Neljapäev, märts 28, 2024

Monthly Archives: september 2019

Kultuurikomisjon kohtus kõrgkoolide juhtidega

NordenBladet — Kultuurikomisjon kohtus 10. septembril kõrgkoolide juhtidega. Istungil jäid kõlama mitmed mõtted.

  • Kolledžite ülalpidamine ei ole ainult ülikoolide ülesanne, vaid see on laiem regionaalpoliitiline küsimus.
  • Kui Eesti kõrgkool peaks olema läbinisti emakeelse õppekavaga, võib see pärssida ülikoolide atraktiivsust ja konkurentsivõimet maailmas.
  • Õpetajate ettevalmistamiseks on vaja luua riiklik programm sarnaselt sellega, kuidas riik on võimendanud IT-spetsialistide ettevalmistamist.
  • Kui riik soovitab kõrgkoolidel olla rahvusvahelisem, siis mida tuleks teha, et meile õppima tulnud välisüliõpilased pärast lõpetamist Eestisse tööle jääksid.
  • Õppejõudude palgad ei suuda konkureerida erasektori ja üldhariduskoolide õpetajate palkadega.

 

Avafoto: Kultuurikomisjon kohtus kõrgkoolide juhtidega. Komisjoni istungist võtsid osa Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ning Rektorite Nõukogu tegevsekretär Hanna Kanep. (Riigikogu Fotoarhiiv
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome maksuamet kandis 13 000 maksumaksjale juba makstud maksu arvele tagasi

NordenBladet — Soome maksuamet andis teada, et maksis ligi 13 000 maksumaksjale juba makstud maksu kontole tagasi. Tegemist on kinnisvaramaksuga. Raha tagasimaksmisel on mitmeid põhjuseid, see võib olla asjaolu, et maks on makstud abikaasa eest, kasutatud on vale aasta viitenumbrit või on makstud summa olnud liiga suur.

Need, kes raha on tagasi saanud, suunatakse maksuameti veebi, kus on juhised kinnisvaramaksu maksmise kohta.

Kinnisvaramaksu makstakse maa ja ehitiste eest vastavalt nende hinnale. Maks läheb omavalitsusele, kes otsustab maksu suuruse. Käesoleval aastal on kinnisvaramaksu tähtpäevad 3. september ja 15. oktoober.

 

Euroopa liidu direktiiv – alates laupäevast on pangakaartide magnetribade kasutamine minevik

NordenBladet — Varem oli pangakaardi magnetriba kaardilugejast läbitõmbamine ja allkirja andmine tavaline asi, alates laupäevast aga on see ametlikult minevik. Nimelt jõustub siis Euroopa Liidus psd2 direktiiv, mille kohaselt kaardi magnetriba enam maksmiseks ei kõlba, vahendab Iltalehti.

Kaardimakse puhul kehtib laupäevast 3 nõuet. Tavalises poes maksmiseks piisab neist kahest: kõigepealt kontrollitakse, et kasutaja paneb pangakaardi lugejasse. Siis tuleb sisestada PIN-kood.

Kolmas elektroonilise tuvastamise võimalus on kasutaja isiku tuvastamine läbi biomeetrilise tunnuse, näiteks sõrmejälje abil.

Laupäevast jäävad minevikku ka lihtsad veebimaksed. Veebipoest ei saa enam kaupa lihtsalt kaardi numbrit kasutades, vaid tehing tuleb kinnitada läbi panga.

Ainult kaardi andmetega, milleks on kaardi number, kehtivuse aeg ja turvakood saab makseid teha ainult erandjuhtudel. Näiteks Soomes on veel veebipoode, kus saab sooritada mobiilseid makseid ilma pangas kinnitamata.

Alles jääb väiksemate maksete tegemine kaardi lähimaksena.

 

Soomes raskeneb haiguspuhkusele pääsemine

NordenBladet — Peatselt raskeneb Soomes haiguspuhkusele jäämine, mille eesmärk on haiguspuhkuste vähendamine ja töötervishoiu rolli suurendamine. Pole vajalik, et inimene jääb haiguse ajal töölt täielikult kõrvale, kui ta saab mingeid tööülesandeid täita, ütles töötervishoiu asutuse Finla vastutav töötervishoiu arst Anniina Anttila.

