaldus ja liikumine meie maailma ning tulevaste põlvede heaolu nimel. Õpilaste sõnum otsustajatele ja poliitikakujundajatele on lihtne – kuulake teadlasi ja tegutsege. Nüüd ja kohe!
Teadlased on rääkinud ja nad kutsuvad üles astuma süsteemi muutvaid samme. ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli hinnang on selge – ka vaid poolekraadise temperatuuritõusuga kaasnevad ökosüsteemides ja looduskeskkonnas pöördumatud muutused. Peame kasutama kõiki meie käsutuses olevaid võimalusi, et neid muutusi ohjata.
Mulle teeb ühest küljest rõõmu, et Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel on siin ülioluline roll, olles ülemaailmsete kliimaläbirääkimiste eestvedajad ja suunanäitajad. See on suur vastutus kogu planeedi ja inimkonna ees. Samas kaasneb eestvedamisega ka mure, et nii mõnedki teised on meist oma mõtteviisilt ja tegutsemistahtelt maha jäänud.
Euroopa riikide hulgas on olemas tahe ja võimalused kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada ning jõuda kliimaneutraalsele majandusmudelile. Need otsused pole mitte ainult mõistlikud, vaid ka hädavajalikud ning käivad ühte sammu teiste suurte muutustega meie majanduskeskkonnas, nagu näiteks automatiseerimine, digitaliseerimine või ka tehisintellekti areng. Kõik mainitud protsessid on läbipõimunud ning saavad üksteist toetada.
Head kuulajad!
Euroopa majandus, energiasüsteemid ja tööstus vajavad kaasajastamist ning tõuget tõhusamaks toimimiseks. See aitab meil püsida ülemaailmses konkurentsis ning globaalseid muutusi juhtides neist enim võita. Meie ees seisavad märgilised valikud, kuhu ja kuidas suunata oma järgmiste kümnendite investeeringud, et Euroopas oleks jätkuvalt hea ja turvaline elada. Meil on võimalus investeerida innovatsiooni, tõhusatesse ja puhastesse tehnoloogiatesse ning lahendustesse nii oma siseturul kasutamiseks kui ka ekspordiks, panustades sellega inimeste ja looduse heaolusse. Jätkusuutlikkus on suur konkurentsieelis.
Seadmaks sihte tulevastele investeeringutele ja majandusarengule pakkus Euroopa Komisjon möödunud aastal välja Euroopa Liidu pikaajalise kliimastrateegia „Puhas planeet kõigi jaoks“, mis sõnastas eesmärgiks jõuda sajandi keskpaigaks kliimaneutraalse majanduse ja ühiskonnani.
Mida see Eesti jaoks tähendab? Milliseid võimalusi see meile annab ning kuidas tuleme toime võimalike raskustega? Millised on parimad sammud kasvuhoonegaaside heite veelgi ulatuslikumaks vähendamiseks, võttes arvesse, et seni on Eesti kliimapoliitika põhialustes seatud sihiks 80%ne langus võrreldes 1990. aasta tasemega? Mis on tegelikult kulukam, kas tegevusetus või eestvedamine?
Need kõik on põhimõttelised küsimused, mis vajavad lisaks numbrilistele analüüsidele ka ühiskonnas sisulist läbirääkimist. Meil on vaja mõistmist, toetust, kokkulepet ja planeerimist, et meie inimestel, regioonidel, sektoritel ja erinevatel ühiskonna osadel oleks piisav kindlus, et me saame sellega hakkama. Me kõik peame arengutega kaasas olema.
Suurimaid muutusi ja kaasajastamist vajavad meie energiatootmine ja transport. Eesti elektritootmise tugisammas on olnud põlevkivi, mis seni harjunud kujul kasutades ei ole kliimast hoolivas maailmas enam konkurentsivõimeline. Üleminek teistele ressurssidele on paratamatu, aga see saab toimuda vaid kaasavalt ning järk-järgult. Kliimaeesmärkide täitmiseks peame lahendama seal ka sotsiaalsed ja majanduslikud katsumused.
Samuti peame rääkima tuuleenergia senisest oluliselt laiemast arendamisest ka piirkondades ja paikades, kus me seni seda teinud ei ole. Lisaks päikeseenergia tootmiste võimalustest. Ma ei ole sugugi kindel, et arutelud uue põlvkonna tuumaenergia lahenduste kasutamise üle saavad olema praeguste hirmude juures lihtsad. Siiski, nõu selle kõige üle pidada meil tuleb.
Transpordivaldkonnas on heite vähendamiseks mitmeid võimalusi – saame edendada ühistransporti ja kergliiklust ning minna üle elektritranspordile ja säästlikele kütustele. Eesti autopark on Euroopas üks vanimaid ja seetõttu ka saastavamaid, mis annab meile olulist arenguruumi.
Eraldi keskkonnaküsimused, millega tegeleda ning mis vajavad arutelu, on ka näiteks meie põllu- ja metsamajanduse vallas ning toidutootmises. Samuti on tähtis roll meie kõigi mõtteviisi ja käitumisharjumuste muutusel. Mõeldes hetkeks ühele päevale meie endi tarbimisharjumustes – pakendid, kasutatud materjalid, vee- ja energia sääst liikumisviisid. Kõik selleks, et parandada meie endi elukeskkonda nii praegu kui tulevikus.
Head sõbrad!
Eestil on oma majanduse ümberkorraldamisel ning fundamentaalsete muudatuste läbiviimisel häid kogemusi. Me oleme dünaamiline ja leidlik ühiskond. Oleme palju võitnud meie heast haridusest, digipöördest, meie mõtteviis on meelitanud siia investeeringuid, loonud töökohti ning andnud ekspordivõimalusi.
See kõik annab head võimalused edasi liikumiseks ning aitab edendada jõuliselt tulevikku suunatud lahendusi. Nii avalikus- kui erasektoris. Loomulikult hoides keskkonda ja säästes ressursse. Paljud neist uuenduslikest ideedest on meie enda teadlaste mõtte- ja arendustöö tulemus, mille kohta kuuleme mõndagi ka tänasel konverentsil.
Nagu ütles Irvik Kass Lewis Carroll’i raamatus “Alice imedemaal” – kui sul on ükskõik, kuhu tahad jõuda, siis pole tähtis, kuhupoole lähed. Ma usun, et kui Eesti selles metafooris varsti Irvik Kiisu juurde jõuab, siis teame hästi, mis suunas me liikuda soovime. Olgu see naeratav kass oksal meid juhatamas siis meie endi lapsed, noored või tulevik.
Soovin teile väga huvitavat kliimakonverentsi ja sisukaid arutelusid!
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas rõhutas kliimakonverentsil avasõnavõtus meie kõigi vastutust inimtegevuse keskkonnamõju vähendada, sest see on kohustus meie koduplaneedi ja järeltulevate põlvede ees.
Peaminister Ratas märkis, et kliimaneutraalse majanduse ja ühiskonnani jõudmine vajab lisaks numbrilistele analüüsidele ka ühiskonnas sisulist läbirääkimist. „Me kõik peame arengutega kaasas olema. Seepärast vajame mõistmist, toetust, kokkulepet ja planeerimist, et meie inimestel, regioonidel, sektoritel ja ühiskonna osadel oleks piisav kindlus, et me saame sellega hakkama,“ rõhutas peaminister.
„Eestil on häid kogemusi oma majanduse ümberkorraldamisel ning fundamentaalsete muudatuste läbiviimisel. Me oleme dünaamiline ja leidlik ühiskond. Oleme palju võitnud digipöördest, meie mõtteviis on meelitanud siia investeeringuid, loonud töökohti ning andnud ekspordivõimalusi,“ ütles Ratas. „See kõik annab head võimalused edasi liikumiseks ning aitab jõuliselt edendada tulevikku suunatud lahendusi. Loomulikult hoides keskkonda ja säästes ressursse. Paljud uuenduslikud ideed selles vallas on meie enda teadlaste mõtte- ja arendustöö tulemus, mille kohta kuuleme mõndagi ka tänasel konverentsil,“ lausus ta.
Suurimaid muutusi ja kaasajastamist vajavad Ratase sõnul Eesti energiatootmine ja transport. „Eesti elektritootmise tugisammas on olnud põlevkivi, mis seni harjunud kujul kasutades ei ole kliimast hoolivas maailmas enam konkurentsivõimeline. Üleminek teistele ressurssidele on paratamatu, aga see saab toimuda vaid kaasavalt ning järk-järgult. Kliimaeesmärkide täitmiseks peame lahendama seal ka sotsiaalsed ja majanduslikud katsumused,“ sõnas peaminister.
Ratas tõi kõnes esile Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide rolli ülemaailmsete kliimaläbirääkimiste eestvedajatena ja suunanäitajatena. „Euroopa riikide hulgas on olemas tahe ja võimalused kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada ning jõuda kliimaneutraalsele majandusmudelile. Need otsused pole mitte ainult mõistlikud, vaid ka hädavajalikud ning käivad ühte sammu teiste suurte muutustega meie majanduskeskkonnas, nagu näiteks automatiseerimine, digitaliseerimine või ka tehisintellekti areng,“ sõnas peaminister.
Konverents „Kliimaneutraalsus – häving või edu?“ toimub Riigikantselei ja Teaduste Akadeemia koostöös. Sellel saavad kokku teadlased ja poliitikud, et ühiselt arutada võimaluste üle kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning energiavarustuse tagamiseks nii, et Eesti keskkond oleks hoitud, inimestel läheks hästi ning majandus oleks ka tulevikus konkurentsivõimeline.
NordenBladet — Nõudepesumasin on üks tõeliselt multifunktsionaalne kodumasin, milles võib pesta oluliselt rohkem asju, kui sa välja suudad mõelda, vahendab The Kitchn, Reader’s Digest, Woman’s Day.
Kas oled juba avastanud oma nõudepesumasina tõelise potensiaali? Tegemist pole masinaga, mis puhastab lihtsalt nõusid ja söögiriistu, vaid see peseb puhtaks ka mitmed muud esemed.
All on 8 erinevat asja, mida võid täiesti julgelt nõudepesumasinas pesta:
Pliidi nupud
Me kõik oleme kogenud, kui ebamugav on pliidinuppe puhastada, sest sinna ladestub üpris kergesti rasva ja tolmu. Metallist pliidinuppe võib täiesti vabalt nõudepesumasinas pesta.
Plastikust mänguasjad
Väikesed plastikust laste mänguasjad määrduvad kergesti, ent neid on hiljem keeruline puhastada. Gripihooajal on mänguasjade regulaarne puhastamine ülimalt vajalik. Aseta mänguasjad pesu pesemiseks mõeldud võrkkotti ja pane need koos nõudega pesema.
Varbavahe plätud ja sandaalid
Kummist rannasandaalid ja varbavahe plätud on tihti mustusega kaetud ja need saab ideaalselt nõudepesumasinas puhtaks. Aseta plätud masina ülemisele restile, et nad ei pääseks pesu ajal ringi rändama.
Lemmikloomade tarbed (mänguasjad, söögikausid jne)
Kalli lemmiklooma tarbed on võimalik kenasti nõudepesumasinas puhtaks pesta. Kõik mänguasjad ei pruugi masinpesule vastupidavad olla, mistõttu osad tuleb siiski käsitsi küürida.
Plastikust juukseharjad ja kammid
Juukseharja ja kammi külge koguneb aja jooksul mustust. Eemalda harja küljest kõigepealt juuksekarvad ja pane see lihtsalt koos nõudega masinasse. Pane tähele, et masinaga pesu sobib vaid plastikust juukseharjadele ja kammidele. Puidust ja teisest looduslikust materjalist juukseharjad tuleb käsitsi pesta.
Külmkapi riiulid
Külmkapi riiulid ja plastkarbid elavad kenasti nõudepesumasina puhastuse üle. Kui sa pole kindel, uuri see külmkapi kasutusjuhendist üle.
Nokamüts
Isegi nokamütse on võimalik nõudepesumasinas pesta. Tasub valida võimalikult jaheda vee ja kuivatuseta programm. Lisaks veendu, et nõudepesuvahend ei sisalda valgendit, mis võiks mütsi värvi moonutada. Hiljem saad märja mütsi asetada tasasele pinnasele kuivama.
Pesukäsnad
Nõudepesu- ja dušisvammid püsivad kauem kasutuskõlblikuna, kui pesed neid aegajalt nõudepesumasinas. Aseta pesukäsn masina ülemisele restile ja pese koos nõudega tavalise programmiga puhtaks.
Mida võiksite teada enne nõudepesumasina soetamist?
Mis on nõudepesumasin?
Nõudepesumasin on kodumasin eelkõige sööginõude (toidunõude, lauanõude) ja söögiriistade pesemiseks. Selleks suunatakse esemetele vastavalt programmile veejoad. Lisaks pesemisele masin ka kuivatab nõud. Esimese automaatse veejugadega nõudepesumasina patenteeris Josephine Cochrane USAs 1900. aastal ja võeti kasutusele toitlustusettevõtteis.
Milline on nõdepesumasina ehitus?
Üldehituselt eristatakse kolme liiki masinaid:
a) lauaalused masinad, paigaldamiseks köögi tööpinna alla (kõige levinumad);
b) sisseehitatavad (integreeritavad) masinad; neid on erisuguse integreerimisastmega, nt eemaldatava pealisplaadi või vahetatava esiplaadiga;
c) eraldiseisvad masinad: suured põrandale ja väikesed nt lauale (köögi tööpinnale) paigutamiseks.
Nõude paigutamiseks on enamasti kaks korvi. Ülemisse korvi pannakse klaasid, tassid jm väiksemad nõud, alumisse taldrikud ja toiduvalmistusnõud; söögiriistade jaoks on eraldi väike korv.
Mahutavus võib olla 4?15 nõudekomplekti (kõige sagedaamini 12?14, lauapealsetel 4?6 komplekti). Ühe nõudekomplekti moodustavad Euroopa standardi EN 50242 kohaselt järgmised nõud ja riistad: praetaldrik ø26 cm, supitaldrik ø23 cm, desserttaldrik ø19 cm, alustass ø14 cm, tass 200 ml, joogiklaas 250 ml, nuga 203 mm, kahvel 184 mm, supilusikas 195 mm, teelusikas 126 mm ja dessertlusikas 156 mm.
Millised on nõudepesumasinate mõõtmed?
kõrgus lauaalusel versioonil enamasti 85 cm;
laius 45 cm, vastavalt mahutavus keskmiselt 9 komplekti, 55 cm – 10 või 11 komplekti, 60 cm (standardlaius Euroopas) ? 12?14 komplekti;
sügavus 45?55 cm.
Olenevalt tootjast ja hinnaklassist võib nõudepesumasinal olla mitmesuguseid erifunktsioone ja -omadusi:
– Aquastop hoiab ära veekahjustuse ühendusvooliku lekke korral, katkestades vee juurdevoolu veekraani juures; võimalik on lisada ka mõne sentimeetri kõrgune alusvann koos ujukanduriga;
– taimer pesemise alustamiseks valitud ajal järgmise 24 tunni jooksul (nt öise elektri kasutamiseks);
– automaatne väljalülitus – pesutsükli lõppemise järel eraldub masin mõne minuti pärast elektrivõrgust;
– lapselukk ? võimaldab blokeerida ukse ja juhtpaneeli.
Masina juhtpaneelil võib sõltuvalt mudelist olla mitmesuguseid valikuid ja näite: pesemisprogrammid, sisselülitamisaja etteandmine, vee temperatuur, veepehmendussoola ja loputusaine vajadus või tase, programmi lõpuni jäänud aja näit, rikke näit jm.
Milline on nõudepesumasina pesemisprotsess?
Pestavatele nõudele pritsitakse ja piserdatakse tugevalt leeliselist soojendatud pesuvett, mis väljub pöörlevatest pihustitest surve all. Nii eemaldatakse vähehaaval toidujäägid nõude pinnalt mehaanilise ja keemilise toime koosmõjul. Pesemistsükkel jaguneb järgmisteks faasideks:
kuivatamine võib toimuda mitmel viisil:
– vee aurumise teel kuuma veega loputamise järel;
– niiske õhu eemaldamise teel ventilaatori kaasabil;
– kinnise kondensatsioonringlussüsteemi abil: nõudelt eralduv soe niiske õhk suunatakse külmale soojusvahetuspinnale masina siseseinal, kus niiskus kondenseerub.
Pesemisprotsessi edenemist hindab masin pesuvee läbipaistvuse järgi vastava sensori abil. Pesemisprotsessi juhtiv kontroller suurendab vajadust mööda pritsitava vee survet, temperatuuri või kogust ja pesemisaega lähtuvalt valitud programmist.
Millised programmid on nõudepesumasinatel?
Nõudepesumasinatel võib olla mitmesuguseid programme:
automaatprogramm ? määrab puhastusvahendi ja vee kulu vastavalt nõude hulgale ja määrdumisastmele;
säästpesu – madalamal veetemperatuuril (40?50 °C);
eelpesu ? eemaldab lahtised toidujäägid;
intensiivpesu – kasutamiseks väga mustade ning kaua seisnud nõude korral;
kiirpesu ? keskmiselt määrdunud nõude pesemiseks (suurem energia- ja veekulu);
õrn pesu (klaasiprogramm) ? õhukesed klaas- ja portselannõud;
Kui suur on nõudepesumasinate elektrienergia- ja veetarve?
Energiatarvet väljendab energiaklass (vt energiamärgis). Näiteks A++ klassi masinatel on elektrikulu ühe normaalpesutsükli kohta 1 kWh ringis (2015. a); A+ klassi masinatel on elektrikulu umbes 10 % suurem ja A+++ korral 10 % väiksem. Koos energiavajadusega on vähenenud ka veekulu ? moodsatel masinatel ei ületa see10 liitrit. Energiakulu on väiksem madalamal veetemperatuuril, kuid siis võtab pesemine kauem aega, nt 40 °C juures kuni 3 tundi.
Vee soojendamiseks vajalikku elektrienergiat saab kokku hoida, kui ühendada masin soojaveevõrku (juhul kui masin seda võimaldab). Masinasse siseneva vee soovitatav temperatuurivahemik on 45?70 °C.
Müratase on üldiselt madal, olenevalt mudelist 40 dB (vaevalt kuuldav) kuni 50 dB.
Avafoto: NordenBladet
Märksõnad: Köök, mida võib nõudepesumasinasse panna, nõude pesemine masinaga, nõudepesumasin, plastik ja nõudepesumasin, kodu, kodupidamine, kodutehnika, kodukaup, kodupidamistöö, kodupidamistööd. kööginõud, nõud, taldrikud, tassid, kausid, noad, kahvlid, kuidas pesta nõusid, dishwasher. ilusad köögid, moodne köök, tehnoloogia, tech news, tehnika uudised, artikkel, nõudepesumasin integreeritav, kasutatud nõudepesumasin, lauapealne nõudepesumasin, nõudepesumasin bosch. nõudepesumasin ühendamine, nõudepesumasina äravoolutoru, nõudepesumasina äravool umbes, nõudepesumasina äravoolu ühendamine, nõudepesumasin äädikas, nõudepesumasina õpetus, whirlpooli nõudepesumasin, nõudepesumasina veekulu, nõudepesumasina valimine, nõudepesumasin vahutab, nõudepesumasin vilistab, nõudepesumasin vee karedus, nõudepesumasin varuosad, nõudepesumasin võimsus, nõudepesumasin veekulu, nõudepesumasina uksetihend, nõudepesumasina ukse paigaldus, nõudepesumasina uks ei sulgu, mida teha kui, nõudepesumasin ummistus, nõudepesumasina tarvikud, nõudepesumasin test, nõudepesumasin tööpinna alla. nõudepesumasin töötasapinna alla, nõudepesumasin teeb imelikku häält, nõudepesumasin sahtel, nõudepesumasina rikked, nõudepesumasin retro, nõudepesumasin rooste, nõudepesumasin roostevaba, nõudepesumasin rikkis, nõudepesumasin peseb külma veega, milline nõudepesumasin osta, nõudepesumasina ost, nõudepesumasina osad, nõudepesumasina ohutusjuhend, nõudepesumasin ei pese nõusid puhtaks, nõudepesumasina nipid. nõudepesumasin 45 cm, nõudepesumasin electrolux, suured kodumasinad, väikesed kodumasinad. söögiriistad, puhtus, puhastus, nõudepesumasin 40cm, nõudepesumasin väike, nõudepesumasin inglise keeles, kuias kodu korras hoida, koristus, perenaine, perenaise abiline, vajalikud kodumasinad, köögi mööbel, köögimööbel, köögi sisustus, interjöör, ruumi kujundus, tööpind, standardid, õpetus, vajalik teave, juhtnöörid