Tulevikus on haiguspuhkusele jäämine raskem. Anniina Anttila väitel tuleb teatud puhkudel töötamine tervenemisele isegi kasuks. Samas näitavad uuringud, et pikale veninud haiguspuhkus võib kaasa tuua töövõimetuse, vahendab Ilta-Sanomat.

Näiteks seljavaludega patsientide puhul on parem, kui nad on tegevuses, selle asemel, et nad lamama panna. Sellisel juhul pole pikk haiguspuhkus vajalik.

Sellisel juhul oleks parem, kui inimene on haiguspuhkusel lühikest aega ja naaseks jätk-järgult oma tööülesannete juurde. Taastumise puhul on hea, kui tööle tulles koormust järk-järgult suurendatakse.

Uute suuniste puhul soovitatakse arstidel kaaluda ka muid võimalusi tavalise haiguspuhkuse asemel. Üks uute soovituste eesmärke on see, et ilma kaalumata ei kirjutataks välja pikki haiguspuhkusi, vaid patsiendi taastumist jälgitakse tähelepanelikult.

Uute suuniste eesmärk on ka see, et kõik arstid kasutaks kaalumiseks samalaadseid meetodeid. Näiteks on eesmärk, et inimene läheks pärast haigla poolt määratud lühikest haiguspuhkust töötervishoiu hoole alla, kus teatakse paremini inimese töökohustusi ja suheldakse vahetult tööandjaga.

Koos tööandjaga on võimalik leida töötajale sobivat tööd, mida saaks teha ka olukorras, kus ta pole veel täielikult taastunud. Eelduseks on siin inimese töövõime hindamine.

Lähtutakse põhimõttest, et haigus pole selline, mis tähendab töötaja täielikku töövõimetust ja et töötamine on haiguse ajal halb asi. Vastupidi, pikk haiguspuhkus toob enamasti kaasa töövõimetuse ning töö tegemine aitab kaasa tervenemisele ja töövõime taastumisele.

Anttila sõnul on töö tegemise puhul palju selliseid asju, mis aitavad kaasa inimese tervisele. See tähendab kollektiivis olemist, iseenda tundmaõppimise kogemust ja füüsilise töö puhul lihaste toonuses hoidmist. Olulised on ka majanduslikud tegurid. Pikk haiguspuhkus pole kellelegi majanduslikult kasulik, niisamuti nagu töövõimetuspensionile jäämine.

Tähtis on see, et toetatakse inimese tööle naasmist. Ning et ei oldaks eemal, kui seda pole vaja.

 

Eesti rahandusminister Martin Helme on Helsingis ELi ministrite kohtumisel

NordenBladet — Rahandusminister Martin Helme ja asekantsler Märten Ross osalevad reedest laupäevani eurorühma ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel Helsingis.

Euroala rahandusministrid arutavad, kuidas tõhustamiskavade abil edendada riiklike investeeringute elluviimist euroalal. Eesti peab tõhustamiskavade kasutamist oluliseks – see aitab leida täiendavaid tuluallikaid ning vähendada kulutusi. Hetkel on Eestis osana riigieelarve revisjonist käimas komisjoni kaasabil ka projekt tõhustamiskavade läbiviimise võimekuse tõstmiseks.

Laiendatud koosseisu kohtumisel jätkavad ministrid euroala eelarveinstrumendi väljatöötamist.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel on kavas arutelu rahandusvaldkonna prioriteetidest kliimamuutustega tegelemisel. Eesistuja ettepanekul on fookuses ennekõike süsinikdioksiidi hinnastamise, rohelise eelarvestamise ja rahastamise jätkusuutlikkuse teemad.

ELi uue institutsionaalse tsükli alguses räägivad ministrid ka kapitaliturgude liidu prioriteetidest eesmärgiga leida praktilisi meetmeid, et soodustada kapitaliturgude efektiivset toimimist.

Lisaks oodatakse ministrite arvamust ELi eelarvereeglite toimimise kohta ning arutatakse energia maksustamist. Ministritelt uuritakse, kas energia maksustamisel on roll ELi kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel ja millised peaksid olema peamised elemendid, mida tuleks arvesse võtta energia maksustamise direktiivi ajakohastamisel.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT